2025/2026 õppeaastast algab vastuvõtt uuenenud filosoofia ingliskeelsesse magistriprogrammi „Filosoofia ja praktika“ („Philosophy in Practice“), mis seob filosoofia erinevate valdkondadega ja õpetab filosoofiat toetades nii akadeemilist kui ka mitteakadeemilist hilisemat karjääri. Vastuvõtuperiood algab juba veebruaris ja lõppeb 15. märtsil 2025.
Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse andis eelretsenseeritav akadeemiline filosoofiaajakiri Studia Philosophica Estonica välja avalikkusele suunatud erinumbri „Arutelud Vene-Ukraina sõjast (Reflections on the Russia-Ukraine War)“. Inglikeelse filosoofilise kogumiku autoriteks on ülemaailmselt tuntud ja väga tunnustatud autorid, kelle teadusliku taustaga esseed on kirjutatud kõigile arusaadavalt ja kaasahaaravalt, pakkudes mõtteainet ja uusi lähenemisnurki sõjalisest konfliktist nii teadlaskonnale kui ka laiemale avalikkusele.
Teadlased, haridustöötajad ja lapsevanemad saatsid presidendile, peaministrile, haridus- ja teadusministrile ning terviseministrile avaliku kirja, milles palutakse riigil töötada välja selged reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolikeskkonnas.
Kutsume teid osalema avalikul seminaril pealkirjaga „Tehisintellekti eetika: kas innovatsiooni pidur või hea teaduse arengumootor?“, mis toimub 28. novembril kell 10 TÜ Delta õppehoone ruumis 1006.
Riigi teaduspreemia eelmise nelja aasta jooksul, s.o 2020–2023 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest pälvisid poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ning semiootika teadur Mari-Liis Madisson tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest.
XV rahvusvaheline Tartu semiootika suvekooli „Learning in transformation“ toimub 28.-31. augustil 2024 Viljandis. Suvekooli fookuses on õppimise, õpetamise, kooli ja (semiootika) koolkonna teemad.
14. varauusaegse filosoofia konverents toimub 28.–29. septembril 2024 Tartu Ülikooli peahoones Ülikooli 18, ruumides 128 ja 232. Ettekandeid saab kuulata ka Zoomis. Selle aasta peaesinejad on Henrik Lagerlund Stockholmi Ülikoolist ja Eva Piirimäe Tartu Ülikoolist.
26.–28. aprillil toimub pikaajalisim järjepidev erialadevaheline teoreetilise bioloogia mõttekoda 50. korda. Kolm päeva kestva kevadkooli seekordne teema on „Bioloogilise mõtte areng“.
21. veebruaril kell 11.00-14.30 on kõik humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengid oodatud Tartus Lossi 3 õppehoones toimuvale karjääripäeval, et tutvuda erinevate praktikapakkumistega ning osaleda karjäärivõimalusi tutvustavates töötubades.
Stereotüübile filosoofist kui kellestki, kes istub elevandiluust tornis ja mõtleb oma jalad-maast-lahti mõtteid, vastab Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm küll kõige vähemal määral.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond annab iga-aastaselt detsembris välja aastaauhinnad parimatele ettevõtmistele ja silmapaistvamatele töötajatele.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond pakub kevadesemestril mitmekülgset valikut vabaaineid kõigis oma instituutides. Neid aineid on oodatud võtma nii meie enda tudengid kui ka kõik teised Tartu Ülikooli üliõpilased.
15. novembril Tartus toimuval konverentsil käsitletakse teaduse keskkonnamõju ja otsitakse võimalusi selle vähendamiseks. Üritus toimub Omicumi hoones, Riia 23b/2-105.
18. detsembril kell 15.00 kaitseb Auli Viidalepp semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „The Expected AI as a sociocultural construct and its impact on the discourse on technology“.