Jakob von Uexküll

Jakob von Uexküll

(8 september 1864 – 25 juuli 1944)

Baltisaksa päritolu, Eestis sündinud ja siin suure osa oma elust veetnud bioloog Jakob von Uexküll on semiootika osakonna peamisi juhtfiguure. Laia haardega teadlase peamiseks panuseks bioloogiasse on nn Umwelt- ehk omailmade teooria, mis uurib elusolendite subjektiivset keskkonnataju, nende maailmasse põimitust tähenduse abil: kuidas elusolendid maailmas tähendust loovad ja nende abil seejärel maailmas toimetavad. Neid subjektiivseid maailmu nimetaski Uexküll „omailmadeks“ (Umwelten).

Igal elusolendil on ta enda omailm, mis moodustub nendest asjadest, mida olend on võimeline keskkonnas tajuma ja mis on tema edasiseks tegevuseks oluline ehk tähenduslik. Nii moodustub iga olendi maailm vaid neist tähenduslikest elementidest, mis talle korda lähevad, millel on tema jaoks tähenduslik „toon“, nagu Uexküll seda nimetas. Nii elab iga olend – inimene kaasa arvatud – justkui tähendusi täis „mullis“, mis ongi tema omailm.

Omailmade teooria, subjektikeskne vaatenurk elusale on bioloogias ainulaadne ja moodustab biosemiootika ühe aluse. Uexkülli tööd on tugevalt mõjutanud paljusid kaasaegse mõtte suurkujusid, nagu Ernst Cassirer, Martin Heidegger, Maurice Merleau-Ponty, Gilles Deleuze jpt. Ka Jakob von Uexkülli poeg Thure oli aktiivne ja mõjukas teadlane psühhosomaatika vallas ning Tartu Ülikooli audoktor. Tartu Ülikooli semiootika osakonnas tegeletakse aktiivselt Uexkülli traditsiooni, kui ka laiemalt biosemiootiliste teooriate edasiarendamisega ja uurimistööde läbiviimisega.

Eesti läänerannikul Puhtus asub Uexkülli suvekodu, kus ta viibis pea igal suvel ja kust ta ammutas arusaamist, kirjutamaks oma peamised tööd. Semiootika osakond korraldab Puhtusse sügisesi väljasõite, et Uexküllile olulises ja teda inspireerinud paigas üheskoos looduse tähendusloome üle mõtteid vahetada.

Eesti keeles on ilmunud Uexkülli valitud raamatute ja artiklite kogumik „Omailmad“ (2012), mis muuhulgas sisaldab ka tema kaht tuntumat teost, populaarset „Rännud loomade ja inimeste omailmades“ (1934) ja biosemiootka alusteksti „Tähendusõpetus“ (1940), nagu ka valitud palu „Teoreetilisest bioloogiast (1920).

Uexkülli keskus 

Uexkülli avaldatud tekstid

Tekstid Uexkülli kohta 

Uexkülli loengud