Teadustöö semiootika osakonnas

Tartu Ülikooli semiootika osakond on üks selle valdkonna juhtivaid teaduskeskusi maailmas. Teadustöö peamisteks suundadeks on kultuurisemiootika, biosemiootika ja sotsiosemiootika, samuti semiootika teooria ja ajalugu.

Kultuurisemiootika lähtub Tartu-Moskva koolkonna traditsioonidest. Uurimistöö on aktiivne filmisemiootikas, kirjandussemiootikas, tõlkesemiootikas ja multimeedia alal, uuritud on nimetamise problemaatikat. Eri teemasid ühendavateks peamisteks mõisteteks on olnud modelleerimine, transmeedialisus, dialoog, autokommunikatsioon, semiosfäär ja vahendamine. Tehtud on erinevaid Eesti materjalil põhinevaid juhtumiuuringuid.

Biosemiootika lähtekohaks on Jakob von Uexkülli teaduslik pärand, samuti Thomas A. Sebeoki ja Charles S. Peirce vaated. Peamisteks uurimissuundadeks on semiootilise evolutsiooni temaatika, loomade ja inimese-looma vaheline kommunikatsioon zoosemiootika valdkonnas ning kultuuri ja looduse suhete semiootika. Viimastel aastatel on  uurimistulemusi avaldatud näiteks biosemiootika teoreetiliste aluste ja ajaloo ning bioloogilise mimikri teemadel. Semiootiliselt on uuritud kultuuri ja looduse hübriidseid nähtusi nagu juhtkoerad, loomaaed, maastik, looduskirjandus.

Sotsiosemiootika tegeleb ühiskonna, ühiskondliku ruumi ja selles toimuvate märgisuhete semiootilise uurimisega. Olulisteks teemadeks on semiootika ja sotsiaalteaduste teooriate ajaloolised seosed, kaartide ja kaardistamise semiootiline analüüs, subkultuuri-uuringud, linna- ja ruumisemiootika. Samuti on edendatud poliitika semiootikat keskendudes võimu representeerimise, hegemoonia ja biopoliitika mõistetele ning diskursuse analüüsile. Läbi on viidud mitmeid Eesti lähiajaloo ja -kultuuri materjalil põhinevaid juhtumiuuringuid.

Oluline koht semiootika osakonna teadustöös on semiootika teooria ja ajaloo alastel uurimustel rõhuga Tartu-Moskva semiootikakoolkonnal. Need aitavad edendada semiootikat kui distsipliini, arendada selle mõistevälja ja metodoloogiat. Samuti on need abiks Tartu semiootika koha ja identiteedi mõtestamisel maailmas.

Osakonna teadustöötajad on edukalt taotlenud ja osalenud mitmetes uurimisprojektides (vt Semiootika osakonna teadusprojektid). Regulaarselt on korraldatud suuremaid rahvusvahelisi konverentse (viimastel aastatel näiteks „Gatherings in Biosemiotics 12“, 07.2012; „Zoosemiotics and Animal Representations“, 04.2011; „Culture in Mediation: Total Translation, Complementary Perspectives“, 11.2010; „Frontiers in Comparative Metrics“ 11.2008 jm). Semiootika osakond annab välja oma teadusajakirju ja raamatuseeriaid (vt. Väljaanded). Uurimistöös on suureks toeks semiootika osakonna raamatukogu koos teaduslikult üliväärtusliku Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukoguga. Vaata valikut semiootika osakonna töötajate uuematest publikatsioonidest.

Semiootika osakonna töötajad osalevad aktiivselt rahvusvahelistes semiootika organisatsioonides nagu Rahvusvaheline Semiootikauuringute Assotsiatsioon, Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Biosemiootikauuringute Ühing jt. Tartu Ülikooli semiootika osakonnal on head koostöösidemed semiootikakeskustega Helsingis, Sofias, Kopenhaagenis, Aarhusis, Torontos, Torinos, Prahas, Nanjingis, Lundis, Kaunases ja mujal.