Teadustöö semiootika osakonnas
Tartu Ülikooli semiootika osakond on üks selle valdkonna juhtivaid teaduskeskusi maailmas, tehes tihedat koostööd teiste uurimisrühmade ja teadlastega üle maailma.
Teadustöö peamisteks suundadeks on kultuurisemiootika, bio-, zoo- ja ökosemiootika ning poliitika- ja sotsiosemiootika, oluline koht teadustöös on ka semiootika teooria ja ajaloo alastel uurimustel rõhuga Tartu-Moskva semiootikakoolkonnal. Need aitavad edendada semiootikat kui distsipliini, arendada selle mõistevälja ja metodoloogiat. Samuti on need abiks Tartu semiootika koha ja identiteedi mõtestamisel maailmas.
Kultuurisemiootika
Märksõnad: kultuur; digikultuur; kultuuriidentiteet; kultuurivahendus; Juri Lotman; transmeedialisus.
Kultuurisemiootika uurimisvaldkonnaks on erinevate märgisüsteemide kui kultuurikeelte (kirjandus, film, teater, digiplatvormid jne) suhestumine kultuurikommunikatsioonis, kultuurivahenduse, tähendusloome ja kultuuritekstide analüüs ning kultuuriidentiteeti ja kultuurimälu kujundav autokommunikatsioon. Uurimissuund tegeleb kultuuridünaamika analüüsiga nii digikultuuri kui transmeedialiste protsesside kontekstis. Sellega kaasneb traditsioonilise kultuurikommunikatsiooni ümbermõtestamine ning kultuuriidentiteedi kestlikkuse tagamiseks uute vahendite arendamine. Sealhulgas koostame üldhariduskoolidele suunatud kultuurihariduslikke õppematerjale. Samuti tegeleme Juri Lotmani ja Tartu kultuurisemiootika traditsiooni uurimise ja arendamisega tänapäeva kultuuri kontekstis.
Transmeedia uurimisrühm kuulub kultuurisemiootika rahvusprofessuuri raamistikku, mille laiem eesmärk on arendada Tartu kultuurisemiootika traditsioonist lähtuvat metoodikat, mis aitab mõtestada kaasaegse kultuuri kompleksseid vahendusprotsesse erinevates meediumites ja diskursustes. Uurimisrühm teeb seda eeskätt eesti kultuuri materjalil ja eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks, kuid uurimistöö tulemusi saab kasutada ka kultuuridevahelises perspektiivis.
Transmeedia rühma töö tulemusena on loodud ka koolidele suunatud õppematerjalid veebis, mis pakuvad uusi ja põnevaid lähenemisnurki kultuuri õpetamisele koolis. "Haridus ekraanil" platvorm koondab endas palju eri teemasid ja õpikeskkondi. Uurimisrühma loodu lähtub ideest, et sotsiaalset sidusust ei taga vaid riigikeele oskamine. Lõimumise seisukohast on vahest olulisemgi ühiskonna tüvitekstide tundmaõppimine, mille vahendusel on võimalik avastada kultuuriruumi selle täies keerukuses. Just sellelt pinnalt saab võimalikuks üksteisega dialoogi astumine ning seeläbi ka uute kultuuriseoste avastamine.
Poliitika- ja sotsiosemiootika
Märksõnad: võimusuhted, manipulatsioon, infokorratus, vandenõuteooriad, strateegiline kommunikatsioon, ruumiloome, kogukonnad.
Poliitika- ja sotsiosemiootika fookuses on tähenduslikud üksused ja tähendusloome ühiskonnas, sotsiaalse reaalsuse kujundamisel ja inimestevahelises suhtluses. Rühm uurib ühiskondlik-kultuuriliste nähtuste autokommunikatiivset ja eneseleviitavat loomist ja korrastamist, võimusuhete konstrueerimist avalikus suhtluses ja infomõjutustegevusega seotud tähendusloomet ning ruumilise keskkonna kasutamist (linna) ühiskonna kujundamisel. Poliitika- ja sotsiosemiootika kasutab erinevate valdkondade, sealhulgas semiootika, diskursuseteooria, julgeoleku-uuringute, visuaaluuringute, retoorika ja poliitilise analüüsi, kultuurigeograafia, linna- ja subkultuuriuuringute teoreetilisi aluseid ja meetodeid, pakkudes seeläbi mitmeperspektiivilist kontekstitundlikku lähenemist avalikule kommunikatsioonile. See interdistsiplinaarne lähenemine võimaldab mõista, kuidas avalikus kommunikatsioonis tähendusi luuakse ning nendega manipuleeritakse. Lisaks pakub poliitikasemiootika infomõjutustegevusele võimalikke vastumeetmeid, muutes selle väärtuslikuks tööriistaks teadlastele, poliitikakujundajatele ja praktikutele.
Bio-, zoo- ja ökosemiootika
Märksõnad: semiootika, omailm, liigiline mitmekesisus, biokommunikatsioon, ökokultuur, ökosüsteem.
Bio-, zoo- ja ökosemiootika uurimissuund tegeleb märkide ja tähendustega (vahendatud suhetega) looduses eri tasanditel organismi siseilmast ökosüsteemini, loomade kommunikatsiooni ning kultuuri ja keskkonna tähenduslike suhete uurimisega. Suuna teoreetilisteks ja metodoloogilisteks lähtealusteks on Jakob von Uexkülli omailmateooria, mis põhineb arusaamal, et iga loom (ka inimene) tajub maailma oma vaatepunktist. Lähtekohtadeks on ka keele-eelsete märgitüüpide kirjeldamine, ning tähendussuhete modelleerimine ja arusaam eri tähendustasandite seotusest. Täpsemalt tegeletakse uurimisrühmas biosemiootika teoreetiliste alustega, liigiülese esteetika uurimisega, märgisuhetega ökosüsteemides ja kooslustes ning liikidevahelise kommunikatsiooni uurimisega hõlmates nii loomade omailmu kui inimeste kohalikku keskkonnateadmist. Samuti uuritakse liikide väljasuremise ja keskkonnakonfliktide semiootilisi aspekte, kultuuri rolli kliimakriisis, looduse representatsioone kirjanduses ning märgisuhteid paljuliigilises linnakeskkonnas. Uurimisrühm on osalenud Euroopa naaritsa taasasustamise uurimises Eesti saartele ja edendanud looduspõhiseid lahendusi Tartu Ülejõe piirkonnas. Bio-, zoo- ja ökosemiootika uurimissuuna olulisus seisneb võimekuses uurida kultuuri- ja looduse märginähtusi üheskoos, pakkuda võimalusi nende taassidustamiseks ja seeläbi töötada välja süvalahendusi keskkonnakriisile.
Semiootika osakond annab välja oma teadusajakirju ja raamatuseeriaid. Uurimistöös on suureks toeks semiootika osakonna raamatukogu koos teaduslikult üliväärtusliku Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukoguga.
Semiootika osakond teeb tihedat (rahvusvahelist) koostööd ja töötajad osalevad aktiivselt erinevates semiootika organisatsioonides nagu Eesti Semiootika Selts, Rahvusvaheline Semiootikauuringute Assotsiatsioon, Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Biosemiootikauuringute Ühing jt. Tartu Ülikooli semiootika osakonnal on head koostöösidemed semiootikakeskustega Helsingis, Sofias, Kopenhaagenis, Aarhusis, Torontos, Torinos, Prahas, Nanjingis, Lundis, Kaunases ja mujal.
Olulisimad 2022 aasta publikatsioonid
Kull, Kalevi; Maran, Timo 2022. Juri Lotman and life sciences. In: Tamm, Marek; Torop, Peeter (eds). The Companion to Juri Lotman. A Semiotic Theory of Culture. Bloomsbury Publishing, 461–475.
Ibrus, Indrek; Ojamaa, Maarja 2022. Juri Lotman and media studies. In: Tamm, Marek; Torop, Peeter (eds). The Companion to Juri Lotman. A Semiotic Theory of Culture. Bloomsbury Publishing, 432-445.
Ojamaa, Maarja; Ibrus, Indrek 2021. Hotspots for textual dynamics: Cultural semiotic approach to digital archives. Semiotica 243: 387-407.
Rattasepp, Silver 2022. Ontography and Maieutics, or Speculative Notes on an Ethos for Umwelt Theory. Biosemiotics 15: 357–372.
Maran, Timo 2022. Ökosemiootika. Märgiuuringud ja ökoloogiline muutus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Maran, Timo (2022). Juri Lotmani ökoloogia. Akadeemia, 2, 313−327.
Pilshchikov, Igor; Sütiste, Elin (2022). Lotman and Jakobson. In: Tamm, Marek; Torop, Peeter (eds). The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture. Bloomsbury Publishing, 62-77.
