Semiootika osakonna teadusprojektid

01.01.2021-31.12.2024

Maarja Ojamaa

Projekti lähtekohaks on uue meediaga kaasnenud kultuuripärandi ja argikultuuri vaheline lõhe, mis nõrgestab kultuuriidentiteete. Meie eesmärgiks on välja töötada digitaalsete hariduslike platvormide kontseptsioon kultuuri- ja eriti kirjanduspärandi transmeedialiseks väärtustamiseks. See tähendab esiteks transmeedialise kultuurianalüüsi arendamist, et hinnata kultuuripärandi seisundit erinevate teksti- ja meediaversioonide koosolus. Teiseks fookuseks on transmeedialise kirjaoskuse ja intersemiootilise tõlke analüüsivõime toetamine õpilaste digikogemuse ja traditsioonilise kooliõpetuse sünteesi kaudu. Töö praktiliseks väljundiks on transdistsiplinaarse pedagoogika raamistikust lähtuv kolmekeelne hariduslik platvorm, kus (eesti ja vene) kultuuripärandit integreeritakse argikultuuri vastavalt sihtgrupile eesti, vene või inglise keeles. Projekti kontseptuaalseks aluseks on kultuurisemiootiline arusaam kultuurist kui erinevate kultuurikeelte kooslusest ja nendevahelistest hierahilistest seostest.

Personaalse uurimistoetuse rühmagrant, projekt PRG314

1.01.2019 - 31.12.2023

Vastutav täitja: Kalevi Kull

Kui semiootilisse süsteemi lisandub uus komponent, mis võiks suurendada mitmekesisust, sõltub selle püsimajäämine suurel määral tema kommunikatiivsete suhete ehk märgisuhete sobitumisest keskkonda. Seda protsessi nimetame semiootiliseks sobitumiseks. Meie töö eesmärgiks on leida, kas semiootilisel sobitumisel on üldisi omadusi, mis iseloomustavad seda nii ökoloogiliste, kultuuriliste kui ka virtuaalsete süsteemide mitmekesisuse kujunemisel. Selle ülesande lahendamiseks töötame välja semiootilise sobitumise üldise kontseptsiooni ja konstrueerime selle mudeli. Kontrollimaks hüpoteesi, et semiootiline sobitumine kui oluline mitmekesisust tagav mehhanism toimib erinevates valdkondades, uurime semiootilise mitmekesisuse kujunemist üksikasjalisemalt kolmes vallas: (1) linna ökosüsteemis, (2) sotsiaalmeedia ja e-Eesti keskkonnas ning (3) kultuurilistes tõlkeprotsessides.

08.03.2019 - 31.01.2023

Vastutav: Andreas Ventsel. Täitjad Mari-Liis Madisson ja Sten Hansson (Ühiskonnateaduste Instituut, Tartu Ülikool)

Projekt keskendub julgeolekuga seotud strateegiliste narratiividele tuvastamisele ja uurimisele. Strateegilised narratiivid on avalikkuses levitatavad lood, mis sätestavad aktiivse toimija identiteedi (kes me oleme?); mingi ihaldatud lõppsihi (mida me saavutada tahame?); sellega seonduvad takistused ning soovitusliku viisi, kuidas neid takistusi ületada. Strateegiliste narratiivide funktsiooniks on poliitiliste eesmärkide, erinevate kriisiolukordadega (majanduse, julgeoleku jms) seotud vastumeetmete õigustamine, rahvusvaheliste alliansside loomine ning nii sise- kui välisauditooriumi avaliku arvamuse kujundamine. Ennekõike uurime kübervaldkonnaga seotud narratiive, mis väljendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud ohte (e-ohud) infokeskkonnale. Mõtestame oma uurimistulemusi ‘julgeolekudilemma’ mõiste kaudu: tegemist on kahetasandilise strateegilise vasturääkivusega rahvusvahelistes suhetes, mille puhul ühe toimija julgeoleku kasvamine vähendab samal ajal teiste toimijate julgeolekut. Julgeolekudilemma toimib, kui vastaspoolt õnnestub provotseerida ebaratsionaalsele käitumisele, mida saab kasutada pingete suurendamiseks või vähendamiseks. Projektis uurime, millised küberjulgeoleku narratiivid kujundavad Venemaa ja NATO vaheliste suhete dünaamikat. Projekti eesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada erinevaid uurimismeetodeid: semiootika, diskursuseanalüüs, retoorikauuringud, ajalugu, konfliktiuuringud, meediauuringud, narratiivianalüüs (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitilised narratiivid). Projekti laiemaks põhieesmärgiks on edasi arendada koostööraamistikku kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üldpädevuse arendamiseks ja hoidmiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse kaudu.

Uurimisrühma juhid: Maarja Ojamaa, Peeter Torop

Uurimisrühma liikmed: Aleksandra Milyakina, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk ja Aleksandr Fadeev

Transmeedia uurimisrühm tegutseb kultuurisemiootika rahvusprofessuuri juures ja sai alguse baasfinantseeritavast projektist „Kultuur kui haridus: transmeedialisus ja digitaalsus kultuurilises autokommunikatsioonis“ („Culture as education: transmediality and digitality in cultural autocommunication“). Sama projekti sisuliselt jätkatakse. Meie eesmärk on arendada metoodikat, mis integreerib transmeedialisi uuringuid ja kultuurisemiootikat eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks kõige kaasaegsemal tasemel. Praktiliseks väljundiks on transmeedialiste ja digitaalsete lahenduste pakkumine koolidele ja õpetajate täiendkoolitus. Seni on laiemalt kättesaadavaks tehtud e-kursus digiplatvormil „Kirjandus ekraanil“ (http://kirjandusekraanil.ee/ ) eesti ja vene koolide kirjandusõpetajatele. Platvormi aluseks on A. Kivirähki romaani „Rehepapp“ ekraniseering „November“. Koolidele on samuti ette valmistatud valikkursus „Kunstitekst ajaloomälu vahendajana“, millega kaasneb digiplatvormi loomine L. Tungla raamatu „Seltsimees laps“ ekraniseeringule. Uurimisrühma juhivad Maarja Ojamaa ja Peeter Torop. Tuumiku moodustavad Aleksandra Milyakina, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk ja Aleksandr Fadeev.

 

Lõppenud projektid

5.06.2020−31.05.2021

Andreas Ventsel

Kavandatava uurimisprojekti keskmes on vaenuliku mõjutustegevuse diskursiivsete strateegiate väljaselgitamine ja sihtgrupi teadlikkuse uurimine. Projekt koosneb kolmest omavahel seotud faasist: kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest uuringust ning veebipõhise infomõjutusstrateegiate- ja võtete tuvastamisele suunatud õpiplatvormi kavandi väljatöötamisest. Analüüsime vaenuliku infomõjutustegevuse diskursiivsete strateegiate (mille eesmärkideks võivad olla muuhulgas infoudu tekitamine, polariseerumise võimendamine, ohustsenaariumite levitamine) alast teadlikkust ja vastuvõtlikkust.  Saamaks ülevaadet vaenuliku mõjutustegevuse alasest teadlikkusest ja võimalikest probleemkohtadest, kasutame kvantitatiivset uurimismeetodit. Nende kahe uurimisstrateegia kombineerimine annab teadmise, mille alusel tulevikus paremaid ja efektiivsemaid õppematerjale ning veebipõhist õpibaasibaasi välja töötada.

Jaanuar 2017 - detsember 2020

Vastutav täitja: Timo Maran

Projekti eesmärgiks on saada teadmisi, kuidas eri liigid kasutavad jagatud keskkondades seoste loomiseks semiootilisi vahendeid, kuidas liigi omailm võimaldab suhestumist teiste liikide ja keskkondadega, kuidas tekivad jagatud märgirepertuaarid ning millised inimese semiootilis-kultuurilised tegurid mõjutavad neid protsesse. Projekt keskendub paljuliigilistele keskkondadele linnalooduses, nende kultuurilistele representatsioonidele ja paljuliigilise semioosi mõistmise teoreetilistele alustele.

#kultuur #teadus #ühiskonnale
Book cover, raamatukaas, Ilmamaa, Juri Lotman

Ilmus Juri Lotmani "Mida inimesed õpivad"

20.09.2022
#teadus
a man with glasses, suit and tie

Gottlob Frege nimelised loengud teoreetilises filosoofias 2022

01.09.2022
#teadus
Sea, meri, vesi, water, clouds, pilved, rocks, kivid

XVII Eesti Filosoofia aastakonverents toimub 25.-26. augustil 2022 imetabases Käsmus

22.08.2022