Autor:
Triin Paaver

Semiootika osakonna teadusprojektid

Jooksvad projektid

Personaalse uurimistoetuse rühmagrant, projekt PRG314

1.01.2019 - 31.12.2023

Vastutav täitja: Kalevi Kull

Põhitäitjad: Riin Magnus, Timo Maran, Ott Puumeister, Tiit Remm, Silvi Salupere, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel 

Kui semiootilisse süsteemi lisandub uus komponent, mis võiks suurendada mitmekesisust, sõltub selle püsimajäämine suurel määral tema kommunikatiivsete suhete ehk märgisuhete sobitumisest keskkonda. Seda protsessi nimetame semiootiliseks sobitumiseks. Meie töö eesmärgiks on leida, kas semiootilisel sobitumisel on üldisi omadusi, mis iseloomustavad seda nii ökoloogiliste, kultuuriliste kui ka virtuaalsete süsteemide mitmekesisuse kujunemisel. Selle ülesande lahendamiseks töötame välja semiootilise sobitumise üldise kontseptsiooni ja konstrueerime selle mudeli. Kontrollimaks hüpoteesi, et semiootiline sobitumine kui oluline mitmekesisust tagav mehhanism toimib erinevates valdkondades, uurime semiootilise mitmekesisuse kujunemist üksikasjalisemalt kolmes vallas: (1) linna ökosüsteemis, (2) sotsiaalmeedia ja e-Eesti keskkonnas ning (3) kultuurilistes tõlkeprotsessides.

Projekt ETISes. 

Projekt PSG675

01.01.2021-31.12.2024

Vastutav täitja: Maarja Ojamaa 

Põhitäitjad: Alexandra Milyakina, Peeter Torop 

Uue meediaga on kaasnenud kultuuripärandi ja argikultuuri vaheline lõhe, mis nõrgestab kultuuriidentiteeti. Projekti eesmärgiks on välja töötada digitaalsete hariduslike platvormide kontseptsioon kultuuri- ja eriti kirjanduspärandi transmeedialiseks väärtustamiseks. See tähendab esiteks transmeedialise kultuurianalüüsi arendamist, et hinnata kultuuripärandi seisundit erinevate teksti- ja meediaversioonide koosolus. Teiseks fookuseks on transmeedialise kirjaoskuse ja intersemiootilise tõlke analüüsivõime toetamine õpilaste digikogemuse ja traditsioonilise kooliõpetuse sünteesi kaudu. Töö praktiliseks väljundiks on transdistsiplinaarse pedagoogika raamistikust lähtuv kolmekeelne hariduslik platvorm, kus (eesti ja vene) kultuuripärandit integreeritakse argikultuuri vastavalt sihtgrupile eesti, vene või inglise keeles. Projekti kontseptuaalseks aluseks on kultuurisemiootiline arusaam kultuurist kui erinevate kultuurikeelte kooslusest ja nendevahelistest hierahilistest seostest. 

Projekti info ETISes. 

Projekt PRG1504

01.01.2022-31.12.2026 

Vastutav täitja: Timo Maran 

Põhitäitjad: Sara Bédard-Goulet (TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž), Villu Soon (TÜ loodusmuuseum), Riin Magnus, Nelly Mäekivi, Silver Rattasepp 

Liikide kiirenev kadu on üks tänapäeva suurimaid ökoloogilisi ohtusid. Projektis analüüsitakse väljasuremise kultuurilisi ja ökoloogilisi aspekte ja rakendatakse semiootilist modelleerimist, et tõsta ohustatud liikide nähtavust kultuuris. Projekt lähtub ökosemiootika teooriast. Väljasuremist tõlgendatakse düstoopiate ja apokalüpiliste kujundite kultuurikontekstis, kuid omailmaanalüüsi ja ökoloogiliste uuringute kaudu hõlmab projekt ka loomade perspektiivi. Väidame, et tähenduslikel kokkupuudetel inimeste ja haruldaste loomade vahel on suur potentsiaal liikide ohustatuse teadvustamisel, mis viib nende hoidmiseni. Projektis on kolm tööpaketti: 1. Kirjandusuurimus väljasuremisnarratiividest; 2. Ökoloogia, loomade agentsuse ja kohaliku teadmise vaheline dünaamika; 3. Ohustatuse semiootiline modelleerimine ja loovad rakendused. Kaasates uurimuslike-loovaid lähenemisi ja retseptsiooniuuringuid jõutakse uute kultuuristrateegiateni hävimisohus liikide representeerimiseks. 

Projekt ETISes.

Euroopa Horisont 101084220

Vastutav täitja: Timo Maran 

Põhitäitjad: Lona Päll, Nelly Mäekivi, Riin Magnus, Kalevi Kull, Tiit Remm 

01.11.2022 - 31.10.2026 

Looduspõhised lahendused on valitsemise tehnikad ja mudelid, mis otseselt ja kulu-efektiivselt toovad kasu nii loodusele kui inimestele. Vaatamata väljatöötatud looduspõhiste lahenduste rakendustele, on sotsiopoliitiliseks väljakutseks täna looduspõhiste lahenduste sage suunatus privilegeeritud rühmadele, ekspertide loodud plaanid ja rakenduste takerdumine institutsionaalsesse ja administratiivsesse inertsusesse. Looduspõhised lahendused ei ole olnud edukad harjumuste ümberkujundamisel jätkusuutlikuteks ja on läbi kukkunud mitte-inimestest osaliste ning marginaliseeritud ja haavatavate inimrühmade kaasamisel, kes võiks olla nende lahenduste esmased kasusaajad. Projekt COEVOLVERS läheb kaugemale tänasest teadmiste tasemest, võttes kasutusele koevolutsioonilise lähenemisviisi, mis pakub NBS-i kavandamisele ja rakendamisele radikaalselt uue vaate, nähes looduspõhiseid lahendusi tehnoloogilise ja bioloogilise sfääri ühendusena ning pidades täielikku ühisloomet mitte ainult inimestest huvirühmade koostegevuseks, vaid ka ühenduseks inimeste ja mitteinimesest osaliste vahel. Selle saavutamiseks uurib projekt COEVOLVERS seitsme elulabori (LL) kaudu üle Euroopa looduspõhiste lahenduste kavandamise ja rakendamise sotsiopoliitika olukorra ja kohapõhiseid tingimusi. Eesmärk on muuta sotsiaal-ökoloogilisi tingimusi, et pakkuda juhtimismudeleid ja -võtteid, motivatsioonistruktuure ja -tavasid liikumaks kaasavamate looduspõhiste lahenduste ja vastupidavate kogukondade suunas. Projekt COEVOLVERS aitab kaasavate ja digitaalsete transdistsiplinaarsete metoodikate abil koos kohalike osalejatega arendada juba olemasolevaid, algavaid ja veel tekkivaid looduspõhiseid lahendusi. Projekt COEVOLVERS toetab uute oskuste kasvu, ettevõtlikkust ja uuenemisvõimet õiglase ülemineku jaoks. Projekt COEVOLVERS kaasab ja teavitab poliitikategijaid ja otsustajaid, et tagada nende panus ühiskonna ümberkujundamisse. Me integreerime ühiselt loodud teadmised ja valmisoleku tegutseda koos tegelike juhtimis- ja otsustusstruktuuridega, et tagada looduspõhiste lahenduste rakendamine ja kriitiline hindamine koos pideva mudelite, tehnikate ja tööriistade kohandamise ja arendamisega. 

Täpsem info

Uurimisrühma juhid: Maarja Ojamaa, Peeter Torop

Uurimisrühma liikmed: Aleksandra Milyakina, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk ja Aleksandr Fadeev

Transmeedia uurimisrühm tegutseb kultuurisemiootika rahvusprofessuuri juures ja sai alguse baasfinantseeritavast projektist „Kultuur kui haridus: transmeedialisus ja digitaalsus kultuurilises autokommunikatsioonis“ („Culture as education: transmediality and digitality in cultural autocommunication“). Sama projekti sisuliselt jätkatakse. Meie eesmärk on arendada metoodikat, mis integreerib transmeedialisi uuringuid ja kultuurisemiootikat eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks kõige kaasaegsemal tasemel. Praktiliseks väljundiks on transmeedialiste ja digitaalsete lahenduste pakkumine koolidele ja õpetajate täiendkoolitus. Seni on laiemalt kättesaadavaks tehtud e-kursus digiplatvormil „Kirjandus ekraanil“ (http://kirjandusekraanil.ee/ ) eesti ja vene koolide kirjandusõpetajatele. Platvormi aluseks on A. Kivirähki romaani „Rehepapp“ ekraniseering „November“. Koolidele on samuti ette valmistatud valikkursus „Kunstitekst ajaloomälu vahendajana“, millega kaasneb digiplatvormi loomine L. Tungla raamatu „Seltsimees laps“ ekraniseeringule. Uurimisrühma juhivad Maarja Ojamaa ja Peeter Torop. Tuumiku moodustavad Aleksandra Milyakina, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk ja Aleksandr Fadeev.

 

Lõppenud projektid

Projekt SHVFI19127

08.03.2019 - 31.01.2023

Vastutav täitja: Andreas Ventsel.

Põhitäitjad Mari-Liis Madisson ja Sten Hansson (Ühiskonnateaduste Instituut, Tartu Ülikool)

Projekt keskendub julgeolekuga seotud strateegiliste narratiividele tuvastamisele ja uurimisele. Strateegilised narratiivid on avalikkuses levitatavad lood, mis sätestavad aktiivse toimija identiteedi (kes me oleme?); mingi ihaldatud lõppsihi (mida me saavutada tahame?); sellega seonduvad takistused ning soovitusliku viisi, kuidas neid takistusi ületada. Strateegiliste narratiivide funktsiooniks on poliitiliste eesmärkide, erinevate kriisiolukordadega (majanduse, julgeoleku jms) seotud vastumeetmete õigustamine, rahvusvaheliste alliansside loomine ning nii sise- kui välisauditooriumi avaliku arvamuse kujundamine. Ennekõike uurime kübervaldkonnaga seotud narratiive, mis väljendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud ohte (e-ohud) infokeskkonnale. Mõtestame oma uurimistulemusi ‘julgeolekudilemma’ mõiste kaudu: tegemist on kahetasandilise strateegilise vasturääkivusega rahvusvahelistes suhetes, mille puhul ühe toimija julgeoleku kasvamine vähendab samal ajal teiste toimijate julgeolekut. Julgeolekudilemma toimib, kui vastaspoolt õnnestub provotseerida ebaratsionaalsele käitumisele, mida saab kasutada pingete suurendamiseks või vähendamiseks. Projektis uurime, millised küberjulgeoleku narratiivid kujundavad Venemaa ja NATO vaheliste suhete dünaamikat. Projekti eesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada erinevaid uurimismeetodeid: semiootika, diskursuseanalüüs, retoorikauuringud, ajalugu, konfliktiuuringud, meediauuringud, narratiivianalüüs (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitilised narratiivid). Projekti laiemaks põhieesmärgiks on edasi arendada koostööraamistikku kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üldpädevuse arendamiseks ja hoidmiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse kaudu.

Projekti info ETISes.

Projekt MHVFI20281

01.01.2020-31.12.2022 

Vastutav täitja: Nelly Mäekivi 

Antud projekti eesmärk on muuta meie arusaamu metsloomade pidamisest tehistingimustest läbi loomaaia bioloogia ajaloo, mõjude ja võimalike tulevike uurimise. Sünteesitakse ja luuakse uusi teadmisi loomaaia bioloogia ajaloost ja filosoofiast läbi interdistsiplinaarsete lähenemiste inimeste ja teiste loomade elude lõikepunktides. Oodatavateks tulemusteks on rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne koostöö, mis loob meetodeid ja kontseptuaalseid ressursse mõistmaks ja parendamaks inimeste-metsloomade suhteid. See pakub märkimisväärset sotsiaalset keskkondlikku kasu, aitab kaitsta ohustatud liike ja aitab neil inimeste kõrval muutuvates tingimustes õitseda. 

Projekti info ETISes.

5.06.2020−31.05.2021

Andreas Ventsel

Kavandatava uurimisprojekti keskmes on vaenuliku mõjutustegevuse diskursiivsete strateegiate väljaselgitamine ja sihtgrupi teadlikkuse uurimine. Projekt koosneb kolmest omavahel seotud faasist: kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest uuringust ning veebipõhise infomõjutusstrateegiate- ja võtete tuvastamisele suunatud õpiplatvormi kavandi väljatöötamisest. Analüüsime vaenuliku infomõjutustegevuse diskursiivsete strateegiate (mille eesmärkideks võivad olla muuhulgas infoudu tekitamine, polariseerumise võimendamine, ohustsenaariumite levitamine) alast teadlikkust ja vastuvõtlikkust.  Saamaks ülevaadet vaenuliku mõjutustegevuse alasest teadlikkusest ja võimalikest probleemkohtadest, kasutame kvantitatiivset uurimismeetodit. Nende kahe uurimisstrateegia kombineerimine annab teadmise, mille alusel tulevikus paremaid ja efektiivsemaid õppematerjale ning veebipõhist õpibaasibaasi välja töötada.

Jaanuar 2017 - detsember 2020

Vastutav täitja: Timo Maran

Projekti eesmärgiks on saada teadmisi, kuidas eri liigid kasutavad jagatud keskkondades seoste loomiseks semiootilisi vahendeid, kuidas liigi omailm võimaldab suhestumist teiste liikide ja keskkondadega, kuidas tekivad jagatud märgirepertuaarid ning millised inimese semiootilis-kultuurilised tegurid mõjutavad neid protsesse. Projekt keskendub paljuliigilistele keskkondadele linnalooduses, nende kultuurilistele representatsioonidele ja paljuliigilise semioosi mõistmise teoreetilistele alustele.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!