Instituut meedias

Kirjandusteadlane ja semiootik Peeter Torop avab Fjodor Dostojevski mõttemaailma, kelle ideid tsiteerivad Vene-Ukraina sõjas mõlemad pooled.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120040270/essee-dostojevskit-tsiteer…

Mis on ühist humanitaarteadustel, kunstil ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidel? Neist kõigist võib leida uusi mudeleid, mis aitavad liikuda individualismi ja suletud süsteemide juurest koostoimimise ja dialoogiliste tervikute poole. Need on mudelid, mida on hädasti tarvis ellujäämiseks üha kuumeneval planeedil.

https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/

Abordidebatis tuleb kuulata naisi, sest otsus saada emaks või mitte, puudutab kõige vahetumalt just nende elu, ütles bioeetik Kadri Simm Vikerraadio saates "Uudis+".

https://www.err.ee/1608641227/kadri-simm-otsustusoigus-kas-saada-emaks-…

Teadusfilosoofia teadur Ave Mets avaldas hiljuti artikli, milles uuris tehisintellektide võimalikku positsiooni täisväärtusliku ja inimesega võrdse ühiskonnaliikmena. Ta jõudis järeldusele, et robotid ei saa ei praegu ega tõenäoliselt ka tulevikus inimestega võrdsesse staatusesse tõusta, sest hoolimata suurandmete põhjal tekkivate mustrite adumisest puudub neil võimekus mõista inimsuhtluse sotsiaalset konteksti. Eriti oluline võib see olla olukordades, kus eetilistel või moraalsetel kaalutlustel peaks tehisintellekt sotsiaalseid norme rikkuma, näiteks valetama. Samuti suhtub Ave Mets kriitiliselt väitesse, et ränist tehtud kiipidega on võimalik ehitada inimesega sarnaselt funktsioneeriv organism - eluslooduse aluseks saab tema hinnangul olla ainult süsinik. 

Loe artikli kohta täpsemalt ERR teadusportaalist Novaator.

Laste- ja peretoetuste tõusu eelnõu kui populistlikult nõrk julgeolekurisk (Postimees)

https://arvamus.postimees.ee/7544268/edit-talpsepp-laste-ja-peretoetust…

Hooaja viimases Fookuses (22.06.2022) tuleb juttu lastetoetusest ja emaduslõivust, iibest ja õiglusest. Saatejuht Mihkel Kunnus vestleb neil teemadel Tartu Ülikooli filosoofiateaduri Edit Talpsepa ja "Keele ja Kirjanduse" peatoimetaja Johanna Rossiga. Kõik kolm on kahe lapse vanemad.

https://kuku.pleier.ee/podcast/fookuses/120223?fbclid=IwAR3vX_j4lRkxOPu…

Juuni Taskuvikerkaares räägisid TÜ filosoofia osakonna vilistlased Riin Sirkel ja Laura Viidebaum filosoofiast. Kas Antiik-Kreeka mõtlejad oli vastikud valged mehed? Mida hakata peale filosoofidega, kelle osad vaated mõjuvad tänapäeval selgelt tagurlikult? Kas Platonit lugedes tuleks tudengitele anda trigger warning?

http://www.vikerkaar.ee/archives/28631?fbclid=IwAR1HviDbY7DJRMkkWuWCQsn…

Riin Sirkelil on Vikerkaare juuni numbris (2022) ka artikkel Vana-Kreeka filosoofid ja naised

Mida arvata sellest, et Vana-Kreeka filosoofidel oli mitmeid meie jaoks problemaatilisi seisukohti, näiteks nende vaated naiste kohta? Sama küsimuse võib muidugi esitada ka Friedrich Nietzsche, Uku Masingu ja lugematu hulga teiste autorite puhul läbi ajaloo, ent Vana-Kreeka filosoofial on eriline roll, kuivõrd seda peetakse Lääne mõtlemise hälliks, mille mõju hilisemale ja praegusele mõtlemisele on märkimisväärne.

Maikuu Taskuvikerkaares rääkis Pärtel Piirimäe rahvusvahelise õiguse ajaloost. Kes otsustab, milline on õiglane sõda? Kes karistab sõjakurjategijaid? Ärevatel aegadel on need küsimused muutunud ootamatult aktuaalseks.

Kuula järele Vikerkaare kodulehel, Spotifys või Apple Podcastsides

http://www.vikerkaar.ee/archives/28580?

https://filsem.ut.ee/et/sisu/valiseesti-kulalisprofessor-jaan-valsiner-…

Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe jagab mänguteoreetilisi märkusi Venemaa agressiooni mõistmiseks.

Venemaa agressioon Ukrainas on tsiviliseeritud eurooplase jaoks nii uskumatu, et algusest peale on seda saatnud spekulatsioonid, et Putin on hulluks läinud. See on lohutust pakkuv mõte, et maailm võiks olla endine, kui suurriigi etteotsa ei oleks sattunud süveneva hullumeelsuse all kannatav despoot.

Niimoodi mõeldes on ka väljapääs käegakatsutav, sest on ju ainult aja küsimus, millal meditsiinilises mõttes hullumeelne isik tema kaaskonna poolt likvideeritakse või kinnisesse asutusse paigutatakse...

Vikerraadios käisid Lotman 100 puhul rääkimas semiootika osakonna õppejõud Mihhail Lotman ning Kalevi Kull. Kuula saadet järele Vikerraadio kodulehel.

Peeter Torop käis Juri Lotman 100 näituse avamisel Aktuaalses Kaameras Lotmanist rääkimas.

Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva puhul on Eesti Rahva Muuseumisse loodud atmosfäär Tartu korterist, kus professor võõrustas teadlasi, tudengeid ja kultuuritegelasi. Maailmanimega semiootikut võõrustaja ja vanaisa rollist avav rändnäitus "Rännak Lotmani semiosfääris" jõuab aasta jooksul veel mitmesse Euroopa riiki.

Tartu Ülikooli semiootika osakonna kaasprofessor Andreas Ventsel käis Vikerraadios õpetamas, kuidas tunda ära manipuleerimist. Kuula järele Vikerraadio kodulehel.

Semiootika osakonna teadur Nelly Mäekivi käis Kuku raadio saates “Kuue samba taga” rääkimas biosemiootikast ja Euroopa naaritsa taasasustamise protsessi sotsiaalsetest tahkudest. Saatejuht Madis Ligi.

Kuula järgi!

Endla Lõhkivi 60. sünnipäeva puhul ajalehes Sirp ilmunud intervjuu.

Endla Lõhkivi on Tartu ülikooli teadusfilosoofia kaasprofessor ja pikaajaline õppetooli hoidja. Tema juhtimisel on TÜ teadusfilosoofidest moodustatud konkreetse suunitlusega uurimisrühm, kus siiski iga osaleja saab juhinduda oma huvidest ja eelistustest. Endla on mitme rahvusvahelise erialaorganisatsiooni ja tippajakirja toimetuskolleegiumi liige. Pidevalt on ta tegev mõne konverentsi organiseerimisel või programmitoimkonnas. Eestis on ta õpetanud teadusfilosoofia kursusi peaaegu kõigis ülikoolides kõigil õppeastmetel.

Riin Kõivu doktoritööd kajastav artikkel portaalis Novaator.

Eri teadusharudes väidetakse tihti, et üks või teine tunnus on kas kaasasündinud, pärilik või geneetiliselt põhjustatud. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö selgitas, et tegelikult on "kaasasündinuks" või "geneetiliseks" kuulutatud tunnused sageli – ja vahel peidetud viisidel – keskkonna kujundatud ega oma sellist püsivust ja fikseeritust, nagu kiputakse eeldama.

Andreas Ventsel ning Mari-Liis Madisson arutlevad Maalehes vandenõuteooriate teemal.

Pandeemia-aastad on kergitanud pinnale infot ja veendumusi, mida võib liigitada vandenõuteooriate hulka. On neid, kes uurivad asja oma lõbuks, teadlased aga püüavad seletust leida teaduslikust vaatenurgast.