Instituut meedias

Artiklis "Eetiline teadus on hea teaduse eeldus ehk teaduseetika nõustamise kogemus TÜ näitel" arutlevad Kadri Simm, Kairi Kreegipuu, Andres Soosaar ja Raul Kango Sirbis (10.03.2023) ülikooli teaduseetika nõustajatena, miks on eetiline teadus hea teaduse eeldus. Ühiselt vaadatakse tagasi, milline on olnud ülikooli kogemus eri valdkondades alates 2014. aastast, mil alustati akadeemilise eetika standardite loomist. Artikkel toob välja, et hea teadustava kätkeb endas ka institutsionaalset vastutust eetilise teaduse praktiseerimisel ning et see peab olema elav ja igapäevane osa organisatsioonikultuurist ja praktikast. Täispikka artiklit saab lugeda SIIT

Ene-Reet Soovik pälvis tunnustuse ajakirjas Methis ilmunud kirjutise "Tuulest tulek. Jaan Kaplinski luule tuuline maailm" eest (Methis. Studia Humaniora Estonica, 2022, nr 29). Tema artikkel käsitles tuule esinemisviise Jaan Kaplinski luuleloomingus, vaadeldes neid peamiselt kultuuriloolise ja fenomenoloogilise rõhuasetusega looduskirjanduse poolt pakutavas raamistikus.

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisu kuulusid Daniele Monticelli (esimees), Marin Laak ja Peeter Torop.

Täispikka uudist kirjanduse sihtkapitali nominentidest saab lugeda ERRi kultuuriuudistest.

Lisaks saab ERRi kultuuriuudiste vahendusel lugeda juurde ja vaadata ka intervjuud, kus Ene-Reet Soovik räägib oma artikli sünnist lähemalt.

Kirjanduspreemia nominent Ene-Reet Soovik: minu artikkel Kaplinskist lähtub ökokriitilisest vaatenurgast (10.03.2023, ERR)

 

Praktilise filosoofia professor Margit Sutrop mälestab oma kauaaegset õpetajat, juhendajat, ülemust, alluvat, sõpra, kolleegi ja teinekord ka võitluskaaslast professor Ülo Matjust Tartu Postimehes: 

„Raske, väga raske on kirjutada seda järelhüüdu oma juhendajale. Ülo Matjus (18. VI 1942–25. I 2023) oli sõnade suhtes väga valiv ja väljaütlemiste suhtes tundlik. Filoloogina ta teadis sõna jõudu. Filosoofina oli ta saksa filosoofilt Martin Heideggerilt õppinud, et «keel on olemise koda».

Matjus ei kannatanud «surnud sõnalärmi», kui Betti Alveri väljendit kasutada. Ta otsis ise hoolega sobivaid sõnu ja võttis kasutusele ka uusi või ununud keelevorme.“

Täispikka järelhüüet saab lugeda Tartu Postimehest (1.02.2023).

Filosoofia osakonna järelhüüet professor Matjusele saab lugeda SIIT.

Postimehe teadusrubriigis saab lugeda teadusfilosoof Edit Talpsepa artiklit, mis otsib vastust küsimusele, kas ja kuidas on võimalik määratleda elu astrobioloogias. Artikli esmane versioon ilmus ajakirjas Horisont kosmose erinumbris november-detsember 2022.
Talpsepp vaatleb oma artiklis erinevaid teooriad ja võimalusi elu määratlemiseks ning toob filosoofilise nüansina välja, et NASA elumääratlused põhinevad väga Maa-kesksetel teooriatel selle osas, mis iseloomustab elu ja elusorganismi. Lisades juurde, et pole võimatu, et: „kosmoses leitakse darvinistlikuks evolutsiooniks võimelisi eluvorme tingimustes, kus meie planeedile tüüpilised eluvormid elada ei saaks, kuna see poleks keemiliselt võimalik – lihtsalt selliste eluvormide keemiline koostis peaks olema oludele vastav“.  


Loe teadusartikli täispikka versiooni Postimehest (29.01.2023).

Ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran arutleb oma 12. jaanuari 2023 Postimehe artiklis selle üle, millised on kliimamuutuste märgid, kas ja kuidas on võimalik tõlkida kliimatulevikku mõistetavaks tänases päevas ning muuta see meile ratsionaalselt ja emotsionaalselt mõistetavaks ja tajutavaks.

Maran toob välja, et: „kliimamuutusest arusaamise muudab keerulisemaks see, et soojenemise mõjud avalduvad ebamäärases tulevikus. See, et märgid osutavad millelegi ajas ja ruumis eraldiseisvale, pole semiootikas uudiseks. Üks märgi mõiste määratlusi ongi, et märk on see, mis viitab või tähistab midagi muud, kui ta ise on. Reageerides ohumärgile liikluses, püüame samuti vältida võimalikku ebameeldivat sündmust, mis võib juhtuda tulevikus.“

Artikli täisverisoon on loetav Postimehest.

Timo Maran: tasaarengus peitub potentsiaal õnnelikumaks eluks

Alates tööstusrevolutsioonist on globaalne areng olnud suunatud majanduse ja tarbimise kasvule. Tartu Ülikooli ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran leiab, et selline suund pole jätkusuutlik ei üksikisiku ega ühiskonna tasandil, ning pakub olukorra lahenduseks pöördumist tasaarengu (ingl k degrowth) juurde.

Tasaarengu sisuks on keskendumine reaalsetele vajadustele, mitte pidevale kasvule. Maran rõhutab, et majanduskasvule suunatud ühiskonnamudel ei toeta ka üksikisikute elukvaliteeti, sest erinevad tegevused kuhjuvad ja aega elust rõõmu tunda lihtsalt ei jätku. Tasaarengu retsept on tegelikult lihtne: tuleb teha vähem, nii tööstuses, tarbimises kui ka indiviidina. 

Timo Marani artikli täisversiooni saab lugeda Postimehest.

 

Teadusfilosoof: geenid, keskkond ja pärilikkus

Argielus tavatsetakse endiselt viidata geenidele kui peamistele organismi omadusi kujundavatele mehhanismidele. Teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp selgitab, et teadusmaailmas on vaade pärilikkusele palju laiem ning hõlmab ka geenide avaldumist mõjutavaid faktoreid.

Tervikuna nimetatakse sellist vaadet epigeneetiliseks pärandumiseks. See tähendab, et lisaks DNA järjestusele mõjutavad mingi päriliku tunnuse avaldumist ka välised mõjud. Talpsepp toob näiteks ema rasedusaegse stressi või nälgimise, mis võib mõjutada isegi teise põlve järglasi. Teatud mõttes võib epigeneetikas näha lamarkismi õpetuse, mille järgi juhib evolutsiooni elu jooksul omandatud tunnuste edasikandumine  taastulekut. 

Loe Edit Talpsepa artiklit ning ülevaadet silmapaistvatest epigeneetikaga tegelevatest teadlastest Postimehest.

 

Mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal meenutas Marju Lepajõe 60. sünniaastapäeva puhul enda akadeemilisi algusaastaid teoloogiaüliõpilasena, mida nii maailmavaateliselt kui suhtumiselt kujundaski paljuski Lepajõe.

Marju Lepajõe tõlkes ilmunud Innocentius III teksti Inimolu viletsusest" kohta ütleb Friedenthal, et selle veidi sünge tonaalsus on taotluslik ning peaks inimesi hoidma kõrkuse eest. Inimesed on ekslikud, liiguvad ekslikul teel ja see aitab meelde tuletada, et me ei võtaks liiga ülbet hoiakut," ütleb ta. Lisaks arvab Friedenthal, et teatav süngus, isegi õud, kuulub hea teksti juurde, sest see kõidab lugejat.

Kuula Meelis Friedenthali mõtteid teoloogiast, elust ning kirjandusest lähemalt kultuurisaates Plekktrumm".

Semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel kirjutab heidutusest semiootika perspektiivist

Semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel kirjutab Postimehes sellest, et sõda ei seisne enam ainuüksi riikidevahelises konventsionaalses vastasseisus, vaid puudutab pigem identiteeti ja identiteeditaotlust. Tänapäeva meediamaailmas, mis on läbi põimunud (sotsiaal)meedias tehtavate infomõjutustegevustega, võimaldavad auditooriumi kultuurimälu hirmukihistused konstrueerida globaalseid ja apokalüptilisi ohukaskaade, mis ühel või teisel määral võivad mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse.

Kas kunst ja esteetika on mõtestatud mõisted vaid inimkultuuri piires? Kas esteetika laiendamine üle liigipiiride on võimalik ja kuidas mõistame teiste liikide omailma, sellist esteetikat, mis on inimkesksest esteetikast väljaspool? Kuidas jõuda kooskõlani teiste liikide ja kooslustega? Mis on ökoesteetika ja igaühe loodusime?

Vestlesid bioloog ja semiootik Kalevi Kull, semiootik Timo Maran ja zooloog Tiit Maran, vestlust juhtis kunstnik Peeter Laurits.

Ökoesteetika ajastu, Sirp, 12.08.2022

K-pop võib küll paljude jaoks seostuda vaid muusikastiiliga, kuid tegelikult on selle juured palju sügavamal. Semiootika doktorant Eleni Alexandri selgitab värskes teadusartiklis, et K-pop on osa Hallyu-st ehk Korea lainest ehk kultuuriekspordist, mis pidi riigi välja tooma 1990. aastate lõpu majanduskriisist. K-popi populaarsusel on oma osa ka välismaistel mõjudel, mille algne eesmärk oli ülejäänud maailmaga ühisosa leidmine, kuid nüüdseks on just K-pop see, millest välismaised artistid enda loometöös eeskuju võtavad. Nii sellest saanud omalaadne sümbioos, milles on esindatud nii Korea kui lääne muusikale omased jooned. K-pop on juba toonud Lõuna-Korea majandusele miljardeid, aga selle edu kasvab ilmselt veelgi.

Loe pikemat kokkuvõtet ERR teadusportaalist Novaator.

Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe sõnul ei ole ennast õigustanud 20. sajandil levinud veendumus, et tehnoloogia kiire areng lahendab enamiku maailma probleemidest.

Seda tõestab nii looduse järjest halvenev seisund kui erinevad relvakonfliktid, mida tehnoloogia areng ei ole suutnud ära hoida ega lahendada. Ülemaailmsete probleemidega võitlemine nõuab ka sotsiaal- ja humanitaarteadlaste panust, sest nende keskmes on inimene, tema ideed ning otsused ja neid mõjutav kultuur. Piirimäe tõstab esile Wilhelm von Humboldti sõnastatud haridusideaali, mille järgi peaks inimene lisaks erialastele teadmistele olema ka üleüldiselt laia silmaringiga väärikas kodanik.

Loe artikli täisversiooni Postimehe arvamusveebist.

Kirjandusteadlane ja semiootik Peeter Torop avab Fjodor Dostojevski mõttemaailma, kelle ideid tsiteerivad Vene-Ukraina sõjas mõlemad pooled.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120040270/essee-dostojevskit-tsiteer…

Mis on ühist humanitaarteadustel, kunstil ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidel? Neist kõigist võib leida uusi mudeleid, mis aitavad liikuda individualismi ja suletud süsteemide juurest koostoimimise ja dialoogiliste tervikute poole. Need on mudelid, mida on hädasti tarvis ellujäämiseks üha kuumeneval planeedil.

https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/

Abordidebatis tuleb kuulata naisi, sest otsus saada emaks või mitte, puudutab kõige vahetumalt just nende elu, ütles bioeetik Kadri Simm Vikerraadio saates "Uudis+".

https://www.err.ee/1608641227/kadri-simm-otsustusoigus-kas-saada-emaks-…

Teadusfilosoofia teadur Ave Mets avaldas hiljuti artikli, milles uuris tehisintellektide võimalikku positsiooni täisväärtusliku ja inimesega võrdse ühiskonnaliikmena. Ta jõudis järeldusele, et robotid ei saa ei praegu ega tõenäoliselt ka tulevikus inimestega võrdsesse staatusesse tõusta, sest hoolimata suurandmete põhjal tekkivate mustrite adumisest puudub neil võimekus mõista inimsuhtluse sotsiaalset konteksti. Eriti oluline võib see olla olukordades, kus eetilistel või moraalsetel kaalutlustel peaks tehisintellekt sotsiaalseid norme rikkuma, näiteks valetama. Samuti suhtub Ave Mets kriitiliselt väitesse, et ränist tehtud kiipidega on võimalik ehitada inimesega sarnaselt funktsioneeriv organism - eluslooduse aluseks saab tema hinnangul olla ainult süsinik. 

Loe artikli kohta täpsemalt ERR teadusportaalist Novaator.

Laste- ja peretoetuste tõusu eelnõu kui populistlikult nõrk julgeolekurisk (Postimees)

https://arvamus.postimees.ee/7544268/edit-talpsepp-laste-ja-peretoetust…


Hooaja viimases Fookuses (22.06.2022) tuleb juttu lastetoetusest ja emaduslõivust, iibest ja õiglusest. Saatejuht Mihkel Kunnus vestleb neil teemadel Tartu Ülikooli filosoofiateaduri Edit Talpsepa ja "Keele ja Kirjanduse" peatoimetaja Johanna Rossiga. Kõik kolm on kahe lapse vanemad.

https://kuku.pleier.ee/podcast/fookuses/120223?fbclid=IwAR3vX_j4lRkxOPu…

Horisont,  mai-juuni numbris 'Organismi määratlemine' 

https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/05/horisont3_2022.pdf 

Horisont 'Essentsialistlik mõtlemine ja selle vastuolulisus' 

https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/03/horisont2_2022.pdf 

Juuni Taskuvikerkaares räägisid TÜ filosoofia osakonna vilistlased Riin Sirkel ja Laura Viidebaum filosoofiast. Kas Antiik-Kreeka mõtlejad oli vastikud valged mehed? Mida hakata peale filosoofidega, kelle osad vaated mõjuvad tänapäeval selgelt tagurlikult? Kas Platonit lugedes tuleks tudengitele anda trigger warning?

http://www.vikerkaar.ee/archives/28631?fbclid=IwAR1HviDbY7DJRMkkWuWCQsn…


Riin Sirkelil on Vikerkaare juuni numbris (2022) ka artikkel Vana-Kreeka filosoofid ja naised

Mida arvata sellest, et Vana-Kreeka filosoofidel oli mitmeid meie jaoks problemaatilisi seisukohti, näiteks nende vaated naiste kohta? Sama küsimuse võib muidugi esitada ka Friedrich Nietzsche, Uku Masingu ja lugematu hulga teiste autorite puhul läbi ajaloo, ent Vana-Kreeka filosoofial on eriline roll, kuivõrd seda peetakse Lääne mõtlemise hälliks, mille mõju hilisemale ja praegusele mõtlemisele on märkimisväärne.

Maikuu Taskuvikerkaares rääkis Pärtel Piirimäe rahvusvahelise õiguse ajaloost. Kes otsustab, milline on õiglane sõda? Kes karistab sõjakurjategijaid? Ärevatel aegadel on need küsimused muutunud ootamatult aktuaalseks.

Kuula järele Vikerkaare kodulehel, Spotifys või Apple Podcastsides

http://www.vikerkaar.ee/archives/28580?

Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe jagab mänguteoreetilisi märkusi Venemaa agressiooni mõistmiseks.

Venemaa agressioon Ukrainas on tsiviliseeritud eurooplase jaoks nii uskumatu, et algusest peale on seda saatnud spekulatsioonid, et Putin on hulluks läinud. See on lohutust pakkuv mõte, et maailm võiks olla endine, kui suurriigi etteotsa ei oleks sattunud süveneva hullumeelsuse all kannatav despoot.

Niimoodi mõeldes on ka väljapääs käegakatsutav, sest on ju ainult aja küsimus, millal meditsiinilises mõttes hullumeelne isik tema kaaskonna poolt likvideeritakse või kinnisesse asutusse paigutatakse...

Vikerraadios käisid Lotman 100 puhul rääkimas semiootika osakonna õppejõud Mihhail Lotman ning Kalevi Kull. Kuula saadet järele Vikerraadio kodulehel.

28. veebruaril möödub maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sünnist sada aastat. Läbi veebruari pakub Vikerraadio Lotmani mõttepärleid ja kuulajateni jõuab uus kolmeosaline "Ööülikooli" sari "Lotman – suur tundmatu".
Tähenduste toimimisest, semiootika minevikust ja tulevikust, kontekstiks Juri Lotmani koolkond. Kuidas pilt ette tuleb - ei tea, aga mis on vahet inimesel ja teistel loomadel? Kas semiootika ühineb tehisintellekti loomisega?

Peeter Torop käis Juri Lotman 100 näituse avamisel Aktuaalses Kaameras Lotmanist rääkimas.

Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva puhul on Eesti Rahva Muuseumisse loodud atmosfäär Tartu korterist, kus professor võõrustas teadlasi, tudengeid ja kultuuritegelasi. Maailmanimega semiootikut võõrustaja ja vanaisa rollist avav rändnäitus "Rännak Lotmani semiosfääris" jõuab aasta jooksul veel mitmesse Euroopa riiki.

Tartu Ülikooli semiootika osakonna kaasprofessor Andreas Ventsel käis Vikerraadios õpetamas, kuidas tunda ära manipuleerimist. Kuula järele Vikerraadio kodulehel.

Semiootika osakonna teadur Nelly Mäekivi käis Kuku raadio saates “Kuue samba taga” rääkimas biosemiootikast ja Euroopa naaritsa taasasustamise protsessi sotsiaalsetest tahkudest. Saatejuht Madis Ligi.

 

Kuula järgi!

'Kuidas määratleda kaasasündinud tunnuseid?", Horisondi jaanuari-veebruari numbris, https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/01/horisont1_2022.pdf

Lauri Linask kaitseb doktoritööd „Autocommunication in the semiotic development of the child“

17. juunil kell 16.00 kaitseb Lauri Linask semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Autocommunication in the Semiotic Development of the Child“ („Autokommunikatsioon lapse semiootilises arengus”).
Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“