Skip to main content

Instituut meedias

Kirjandusteadlane ja semiootik Peeter Torop avab Fjodor Dostojevski mõttemaailma, kelle ideid tsiteerivad Vene-Ukraina sõjas mõlemad pooled.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120040270/essee-dostojevskit-tsiteer…

Mis on ühist humanitaarteadustel, kunstil ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidel? Neist kõigist võib leida uusi mudeleid, mis aitavad liikuda individualismi ja suletud süsteemide juurest koostoimimise ja dialoogiliste tervikute poole. Need on mudelid, mida on hädasti tarvis ellujäämiseks üha kuumeneval planeedil.

https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/

Abordidebatis tuleb kuulata naisi, sest otsus saada emaks või mitte, puudutab kõige vahetumalt just nende elu, ütles bioeetik Kadri Simm Vikerraadio saates "Uudis+".

https://www.err.ee/1608641227/kadri-simm-otsustusoigus-kas-saada-emaks-…

Teadusfilosoofia teadur Ave Mets avaldas hiljuti artikli, milles uuris tehisintellektide võimalikku positsiooni täisväärtusliku ja inimesega võrdse ühiskonnaliikmena. Ta jõudis järeldusele, et robotid ei saa ei praegu ega tõenäoliselt ka tulevikus inimestega võrdsesse staatusesse tõusta, sest hoolimata suurandmete põhjal tekkivate mustrite adumisest puudub neil võimekus mõista inimsuhtluse sotsiaalset konteksti. Eriti oluline võib see olla olukordades, kus eetilistel või moraalsetel kaalutlustel peaks tehisintellekt sotsiaalseid norme rikkuma, näiteks valetama. Samuti suhtub Ave Mets kriitiliselt väitesse, et ränist tehtud kiipidega on võimalik ehitada inimesega sarnaselt funktsioneeriv organism - eluslooduse aluseks saab tema hinnangul olla ainult süsinik. 

Loe artikli kohta täpsemalt ERR teadusportaalist Novaator.

Laste- ja peretoetuste tõusu eelnõu kui populistlikult nõrk julgeolekurisk (Postimees)

https://arvamus.postimees.ee/7544268/edit-talpsepp-laste-ja-peretoetust…


Hooaja viimases Fookuses (22.06.2022) tuleb juttu lastetoetusest ja emaduslõivust, iibest ja õiglusest. Saatejuht Mihkel Kunnus vestleb neil teemadel Tartu Ülikooli filosoofiateaduri Edit Talpsepa ja "Keele ja Kirjanduse" peatoimetaja Johanna Rossiga. Kõik kolm on kahe lapse vanemad.

https://kuku.pleier.ee/podcast/fookuses/120223?fbclid=IwAR3vX_j4lRkxOPu…

Horisont,  mai-juuni numbris 'Organismi määratlemine' 

Horisont 'Essentsialistlik mõtlemine ja selle vastuolulisus' 

Juuni Taskuvikerkaares räägisid TÜ filosoofia osakonna vilistlased Riin Sirkel ja Laura Viidebaum filosoofiast. Kas Antiik-Kreeka mõtlejad oli vastikud valged mehed? Mida hakata peale filosoofidega, kelle osad vaated mõjuvad tänapäeval selgelt tagurlikult? Kas Platonit lugedes tuleks tudengitele anda trigger warning?

http://www.vikerkaar.ee/archives/28631?fbclid=IwAR1HviDbY7DJRMkkWuWCQsn…


Riin Sirkelil on Vikerkaare juuni numbris (2022) ka artikkel Vana-Kreeka filosoofid ja naised

Mida arvata sellest, et Vana-Kreeka filosoofidel oli mitmeid meie jaoks problemaatilisi seisukohti, näiteks nende vaated naiste kohta? Sama küsimuse võib muidugi esitada ka Friedrich Nietzsche, Uku Masingu ja lugematu hulga teiste autorite puhul läbi ajaloo, ent Vana-Kreeka filosoofial on eriline roll, kuivõrd seda peetakse Lääne mõtlemise hälliks, mille mõju hilisemale ja praegusele mõtlemisele on märkimisväärne.

Maikuu Taskuvikerkaares rääkis Pärtel Piirimäe rahvusvahelise õiguse ajaloost. Kes otsustab, milline on õiglane sõda? Kes karistab sõjakurjategijaid? Ärevatel aegadel on need küsimused muutunud ootamatult aktuaalseks.

Kuula järele Vikerkaare kodulehel, Spotifys või Apple Podcastsides

http://www.vikerkaar.ee/archives/28580?

03/2022

Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe jagab mänguteoreetilisi märkusi Venemaa agressiooni mõistmiseks.

Venemaa agressioon Ukrainas on tsiviliseeritud eurooplase jaoks nii uskumatu, et algusest peale on seda saatnud spekulatsioonid, et Putin on hulluks läinud. See on lohutust pakkuv mõte, et maailm võiks olla endine, kui suurriigi etteotsa ei oleks sattunud süveneva hullumeelsuse all kannatav despoot.

Niimoodi mõeldes on ka väljapääs käegakatsutav, sest on ju ainult aja küsimus, millal meditsiinilises mõttes hullumeelne isik tema kaaskonna poolt likvideeritakse või kinnisesse asutusse paigutatakse...

02/2022

Vikerraadios käisid Lotman 100 puhul rääkimas semiootika osakonna õppejõud Mihhail Lotman ning Kalevi Kull. Kuula saadet järele Vikerraadio kodulehel.

28. veebruaril möödub maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sünnist sada aastat. Läbi veebruari pakub Vikerraadio Lotmani mõttepärleid ja kuulajateni jõuab uus kolmeosaline "Ööülikooli" sari "Lotman – suur tundmatu".
Tähenduste toimimisest, semiootika minevikust ja tulevikust, kontekstiks Juri Lotmani koolkond. Kuidas pilt ette tuleb - ei tea, aga mis on vahet inimesel ja teistel loomadel? Kas semiootika ühineb tehisintellekti loomisega?

Peeter Torop käis Juri Lotman 100 näituse avamisel Aktuaalses Kaameras Lotmanist rääkimas.

Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva puhul on Eesti Rahva Muuseumisse loodud atmosfäär Tartu korterist, kus professor võõrustas teadlasi, tudengeid ja kultuuritegelasi. Maailmanimega semiootikut võõrustaja ja vanaisa rollist avav rändnäitus "Rännak Lotmani semiosfääris" jõuab aasta jooksul veel mitmesse Euroopa riiki.

01/2022

Tartu Ülikooli semiootika osakonna kaasprofessor Andreas Ventsel käis Vikerraadios õpetamas, kuidas tunda ära manipuleerimist. Kuula järele Vikerraadio kodulehel.

Semiootika osakonna teadur Nelly Mäekivi käis Kuku raadio saates “Kuue samba taga” rääkimas biosemiootikast ja Euroopa naaritsa taasasustamise protsessi sotsiaalsetest tahkudest. Saatejuht Madis Ligi.

 

Kuula järgi!

#instituudist
library, floor, raamatukogu, põrand

HVFI raamatukogu suvel 2022

Jaga
01.07.2022
#instituudist
people, forest, inimesed, mets

Filosoofia ja semiootika instituut tähistas 15. aastapäeva matkates

Jaga
01.06.2022
#instituudist
lights, flags, lipud, tuled

Tunnustamine

Jaga
31.05.2022