Autor:
Triin Paaver

Õpiränne

Vaata ka infot õpirände asjaajamise ja elukorralduse kohta.


Välisõpingud filosoofia bakalaureuseõppekaval

Mis on välisõpingute eesmärk?
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks tööturul. Samuti on võimalik õppida erialaaineid, mida TÜ-s parajasti ei pakuta, lihvida keeleoskust ning rakendada ja arendada uues kontekstis oma filosoofiaõpingute käigus omandatud ülekantavaid pädevusi, nagu arutlus- ja esinemisoskust. Huvitav ja kasulik on ka tutvuda teise riigi õpetamise ja õppekorralduse eripäradega.

Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d, mis on ka välisõpingutele järgneva pikendussemestri saamise eelduseks. Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.

Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
Filosoofia bakalaureuseõppekava puhul on üks võimalus välisõpingute arvestamiseks valida tavapärase filosoofia valikainete mooduli asemel õpirände valikmoodul (12 EAP) ja lisaks arvestada välisõpinguid vähemalt 3 EAP ulatuses muudes moodulites, näiteks vabaainetena. Õpirände valikmoodulisse sobivate ainete osas on vaja eelnevat kokkulepet programmijuhiga. (Kindlasti sobivad kõik filosoofia erialaained.)

Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades muid aineid.

Välismaal sooritatud praktikat on võimalik arvestada kohustusliku praktikaainena FLFI.00.100 (3 EAP). Kui kohustuslik praktika on juba Eestis tehtud või praktikat tehakse välismaal suuremas mahus kui 3 EAP, on võimalik seda arvestada lisaks valik- või vabaainena FLFI.00.117 Praktika II (3 EAP). Veel üks võimalus täiendava välispraktika arvestamiseks on FLFI.00.115 Välispraktika (6 EAP), mida saab samuti arvestada nii valik- kui ka vabaainena.

Mis on parim aeg välisõpingute jaoks filosoofia bakalaureuseõppekava raames?
Soovitame välisõpingute jaoks teist aastat (ehk kolmandat või neljandat semestrit). Siis on alusteadmised omandatud ja ülikooli õppekorraldusest piisav arusaam tekkinud, samas on veel täitmata suur osa õppekavast, mis võimaldab rohkem vabadust välisõpingute arvesse võtmisel. Välisõpinguteks sobib siiski hästi ka kolmas aasta, eriti kui üliõpilane soovib kasutada välisõpingute tõttu nominaalaja pikendamise võimalust.

Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus. Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi.

Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s, kui soovin välismaale õppima minna?
Kui üliõpilane ei soovi, et õpingute aeg välissemestri tõttu pikeneks, tuleks uurida võimalusi õppekava erinevate moodulite (näiteks suuna- ja erialamooduli) aineid välisülikoolis sooritada. Igatahes on välisõpinguid planeerides soovitatav mitte kasutada moodulit „Valikained filosoofia osakonnast“ ja valida selle asemel välisõpingutega täidetav õpirände valikmoodul (12 EAP); minimaalse 15 EAP täis saamiseks tuleb veel kasutada 3 EAP ulatuses vabaainete punkte või kokkuleppel programmijuhi ja VÕTA komisjoniga õppekava muid aineid.

Kui on tekkinud esialgne välissemestri plaan (teate, kuhu tahaksite minna ja millal), võtke õpingute planeerimiseks kohe ühendust õppekorraldusspetsialisti Ruth Jürjoga (ruth.jurjo@ut.ee).

Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
Õppeaeg võib pikeneda, olenevalt õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Pikendussemester ei ole iseenesest halb.

Millised on minu õpirände võimalused?
Parimad sihtkohad mobiilsusakna täitmiseks
Erasmus+ partnerkõrgkoolid: Bochum-Ruhri Ülikool (Saksamaa), Groningeni Ülikool (Holland), Konstanzi Ülikool (Saksamaa), Roma Tre Ülikool (Itaalia), Osnabrücki Ülikool (Saksamaa), Potsdami Ülikool (Saksamaa), Vilniuse Ülikool (Leedu), Läti Ülikool (Läti), Mikołaj Koperniku Toruni Ülikool (Poola), Istanbuli Medeniyeti Ülikool (Türgi), Pardubice Ülikool (Tšehhi), Uppsala Ülikool (Rootsi).

Teised sihtkohad
Kõrgetasemelistes Põhjamaade filosoofiaosakondades (näiteks Helsinki Ülikool, Stockholmi Ülikool, Oslo Ülikool) on välisõpingud võimalikud Nordplusi programmi kaudu. Seejuures tuleb arvestada, et neis sihtriikides elamine on kallis, pakutav stipendium on aga Erasmus+ omast väiksem ja sellest ei piisa kõigi kulude katmiseks. Nordplusi kohta saab lisateavet Francesco Orsilt (orsi@ut.ee).

Kõik teised võimalused, mida võib samuti kasutada. Nende puhul tuleb üliõpilasel endal teha rohkem eeltööd pakutava õppetöö osas.

Kuidas rahastada oma välisõpinguid?
Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.  
Vaata ka teisi stipendiumiprogramme

Kuidas välisõpingute sisu kokku leppida?
Välisõppega seonduv õppekorraldus

Kutse ettekannete esitamiseks 14. varauusaegse filosoofia konverentsile (NWEMP)

14. varauusaegse filosoofia konverents toimub 28.–29. septembril 2024 Tartu Ülikoolis. Konverentsid toimuvad inglise keeles.

Videoloengud ja taskuhäälingud

Videoloengud ja taskuhäälingud

Kõnelev lehekülg

Mõtteloo noorteadlaste taskuhääling „Kõnelev lehekülg“