Autor:
Pexels.com

Juubelihõngulises kevadkoolis arutletakse eluteaduse mõtte arengu üle 

26.–28. aprillil toimub pikaajalisim järjepidev erialadevaheline teoreetilise bioloogia mõttekoda 50. korda. Kolm päeva kestva kevadkooli seekordne teema on „Bioloogilise mõtte areng“.  

„Ettekannetes arutletakse eri bioloogiateooriate ja -kontseptsioonide üle, käsitledes nende arengut viimase poole sajandi või ka pikema aja vältel ning tehes läbimõeldud oletusi järgmiseks pooleks sajandiks. Mõtiskletakse, kuidas need teooriad ja kontseptsioonid võiksid edasi areneda, millises suunas liikuda ja millistele olulistele vaheastmetele jõuda,“ rääkis kevadkoolide algataja ja ideeline hing, biosemiootika professor Kalevi Kull

„Kevadkool toimub Oecologicumis, mis on ürituse puhuks nimetatud Theorbiologicumiks,“ lisas kauane kevadkooli eestvedaja professor Lauri Laanisto

Kevadkool on 1975. aastast kokku toonud eri põlvkondade teadlasi, uurijaid ja kaasamõtlejaid. Konverentside keskmes on aastate jooksul olnud arvukad teemad alates evolutsiooniteooriast ja süstemaatikast kuni matemaatilise modelleerimise ja biomeetriani. Seejuures on käsitletud ka bioloogia filosoofilisi probleeme ja bioloogia ideede ajalugu. Teoreetilise bioloogia kevadkool on kui Eesti teadusmaastiku teeviit. Mõttekojas võrsuvad uued valdkondadevahelised teineteist täiendavad teadmised, millest saab ühiskonda jõudes tähtis osa Eesti teadus- ja kultuuriloost. 

Vaata kevadkooli kava ja registreeru enne 18. aprilli. Osalustasu on pensionäridele ja üliõpilastele 25 eurot, teistele 50 eurot. 

Teoreetilise bioloogia kevadkooli korraldab Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsioon. Tänavused kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Kevadkooli toimumist toetab Eesti Teadusagentuur.

Kutse ettekannete esitamiseks 14. varauusaegse filosoofia konverentsile (NWEMP)

14. varauusaegse filosoofia konverents toimub 28.–29. septembril 2024 Tartu Ülikoolis. Konverentsid toimuvad inglise keeles.
Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel semiootika osakonnas.

Humanitaarteaduste aastapreemia said poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ning semiootika teadur Mari-Liis Madisson