Valik- ja vabaained filosoofiast
Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2024
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
R 18-20 (n 6,10,14), L 16-20 (n 2) Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.
FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mirt Kruusmaa, Oliver Daniel
E 12-14 Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis, n 2-13
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.
FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Heidy Meriste
K 18-20, veebiseminarid ja iseseisev töö n 4-13
Kursus annab ülevaate eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse peamisi eetikateooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert, Anu Tammeleht
R 16-18 (n 2,4), R 15-18 (n 10) Jakobi 2-306 (n 2), Jakobi 2-336
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Kõigi erialade õpetajaõppe tudengitele ja magistrantidele.
FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Uku Tooming
K 16-18 Jakobi 2-336, n 2-13
Aine pakub ülevaadet filosoofilise esteetika kesksetest mõistetest (nt ilu, esteetiline kogemus), probleemidest (nt maitseparadoks) ja teooriatest (nt esteetiline kunstiteooria). Kõigile huvilistele.
FLFI.03.097 Teadusfilosoofia (6 EAP)
Endla Lõhkivi
K 10-12 Jakobi 2-336, n 2-14
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, loodusseadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.
FLFI.04.060 Vaimufilosoofia (6 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-336, n 4-16
Kursusel käsitletakse sissejuhatavalt vaimufilosoofia teemasid, mille hulka kuuluvad peamised lähenemised keha-vaimu probleemile, teadvus, tehisintellekt, mõtlemine ja keel jt. Kõigile huvilistele.
FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)
Alexander Davies
N 12-14 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.032 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP / 3 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 12-14 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani. Antakse ülevaade rahvusvahelise poliitilise teooria ja rahvusvahelise õiguse ideestiku kujunemisloost antiigist uusajani. Seminarides nalüüsitakse rahvusvahelise poliitilise teooria ja õiguse võtmetekste nende ajaloolises kontekstis. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)
Eduard Parhomenko
N 14-16 Jakobi 2-337, n 2-16
Sügissemestril 2024/2025 on kursuse kitsamaks teemaks "Filosoofilisi debatte ja ideoloogilisi vastasseise Nõukogude Eestis". Käsitlemisele tuleb stalinistlik keele- ja luulekriitika (Aira Kaal, Max Laosson, Alfred Koort, Nigol Andresen, Paul Viiding, Johannes Semper), selle lätted marksismis-leninismis ning järelmid poliitiliste repressioonide näol. Stalini-järgsest perioodist tuleb vaatlusele eksistentsialismi- ja võõrandumisdebatt 1960. aastate lõpul, selle vastukajad kirjanduskriitikas, akadeemilises filosoofias ning parteilises kultuuri- ja teaduspoliitikas (Rem Blum, Mihhail Makarov, Eduard Päll, Arvo Valton, Mati Unt, Vaino Vahing, Jaak Kangilaski, Nigol Andresen). Kõnealused debatid on seni leidnud käsitlemist peamiselt kirjanduslooliselt. Käesolevate seminaride taotluseks on neile läheneda pigem filosoofiliselt, tõlgendades marksismi-leninismi (Marx, Lenin, Stalin) kui ka eksistensialismi ja fenomenoloogia (Sartre, Camus, Heidegger) kontekstis. Ühtlasi on eesmärgiks uurida filosoofia ja ideoloogia kokkukõlamise, filosoofia ideoloogilise instrumentaliseerimise ja repressiivse koostoimimise viise, ent ka sellele vastuhakkamist nõukogude ühiskonnas. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.037 Friedrich Nietzschest postmodernismi ja tänapäeva (3 EAP)
Jaanus Sooväli
K 18-20 Jakobi 2-336, n 4-12
Õppeaine on seminari vormis. Kursusel loetakse katkendeid F. Nietzsche, A. Camus, J.-P. Sartre'i, Martin Heideggeri, Sigmund Freudi, Carl Jungi, Michel Foucault, Jacques Derrida, Jordan Petersoni ning Peter Sloterdijki teostest ning analüüsitakse neid nende filosoofilis-ajaloolises kontekstis. Eelnimetatud autorite mõtlemisega seoses tulevad vaatluse alla teemad nagu jumala surm, dionüüsilisus, nihilism, eksistentsialistlik mäss, individuaalne vastutus, dekonstruktsioon, inimese ja autori surm, diferentsiaalne keelefilosoofia ning lõpuks postmodernismi ning identiteedipoliitika kriitika. See on siiski ainult väike loetelu vaadeldavatest teemadest. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.039 Tartu ülikool ja Euroopa ülikoolimõtte ajalugu (3 EAP)
Pärtel Piirimäe, Meelis Friedenthal
E 12-14 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ülikooli ajaloost Euroopa ülikooliajaloo ja ülikoolimõtte kontekstis. Kursus käsitleb ülikooli kui institutsiooni sündi keskaegses Euroopas ning ülikooli idee, akadeemiliste traditsioonide ja teadusliku mõtte arengut varauusajal ja uusajal. Vaatluse alla võetakse Tartu ülikooli ajalugu selle erinevatel tegevusperioodidel (Rootsi aeg, Vene aeg, 1. iseseisvusperiood, okupatsioonide aeg). Kõigile huvilistele.
FLFI.05.041 Eesti rahvusluse filosoofilised lätted (6 EAP / 3 EAP)
Liisi Veski, Kadi Kähär-Peterson
N 16-18 Jakobi 2-336, n 1-16
Kursuse eesmärgiks on uurida eesti rahvusluse filosoofilist konteksti ja kujunemislugu. Loengukursus käsitleb Eesti jaoks tähenduslikke Euroopa rahvusluse klassikuid, eesti rahvusluse "tähenduslikke teisi" regioonis ja eesti rahvusluse klassikuid. Kõigile huvilistele.
HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP / 3 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18, veebiseminarid üle nädala n 1-15
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.
Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo@ut.ee
Philosophy Courses Held in English: Autumn 2024
Elements of Argumentation Theory FLFI.00.079 (3 ECTS)
Mats Volberg, Alexander Davies, Endla Lõhkivi
Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-7 (or fully Web-based)
The course will introduce the concepts of informal logic, including types of arguments and common fallacies of argumentation.
The following topics will be covered:
* Argumentation theory
* Reconstruction and evaluation of arguments
* Critical thinking in science
* Inductive risk and values in science
For all MA students interested in the subject matter.
Philosophy as a Way of Life: Stoicism Meets Buddhism FLFI.01.126 (6 ECTS)
Vivian Puusepp, Riin Sirkel
Tue 12-14, Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course will examine the central tenets of Stoic and Buddhist philosophy and ethics. It includes both theoretical and practical components: we will try out some spiritual practices aimed at supporting the understanding and application of the corresponding ethical attitudes, thereby contributing to living a good and meaningful life.
For all students interested in the subject matter.
Classics in Moral Philosophy FLFI.02.153 (6 ECTS)
Francesco Orsi
Wed 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-11
The course will in each different year examine a particular work in moral philosophy that is especially significant in the history of moral philosophy and that continues to be relevant for contemporary debates, whether in normative ethics, metaethics, applied ethics, etc. This time, we will read back to back a rediscovered classic of moral philosophy, The Right and the Good. In this book the British philosopher David Ross (1877-1971) defended a clear, non-Kantian, deontological alternative to utilitarianism, arguing for the existence of a plurality of basic duties which apply in our lives and which may conflict with each other with no obvious solution. Moreover, as an alternative to simplistic views of value, Ross argues for the existence of a plurality of distinct goods that it is one of our duties to promote - one of them being the moral good of virtue. But Ross also addresses foundational questions about the objectivity of the concepts "right" and "good". The course therefore covers equally what would be normally covered in metaethics and normative ethics classes. For all students interested in the subject matter.
Reading Group on Memory, Time and Modernity FLFI.02.165 (3 ECTS)
Andrey Gavrilin
Mon 16-18, Jakobi 2-337, weeks 2-15
Topic: Historicity and crises. It is not uncommon to hear claims that this or that event is bound to change the way we perceive history. Such a change was expected at the beginning of the COVID-19 pandemic and is also discussed in relation to the ongoing climate change. The same talk about "the end of the end of history" or "the return of the past" was caused by the beginning of the Russian invasion of Ukraine. But what is "perception of history" anyway, and how can crises and major historical events influence it? In this course, we will study the concept of different types of historicity and how theorists explained its changes during epochal events – from the French Revolution and World War II to events of our day and the near future. For all students interested in the subject matter.
Reading Group on Critical Theory: Adorno & Horkheimer to Habermas FLFI.02.171 (6 ECTS)
Siobhan Kattago
Tue 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-15
The Frankfurt School represents a group of German intellectuals who formed the Institute for Social Research in 1930. With the rise of Hitler to power, the Institute moved to New York and later to California. Some stayed in the United States, while others returned to Frankfurt in 1950. The work of the Frankfurt School while varied and interdisciplinary, centered around a critique of the Enlightenment and mass culture as distinctively modern. During the course, our discussions will focus on the importance of radio and film, the influence of National Socialism on mass society, and the negative aspects of Western reason and rationality. For all students interested in the subject matter.
Introduction to Logic FLFI.04.078 (6 ECTS)
Alexander Davies
Wed 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-15
This course introduces the systems of propositional logic and first order predicate logic and their respective model theoretic semantics and deductive systems. It is explained how logic is used to reconstruct and analyse arguments and the semantics of natural language. For all students interested in the subject matter.
Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS / 3 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-14 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module. For doctoral students from all fields.
Additional info and late registrations:
Coordinator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo@ut.ee
Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast kevadsemestril 2024
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder jt
Veebi- või klassiseminarid rühmades.
Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.
FLFI.00.079 Argumentatsiooniteooria alused (3 EAP)
Kadri Simm, Mats Volberg jt
N 16-18 Jakobi 2-337 või täielikult veebis
Kursusel tutvustatakse mitteformaalse loogika mõistestikku, sh õpitakse tundma argumenditüüpe ning tähtsamaid üldlevinud argumenteerimisvigu. Kõigile magistrantidele.
FLFI.01.085 Fenomenoloogiline kunstikäsitus (Heidegger & Merleau-Ponty) (3 EAP)
Eduard Parhomenko
veebiseminarid K 18-20
Kursus keskendub kunstikäsitusele Martin Heideggeri teoses "Kunstiteose algupära" (1935), pidades silmas käänet Heideggeri mõtlemises ("Lisandusi filosoofiale. Omanemisest"), ning Maurice Merleau-Ponty teoses "Silm ja vaim" (1961), mida tõlgendatakse Merleau-Ponty hilise filosoofia ("Nähtav ja nähtamatu") kontekstis. Kõigile huvilistele.
FLFI.01.096 Sissejuhatus fenomenoloogiasse (3 EAP)
Karin Kustassoo, Juhan Hellerma
N 16-18 Jakobi 2-336
Süstemaatiline sissejuhatus fenomenoloogilisse filosoofiasse, selle kujunemiskäiku ja suundumustesse fenomenoloogia põhimiste esindajate (Edmund Husserl, Martin Heidegger, Maurice Merleau-Ponty, Emmanuel Levinas) ja nende sõnastatud küsimuste käsitlemise kaudu. Kursus keskendub küsimusele, kuidas fenomenoloogilise traditsiooni tuntumad esindajad mõtestasid fenomenoloogia keskset ülesannet ja selle täitmiseks vajalikku meetodit. Samuti tutvustab kursus fenomenoloogia uuemaid arenguid ja retseptsiooni Eestis. Kõigile huvilistele.
FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool
T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-336
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm
T 14-16 Jakobi 2-336
Kursuse raames omandatakse baasteadmised sotsiaalpoliitilise filosoofia valdkondadest ja põhiprobleemidest ning oskus neid kasutada tänapäeva ühiskonna probleemide analüüsimisel. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18 (n 35,37), R 12-16 (n 34,38,39)
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.
FLFI.04.032 Sissejuhatus metafüüsikasse (3 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-336
Analüütiline sissejuhatus tänapäeva metafüüsikasse. Kursusel antakse ülevaade olemise põhikategooriatest ja mitmesugustest suhetest entiteetide vahel ning olulisematest metafüüsika teemadest (aeg, vaba tahe, põhjuslikkus). Kõigile huvilistele (soovitav on mõne filosoofiakursuse varasem läbimine).
FLFI.04.068 Keelefilosoofia (6 EAP)
Indrek Lõbus
E ja N 12-14 Jakobi 2-336
Kursus tutvustab olulist osa tänapäeva analüütilisest filosoofiatraditsioonist, andes ülevaate keelefilosoofia põhimõistetest, probleemidest ja argumentidest, sealhulgas sissejuhatuse tähendusteooriasse, semantikasse ja kommunikatsiooniteooriasse. Kõigile huvilistele (kasuks tuleb varasem kokkupuude loogikaga).
FLFI.05.012 Eesti filosoofia ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe jt
E 12-14 Jakobi 2-337
Ülevaade Eesti filosoofia ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandini käsitletuna selle peamiste suundumuste, etappide ja esindajate läbi, keskendudes filosoofia eri traditsioonidele nii akadeemilistes institutsioonides kui ka väljaspool eeskätt Euroopa filosoofia ajaloo ja Eesti mõtteloo kontekstis: filosoofia Rootsi-aegses Tartu ülikoolis, filosofeerimine valgustusajastu Eestis, filosoofia nii taasavatud Tartu ülikoolis kui ka väljaspool I maailmasõjani (Jäsche, Teichmüller, Keyserling), rahvusliku akadeemilise filosoofiatraditsiooni algus Eesti Vabariigi aegses Tartu ülikoolis enne II maailmasõda (Koort), filosoofia Eestis Saksa ning Nõukogude okupatsioonide ja ideoloogilise surve tingimustes, filosoofia taasiseseisvunud Eestis. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.018 Eesti mõtteloo erikursus: Euroopa Eestis (3 EAP)
Pärtel Piirimäe, Tiina Kirss
100% veebis
Kevadsemestril 2023 on kursuse teemaks Euroopa Eestis. Seminarikursus käsitleb kultuuriülekannet ja sellega seotud mõisteid XIX sajandist kuni II maailmasõjani, nende mõistete ehitamist ning piiritlemist Eestis. Selle asemel, et paigutada Eestit jõuliselt Euroopasse, esitame küsimuse: kuidas ning milliste mõttetööriistade kaudu on toiminud Euroopa kultuuriülekanne Eestisse XIX ja XX sajandil? Kõigile huvilistele.
FLFI.05.038 Tõde, võim ja veenmiskunst: filosoofilise retoorika ajalugu (3/6 EAP)
Meelis Friedenthal jt
N 14-16 Jakobi 2-337
Filosoofia kinnitab ja kummutab, selgitab ja varjab, veenab ja valetab. Aga kuidas ta seda teeb? Kursusel käsitleme retoorikakunsti Euroopa filosoofilises traditsioonis ning saame ülevaate retoorika seostest tõe, vaimu, võimu ja teadmisega. Kursust on võimalik läbida täismahus (6 EAP) ja vähendatud mahus (3 EAP). Viimasel juhul väheneb kohustuslike kodutööde ja kohustusliku lugemise maht. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.039 Tartu ülikool ja Euroopa ülikoolimõtte ajalugu (3 EAP)
Pärtel Piirimäe, Meelis Friedenthal
T 12-14 Jakobi 2-336
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ülikooli ajaloost Euroopa ülikooliajaloo ja ülikoolimõtte kontekstis. Kursus käsitleb ülikooli kui institutsiooni sündi keskaegses Euroopas ning ülikooli idee, akadeemiliste traditsioonide ja teadusliku mõtte arengut varauusajal ja uusajal. Vaatluse alla võetakse Tartu ülikooli ajalugu selle erinevatel tegevusperioodidel (Rootsi aeg, Vene aeg, 1. iseseisvusperiood, okupatsioonide aeg). Kõigile huvilistele.
FLFI.05.040 Väikeste kirjatükkide Kant (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-337
"Puhta mõistuse kriitika" (1781) on pöördelise tähendusega fundamentaalteos. Ent Immanuel Kanti filosoofia mõjub tänase päevani ka tema väiksemate populaarsete kirjatööde kaudu. Oma teemade ja käsitluslaadiga need kõnetavad isiklikumalt ja pakuvad elu kesksete küsimuste mõtestamisel konkreetset orientatsiooni meilegi. Kõigile huvilistele.
HVFI.01.003 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt
N 16-18 Jakobi 2-337 või täielikult veebipõhisena
Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.
Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
Philosophy Courses Held in English: Spring 2024
FLFI.00.107 Readings in Buddhist Philosophy I (3 ECTS)
Vivian Puusepp, Lars Panaro
Tue 12-14 Jakobi 2-337
The course introduces main concepts and issues in Buddhist philosophy and some schools of Buddhist thought. Texts that introduce Buddhist philosophy will be read and discussed in weekly seminars. Everybody interested in the topic (starting from BA 2nd year).
FLFI.01.105 Philosophy of Existence (3 ECTS)
Jaanus Sooväli
Wed 16-18 Jakobi 2-336
In the course of reading major texts of the philosophy of existence, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context the philosophy of existence grows out of; (2) The fundamental philosophical problems and questions pertaining to the philosophy of existence; (3) The place of the philosophy of existence in the wider context of modern philosophy. For everybody interested in the topic.
FLFI.01.111 Introduction to History of Philosophy (6 ECTS)
Roomet Jakapi et al.
Thu 12-14 Jakobi 2-337
The course focuses on the ideas and arguments of some key thinkers in Ancient Greek and Early Modern Philosophy such as Plato, Sextus Empiricus, Cicero, Descartes, and Locke. More specifically, the course will concentrate on the historical development of skepticism in the context of epistemology, moral and political philosophy. Seminar texts will include both primary and secondary literature. For everybody interested in the topic.
FLFI.02.155 Ethics and Philosophy of Sex (6 ECTS)
Francesco Orsi
Wed 10-12 Jakobi 2-336
The course examines philosophical and ethical questions related to sexuality. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, "plain sex" theories that regard pleasure and desire as essential, and sexuality as a social construct. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour. Here we will examine concepts such as perversion and objectification, in particular under the lights of long-standing ethical traditions such as natural law theory, Kantianism, utilitarianism and feminism. In the final part of the course we will examine more specific ethical issues, such as the nature of sexual consent, pornography, and the rights of the disabled to sexual satisfaction. For everybody interested in the topic.
FLFI.02.156 Epistemology (6 ECTS)
Simon Barker
Thu 14-16 Jakobi 2-336
The course covers topics considered standard within an introduction to epistemology course. These include: the analysis of knowledge, the analysis of justification, sources of knowledge, scepticism, disagreement, the ethics of belief, the role of context in knowledge, amongst others. For everybody interested in the topic.
FLFI.02.160 Social and Ethical Aspects of Engineering (3 ECTS)
Emmi Kaaya
100% Web-based (Moodle)
The course consists of two modules. We start with an introduction to and overview of ethical theories and their relevance to engineering ethics. For the second module, the students have to choose 6 themes from the selection of following topics: (all focusing on the social and ethical aspects of particular technologies): automatisation, biomedical technologies, surveillance, AI, military, sex and technologies, populations and technology, costs of technologies. For all students interested in the topics.
FLFI.02.169 Modernity and Its Discontents (6 ECTS)
Siobhan Kattago
Mon 14-16 Jakobi 2-337
The course presents an overview of classical and contemporary social theory and discussions of major themes in contemporary social thought. Beginning with thinkers such as Descartes, Rousseau, Marx and Weber, we will discuss ways in which the advent of industrialization and emergence of capitalism have affected social relations between individuals. Secularization, mass production, urbanization and the growing importance of technology are part of modern society. During the semester, we will examine thinkers, who embraced the modern ideals of progress and science and others who despaired at the tyranny and power inherent within modern society. Throughout the course, we will examine different conceptions of modernity. For all students interested in the topics (starting from BA 3rd year).
FLFI.02.180 Philosophy of Medicine (3 ECTS)
Mirt Kruusmaa
Web seminars, Sat 12-14
Medicine is both a vast scientific enterprise and a crucial social practice. In pursuit of its aims to care and to cure, medicine relies on concepts, theories, and policies that are complicated and controversial. For instance, what does it mean to be healthy? Is it merely an absence of disease? Does psychiatry aim to care for patients with mental illnesses, or rather to control behaviors that do not fit well with modern society? Should medicine focus on the microphysical aspects of diseases or the whole person? Philosophy of medicine is a relatively recent field of study within philosophy of science and practical philosophy that hopes to clarify these and other related puzzles. For everybody interested in the topic.
FLFI.03.098 History of Scientific Ideas (6 EAP)
Endla Lõhkivi et al.
Wed 14-16 Jakobi 2-337
The course introduces theoretical approaches of history of scientific ideas such as contextualism, realism, relativism, externalism, internalism, etc. Some of the most significant examples of European scientific ideas: geo- and heliocentric cosmology, Newtonian revolution in science, alchemy and chemistry, the Enlightenment and scientific ideas, evolutionary ideas, history of ideas about the nature of human beings, and ideas about society will be analysed from different theoretical perspectives. For everybody interested in the topics.
HVFI.01.002 Research Integrity: Framework Requirements, Values and Principles of Action (3/6 ECTS)
Margit Sutrop et al.
Web seminars, Thu 14-18
The aim of the course is to provide participants with an overview of the key issues of research integrity: making decisions about the authorship of a scientific publication in multi-author publications, obtaining informed consent, processing data, ensuring the protection of privacy and personal data of the subjects involved in the study, obtaining necessary permissions, consents and ethics committee approvals for research and understanding their meaning. The entire course is supported by an e-learning environment that brings together materials that are relevant to different fields of science. From them, the doctoral student chooses 6 EAP worth of assignments. The course is structured in such a way that doctoral students can choose topics and tasks appropriate for their specialty and specifics of research there. The course also includes seminars where doctoral students from different disciplines can experience disciplinary differences in interpreting the Code of Conduct for Research Integrity. For all doctoral students interested in the topic.
Additional info and late registrations:
Coordinator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast
sügissemestril 2023
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
R 18-20 (n 6,10,14), L 16-20 (n 2) Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.
FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg, Mirt Kruusmaa
E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis, n 2-13
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.
FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool
T ja N 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja
-lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise. Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).
FLFI.01.115 Religioossed uskumused filosoofilises perspektiivis (3 EAP)
Roomet Jakapi
N 14-16 Jakobi 2-337, n 2-14
Kursuse keskmes on religioosse uskumuse mõiste, nii nagu seda käsitletakse ja analüüsitakse tänapäevases ingliskeelses religioonifilosoofias. Kas religioosseid uskumusi saab ratsionaalselt põhjendada? Kas need uskumused saavad olla tõesed? Kui erinevate religioonide õpetused üksteisele vastu räägivad, siis kellel on õigus? Nende küsimuste üle arutlemisel toetutakse tänapäeva religioonifilosoofia jaoks olulistele autoritele (A. Plantinga, J. Hick, N. Van Leeuwen jt). Kõigile huvilistele.
FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Heidy Meriste
N 18-20, veebiseminarid ja iseseisev töö n 4-13
Kursus annab ülevaate eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse peamisi eetikateooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert
R 16-18 (n 2,4,6,7,10,12) Jakobi 2-438 (n 2), Jakobi 2-336
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Kõigi erialade õpetajaõppe tudengitele ja magistrantidele.
FLFI.02.183 Eetilised küsimused organisatsioonis (3 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18 (n 5,8,11), veebiseminarid ja iseseisev töö
Aine pakub ülevaadet erinevatest eetilistest küsimustest, mis võivad organisatsioonis esile kerkida. Uuritakse, millised väärtused on heade tavade aluseks. Õppejõud selgitavad andmete töötlemise ja isikuandmete kaitse põhimõtteid ning õpetavad, kuidas organisatsioonis andmetega tegeleda. Eesmärgiks on ka tõsta teadlikkust ja tundlikkust võimalike huvide konfliktide suhtes organisatsioonis.
Kõigi erialade magistrantidele ja doktorantidele.
FLFI.02.184 Organisatsiooni väärtusanalüüsi metoodikad (3 EAP)
Halliki Harro-Loit jt
R 13-14.30 (n 1,19) Jakobi 2-336, E 8-9 (n 4,9,13) veebis
Aine pakub ülevaadet sotsiaalteaduslikest meetoditest, mida on võimalik organisatsiooni väärtusanalüüsis kasutada. Kursuse läbimise järel suudab õppija sõnastada uuritava küsimuse ning analüüsida seda sobiva meetodi abil.
Kõigi erialade magistrantidele ja doktorantidele.
FLFI.03.097 Teadusfilosoofia (6 EAP)
Endla Lõhkivi
K 10-12 Jakobi 2-336, n 2-14
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid:
teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, loodusseadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.
FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)
Alexander Davies
T 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.003 Madis Kõivu dramaatiline filosoofia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 16-18 Jakobi 2-337, n 2-15
Sissevaade Madis Kõivu dramaatilisse filosoofiasse. Kursus keskendub Madis Kõivu näidendile "Filosoofipäev", mida analüüsitakse tema teiste filosoofia-ajalooliste näidendite "Kokkusaamine" ja "Hammerklaviersonate" taustal. Kõivu filosoofia-ajaloolisi näidendeid käsitatakse saksa idealismi (Kant, Fichte, Hölderlin, Hegel), olemisemõtlemise (Heidegger) ja varauusaegse filosoofia (Spinoza, Leibniz) ning me lähedusevajaduse performatiivse tõlgendusena. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
E 16-18 Jakobi 2-336, n 2-18
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.024 Inimene, perekond, riik: loomuõigus ja ühiskond Euroopa mõtteloos (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 12-14 Jakobi 2-337, n 2-16
"Loomuõiguse" mõistega tähistatakse universaalseid moraali- ja õigusprintsiipe, mis on tuletatud inimloomusest või jumalikust maailmakorrast ning mida saab kasutada mõõdupuuna positiivse (nii riigisisese kui rahvusvahelise) õiguse hindamiseks või alusena uue õiguse loomiseks. Kursuse raames uurime loomuõiguse idee kujunemist ja ajalugu antiigist tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu varauusaja perioodile, mil loomuõigusfilosoofia alusel hakkasid välja kujunema modernsed arusaamad inimõigustest ja -vabadustest ning nende õiguste kaitsele pühendunud liberaalsest riigist. Me käsitleme loomuõigusteoreetikute arusaamu inimesest, omandist, perekonnast, riigist ning rahvusvahelisest korraldusest ning uurime, kuidas loomuõiguse alusel sai nii õigustada kui kritiseerida selliseid institutsioone ja praktikaid nagu orjus, partriarhaalne perekond, absoluutne monarhia ning sõda. Kursuse lõpus arutame, milline võiks olla loomuõiguse koht tänapäeva filosoofias, poliitikas ning õigusteaduses. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)
Meelis Friedenthal
T 16-18 Jakobi 2-337, n 2-16
Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.037 Friedrich Nietzschest postmodernismi ja tänapäeva (3 EAP)
Jaanus Sooväli
K 16-18 Jakobi 2-337, n 3-12
Õppeaine on seminari vormis. Kursusel loetakse katkendeid F. Nietzsche, A. Camus, J-P. Sartre'i, Martin Heideggeri, Sigmund Freudi, Carl Jungi, Michel Foucault, Jacques Derrida, Jordan Petersoni ning Peter Sloterdijki teostest ning analüüsitakse neid nende filosoofilis-ajaloolises kontekstis. Eelnimetatud autorite mõtlemisega seoses tulevad vaatluse alla teemad nagu jumala surm, dionüüsilisus, nihilism, eksistentsialistlik mäss, individuaalne vastutus, dekonstruktsioon, inimese ja autori surm, diferentsiaalne keelefilosoofia ning lõpuks postmodernismi ning identiteedipoliitika kriitika. See on siiski ainult väike loetelu vaadeldavatest teemadest. Kõigile huvilistele.
HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18, veebiseminarid üle nädala n 1-16
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.
Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
Philosophy Courses Held in English: Autumn 2023
Elements of Argumentation Theory FLFI.00.079 (3 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-336, weeks 1-7 (or fully Web-based)
The course will introduce the concepts of informal logic, including types of arguments and common fallacies of argumentation.
The following topics will be covered:
* Argumentation theory
* Reconstruction and evaluation of arguments
* Critical thinking in science
* Inductive risk and values in science
For all MA students interested in the subject matter.
Bioethics FLFI.02.086 (6 ECTS)
Kadri Simm
Tue 14-16, Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course will focus on a selection of topics in bioethics, from the traditional issues of abortion, euthanasia, organ donation etc., to the more speculative ones pertaining to reproductive technologies, genetics etc. The course employs a problem-based learning methodology that allocates with students the rights and the responsibilities regarding the precise focus, questions and agenda of the seminars. This interdisciplinary course will mostly make use of philosophical bioethics literature but will also include critical materials from social and natural sciences. For all students interested in the subject matter.
Metaethics FLFI.02.154 (6 ECTS)
Francesco Orsi
Mon 10-12 Jakobi 2-336, Wed 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-14
What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind.
For all students interested in the subject matter.
Research Ethics in Humanities and Social Sciences FLFI.02.179 (3 ECTS)
Kadri Simm
Thu 12-14, Jakobi 2-336, weeks 3-12
The course will introduce students to the fundamentals of research ethics. This includes a brief overview of ethics as a theory and practice, and then a more focused investigation of research ethics, especially in the field of humanities and social sciences. The students will read and discuss various relevant guidelines and codes governing the field, study the relationship between good science and misconduct, discuss authorship practices within their own research disciplines, problems associated with conflicts of interest, and finally analyse the ethical aspects of their own research. For all students interested in the subject matter.
Postphenomenology, Technoscience and Hermeneutics FLFI.03.107 (3 ECTS)
Robert Rosenberger, Ave Mets
Workshop, September 4-7
This workshop will serve as a deep introduction to the “postphenomenological” school of thought, connecting it to issues of hermeneutics and technoscience. We’ll explore postphenomenological theory, and consider the ways that human-technology relations are conceived under this perspective. With its specialization in the deep description of how technologies are experienced, this workshop will explore the nature of human bodily perception, habituation, and experiential space. In its connection to pragmatist philosophy, the postphenomenological perspective strives to build theory through concrete case studies. In this spirit, we will include the analysis of many specific aspects of our contemporary technological situation, from image interpretation in the laboratory to the nature of reading text onscreen, to the use of simulations in educational settings, to the politics of public spaces, to the phenomenon of “phantom vibrations” (i.e., the hallucination that your phone had vibrated in your pocket). The workshop is appropriate for students of all levels, beginning from advanced bachelor level.
Philosophy of Mind FLFI.04.060 (6 ECTS)
Bruno Mölder, Vivian Puusepp
Tue 12-14 Jakobi 2-336, weeks 3-14
An introduction to main issues in the philosophy of mind, including the main approaches to the mind-body problem, consciousness, artificial intelligence, thought and language, etc. For all students interested in the subject matter.
Introduction to Logic FLFI.04.078 (6 ECTS)
Alexander Davies
Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-15
This course introduces the systems of propositional logic and first order predicate logic and their respective model theoretic semantics and deductive systems. It is explained how logic is used to reconstruct and analyse arguments and the semantics of natural language. For all students interested in the subject matter.
Describing Eastern Europe: A Research Seminar in Political Philosophy of Language FLFI.04.099 (6 EAP)
Alexander Davies, Indrek Reiland.
Tue 18-20 Jakobi 2-337, weeks 2-16
Is it important that we talk about the "Baltic states" and "Post-soviet states" instead of "Baltic countries" and "Post-Soviet countries"? Why do people refer to Ukraine or Estonia as "Post-Soviet", but they don't talk about Germany, Italy, Spain or Portugal as "Post-Fascist"? Why and how is it problematic for British journalists to refer to the Baltics as "the Russian border"? Even the expression "Eastern Europe" is arguably not just a geographical description, but a code-phrase for something else. This seminar explores the application of theories and concepts from social and political philosophy of language in the study of descriptions of Eastern Europe. For all students interested in the subject matter.
Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-336, weeks 1-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module. For doctoral students from all fields.
Additional info and late registrations:
Coordinator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast
kevadsemestril 2023
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder jt
100% veebipõhine, veebiseminarid gruppides.
Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.
FLFI.01.086 Sissejuhatus Immanuel Kanti esteetikasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 16-18 Jakobi 2-337
Maitse üle ei vaielda! Igalühel ju oma. Kuidas on aga nii, et kui ütlen, et miski on ilus, siis eeldan justkui, et ka teised peaksid nõusse jääma? Kuidas see, mis oma suures ilus on nii ülev, võib tekitada minus põhjatut õudu? Ja millest räägib Kant siis, kui ütleb, et ilu on otstarbeta otstarbekus? Ja siis, kui ta seda argumenteerides laseb mängu tulla mängul? Kõigile huvilistele.
FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool
T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-336
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung
R 12-16 veebis
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.
FLFI.02.181 Eetika organisatsioonis (6 EAP)
Margit Sutrop jt
R 10.30-12.00 (n 30,34), R 10.30-16.30 (n 24,39) Jakobi 2-336
Kursuse raames antakse ülevaade eetikast organisatsioonis ja juhi valikutest; mitmesugustele tekstidele ning näidetele tuginedes arutletakse erinevate valikute ja lahenduste tugevate ja nõrkade külgede üle. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.182 Praktiline eetika igapäevatöös (6 EAP)
Margit Sutrop jt
R 13.00-16.30 (n 24, 39) Jakobi 2-336
Kursuse raames antakse ülevaade praktilise eetika alase uurimistöö meetoditest ja konkreetsetest näidetest. Õpitakse rakendama oma teoreetilisi teadmisi õppuri igapäevaelust pärineva konkreetse probleemi lahendamiseks. Kõigile huvilistele.
FLFI.04.032 Sissejuhatus metafüüsikasse (3 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-336
Analüütiline sissejuhatus tänapäeva metafüüsikasse. Kursusel antakse ülevaade olemise põhikategooriatest ja mitmesugustest suhetest entiteetide vahel ning olulisematest metafüüsika teemadest (aeg, vaba tahe, põhjuslikkus). Kõigile huvilistele (soovitav on mõne filosoofiakursuse varasem läbimine).
FLFI.04.066 Psühholoogia filosoofia (3 EAP)
Bruno Mölder, Uku Tooming
N 12-14 Jakobi 2-336
Psühholoogia filosoofia uurimisobjektiks on psühholoogias ja teiste kognitiivteadustes esile kerkivad filosoofilised probleemid. Kursusel käsitletakse psühholoogia filosoofia peateemasid: ratsionaalsus, enesekohane teadmine, kaheaspektilised teooriad, moraaliotsustused, tahtevabadus, luulud, autism. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.005 Eesti rahvusluse filosoofilised lätted (3 EAP)
Kadi Kähär-Peterson, Liisi Veski
K 10-12 Jakobi 2-337
Kursuse eesmärgiks on uurida eesti rahvusluse filosoofilist konteksti ja kujunemislugu. Loengukursus käsitleb 1) Eesti jaoks tähenduslikke Euroopa rahvusluse klassikuid; 2) eesti rahvusluse "tähenduslikke teisi" regioonis; 3) eesti rahvusluse klassikuid. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.012 Eesti filosoofia ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe jt
E 12-14 Jakobi 2-337
Ülevaade Eesti filosoofia ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandini käsitletuna selle peamiste suundumuste, etappide ja esindajate läbi, keskendudes filosoofia eri traditsioonidele nii akadeemilistes institutsioonides kui ka väljaspool eeskätt Euroopa filosoofia ajaloo ja Eesti mõtteloo kontekstis: filosoofia Rootsi-aegses Tartu ülikoolis, filosofeerimine valgustusajastu Eestis, filosoofia nii taasavatud Tartu ülikoolis kui ka väljaspool I maailmasõjani (Jäsche, Teichmüller, Keyserling), rahvusliku akadeemilise filosoofiatraditsiooni algus Eesti Vabariigi aegses Tartu ülikoolis enne II maailmasõda (Koort), filosoofia Eestis Saksa ning Nõukogude okupatsioonide ja ideoloogilise surve tingimustes, filosoofia taasiseseisvunud Eestis. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.018 Eesti mõtteloo erikursus: Euroopa Eestis (3 EAP)
Pärtel Piirimäe, Tiina Kirss
100% veebis
Kevadsemestril 2023 on kursuse teemaks Euroopa Eestis. Seminarikursus käsitleb kultuuriülekannet ja sellega seotud mõisteid XIX sajandist kuni II maailmasõjani, nende mõistete ehitamist ning piiritlemist Eestis. Selle asemel, et paigutada Eestit jõuliselt Euroopasse, esitame küsimuse: kuidas ning milliste mõttetööriistade kaudu on toiminud Euroopa kultuuriülekanne Eestisse XIX ja XX sajandil? Kõigile huvilistele.
FLFI.05.036 Filosoofilised päevaraamatud: Adorno ja Heidegger (3 EAP)
Eduard Parhomenko
K 16-18 Jakobi 2-337
Seminarid keskenduvad Theodor W. Adorno "Minima Moralia'le" (1944-1949) ja "Uneprotokollidele" (1934-1969) ning Martin Heideggeri "Mustadele vihkudele" (1931-1970), juhatamaks sisse nende filosoofia päevikulistesse vormidesse. Kõigile huvilistele.
HVFI.01.0o3 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt
N 16-18 Jakobi 2-336 või täielikult veebipõhisena
Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.
Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
Philosophy Courses Held in English: Spring 2023
FLFI.00.124 Introduction to Buddhist Philosophy (3 / 6 ECTS)
Vivian Puusepp
Tue 12-14 Jakobi 2-336
The course introduces main concepts and issues in Buddhist philosophy and some schools of Buddhist thought. In the first part of the course chapters from Garfield's "Engaging Buddhism" are read and discussed to provide students with an introduction to Buddhist metaphysics, conceptions of self(lessness), theories of consciousness, phenomenology, epistemology, logic and philosophy of language, and ethics. In the second part of the course, students rehearse independent research skills by choosing a particular problem of Buddhist Philosophy on which one does extra reading and writes an essay. For everybody interested in the topic (starting from BA 2nd year).
FLFI.01.105 The Philosophy of Existence (3 ECTS)
Jaanus Sooväli
Mon 14-16 Jakobi 2-336
In the course of reading major texts of the philosophy of existence, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context the philosophy of existence grows out of; (2) The fundamental philosophical problems and questions pertaining to the philosophy of existence; (3) The place of the philosophy of existence in the wider context of modern philosophy. For everybody interested in the topic.
FLFI.01.111 Introduction to History of Philosophy (6 ECTS)
Roomet Jakapi et al.
Thu 14-16 Jakobi 2-336
The course focuses on the ideas and arguments of some key thinkers in Ancient Greek and Early Modern Philosophy such as Plato, Sextus Empiricus, Cicero, Descartes, and Locke. More specifically, the course will concentrate on the historical development of skepticism in the context of epistemology, moral and political philosophy. Seminar texts will include both primary and secondary literature. For everybody interested in the topic.
FLFI.02.008 Political Philosophy (6 ECTS)
Siobhan Kattago
Tue 14-16 Jakobi 2-336
The course offers an introduction to (and overview of) various domains and central problems of social and political philosophy. Among others, we will cover the following topics: How can state rule be justified? Who should rule? Liberty — its role and meaning. How should the resources be distributed? Are gender roles socially constructed? For everybody interested in the topic.
FLFI.02.148 Main Topics in Ethics (6 ECTS)
Francesco Orsi
Thu 12-14 Jakobi 2-337
The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics. For everybody interested in the topic.
FLFI.02.154 Metaethics (6 ECTS)
Francesco Orsi
Mon 10-12, Wed 12-14 Jakobi 2-336
What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind. For everybody interested in the topic (some previous knowledge of ethics is expected).
FLFI.02.156 Epistemology (6 ECTS)
Simon Barker
Wed 14-16 Jakobi 2-336
The course covers topics considered standard within an introduction to epistemology course. These include: the analysis of knowledge, the analysis of justification, sources of knowledge, scepticism, disagreement, the ethics of belief, the role of context in knowledge, amongst others. For everybody interested in the topic.
FLFI.02.160 Social and Ethical Aspects of Engineering (3 ECTS)
Jay Zameska
100% Web-based (Moodle)
The course consists of two modules. We start with an introduction to and overview of ethical theories and their relevance to engineering ethics. For the second module, the students have to choose 6 themes from the selection of following topics: (all focusing on the social and ethical aspects of particular technologies): automatisation, biomedical technologies, surveillance, AI, military, sex and technologies, populations and technology, costs of technologies. For all non-philosophers interested in the topics.
FLFI.02.180 Philosophy of Medicine (3 ECTS)
Mirt Kruusmaa
Mon 12-14 Jakobi 2-336
Medicine is both a vast scientific enterprise and a crucial social practice. In pursuit of its aims to care and to cure, medicine relies on concepts, theories, and policies that are complicated and controversial. For instance, what does it mean to be healthy? Is it merely an absence of disease? Does psychiatry aim to care for patients with mental illnesses, or rather to control behaviors that do not fit well with modern society? Should medicine focus on the microphysical aspects of diseases or the whole person? Philosophy of medicine is a relatively recent field of study within philosophy of science and practical philosophy that hopes to clarify these and other related puzzles. For everybody interested in the topic.
FLFI.03.098 History of Scientific Ideas (6 EAP)
Endla Lõhkivi et al.
Web seminars, Wed 18-20
Theoretical approaches of history of scientific ideas such as contextualism, realism, relativism, externalism, internalism, etc, will be introduced. Some of the most significant examples of European scientific ideas such as geo- and heliocentric cosmology, Newtonian revolution in science, alchemy and chemistry, the Enlightenment and scientific ideas, evolutionary ideas, history of ideas about the nature of human beings and ideas about society will be analysed from different theoretical perspectives. For everybody interested in the topics.
FLFI.04.068 Philosophy of Language (6 EAP)
Alexander Davies
Tue 10-12, Fri 10-12 Jakobi 2-337
The course covers main issues in the philosophy of language, introducing the theories of meaning, semantics, and communication. For everybody interested in the subject ; prior experience with logic is an advantage but not obligatory.
HVFI.01.002 Research Integrity: Framework Requirements, Values and Principles of Action (6 ECTS)
Margit Sutrop et al.
Web seminars, Thu 14-18
The aim of the course is to provide participants with an overview of the key issues of research integrity: making decisions about the authorship of a scientific publication in multi-author publications, obtaining informed consent, processing data, ensuring the protection of privacy and personal data of the subjects involved in the study, obtaining necessary permissions, consents and ethics committee approvals for research and understanding their meaning. The entire course is supported by an e-learning environment that brings together materials that are relevant to different fields of science. From them, the doctoral student chooses 6 EAP worth of assignments. The course is structured in such a way that doctoral students can choose topics and tasks appropriate for their specialty and specifics of research there. The course also includes seminars where doctoral students from different disciplines can experience disciplinary differences in interpreting the Code of Conduct for Research Integrity. For all doctoral students interested in the topic.
Additional info and late registrations:
Coordinator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2022
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
L 16-20 (n 2), 18-20 (n 6,10,14) Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.
FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg, Mirt Kruusmaa
E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis, n 2-13
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.
FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool
T ja N 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise. Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).
FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Heidy Meriste
N 18-20 veebiseminarid ja iseseisev töö n 4-13
Kursus annab ülevaate eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse peamisi eetikateooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Marek Volt
N 14-16 veebiloengud ja klassiseminarid Jakobi 2-336, n 2-12
Kursus annab süstemaatilise ülevaate filosoofilise esteetika kesksetest mõistetest (nt ilu, esteetiline kogemus), probleemidest (nt maitseparadoks) ja teooriatest (nt esteetiline kunstiteooria). Kõigile huvilistele.
FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Margit Sutrop, Mari-Liis Nummert
R 16-18 (n 2,4,6,12), 18-20 (n 8,10) Jakobi 2-336
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Kõigi erialade õpetajaõppe tudengitele ja magistrantidele.
FLFI.03.097 Teadusfilosoofia (6 EAP)
Endla Lõhkivi
K 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid:
teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, loodusseadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.
FLFI.04.060 Vaimufilosoofia (6 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-336, n 4-15
Kursus tutvustab sissejuhatavalt vaimufilosoofia teemasid, mille hulka kuuluvad peamised lähenemised keha-vaimu probleemile, teadvus, tehisintellekt, mõtlemine ja keel jt. Kõigile huvilistele.
FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)
Alexander Davies
E 18-20, N 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.014 Filosoofia, genealoogia, ajalugu (3 EAP)
Jaanus Sooväli
T 14-16 Jakobi 2-337, n 3-12
Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmetekstide lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
E 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 12-14 Jakobi 2-337, n 2-15
Läbi ajaloo on inimesed lahterdanud teisi inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ning arutlenud selle üle, kuidas peaksid erinevad kogukonnad üksteise suhtes toimima. Rahvusvaheliste suhete teooria ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud suveräänsete riikide omavahelistele suhetele, ent maailma jagamine iseseisvateks riikideks on vaid üks ajalooliselt kujunenud võimalus globaalse korra mõtestamiseks. Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis reguleerivad globaalse korralduse või "süsteemi" toimimist ja säilimist 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal, eraomandi filosoofilised alused ja kolonialismi õigustamine. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)
Pärtel Piirimäe, Eduard Parhomenko jt
E 12-14 Jakobi 2-337, n 2-16
Kursus annab ülevaade Eesti mõtteloo valitud põhisuundumustest või kesksetest probleemidest nii lähemas kohalikus kui ka kaugemas, euroopalikus ja üleilmses kontekstis. Õpitakse analüüsima Eesti mõtlejate ideid nii nende ajaloolises, tänapäevases kui ka tulevikulises mõõtmes ning tõlgendama erilaadilisi erinevatelt teadmis- ja tegevusaladelt pärinevaid mõttekäike ja mõtteallikaid Eesti mõttelugu loovana — Eesti enesemõtestamist võimaldavana. Sügissemestril 2021 on kursuse kitsamaks teemaks "Valgustuse keerdkäigud Eesti- ja Liivimaal Euroopa kontekstis". Kõigile huvilistele.
FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)
Meelis Friedenthal
E 14-16 Jakobi 2-337, n 2-16
Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.029 Võõrandumine: kohandumisest vastupanuni Euroopa ja Eesti mõtteloo valguses(3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-337, n 2-15
Sissevaade võõrandumise erinevatesse käsitlustesse ja praktikatesse (Hegel, Kierkegaard, Marx, Simmel, Heidegger, Adorno). Võõrandumise praktikad ja mõtestamine Eestis (Alfred Koort, Leo Anvelt, Elmar Salumaa), iseäranis 1960.-1980. aastatel okupatsiooniaegse "reaalse sotsialismi" tingimustes: kirjanduses ja kirjanduskriitikas nõukogude argipäevast absurdi ja eksistentsiaalse ängini (Arvo Valton, Mati Unt, Vaino Vahing) ja akadeemilises filosoofias marksismist-leninismist ja maailmarevolutsioonist olemiseunustuseni (Rem Blum, Ülo Matjus, Tõnu Luik). Kõigile huvilistele.
FLFI.05.035 Euroopa romantism (3 EAP)
Tiina Kirss
K 12-14 Jakobi 2-337, n 2-12
Käesolev kursus on võrdlev käsitlus mõttevooludest, mis said kokku XIX sajandi vältel koondnime all "romantism" ning mille trajektoor ning tempo olid Euroopa kultuurides erinevad, ka vastuolulised. Kursuse eesmärk on tutvustada põhimõisteid, mille üle vaieldi, kasutades näideteks kirjalikke, visuaalseid ning musikaalseid tekste inglise, saksa, prantsuse, kohati ka eesti kultuurist. Kursus ei jutusta nii palju romantismi ajalugu (ei ainsuses ega mitmuses), vaid Löwy ja Sayre`i (2001) eeskujul üritab defineerida romantismi mõiste (Begriff) alamõisteid ja mõistetekobaraid (loodus, kujutlusvõime (imagination), ülevus, sümbol , fragment, tumemeelsus jne) kasutades selles töös mõningate võtmetekstide lähilugemist. Oluliseks läbivaks teemaks on kultuuriülekanded/kultuuritõlked, nii ajalises kui ruumilises mõttes. Kõigile huvilistele.
HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Kadri Simm jt
N 14-18, veebiseminarid n 1-16
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.
Philosophy Courses Held in English: Autumn 2022
Elements of Argumentation Theory FLFI.00.079 (3 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-7 (or fully Web-based)
The course will introduce the concepts of informal logic, including types of arguments and common fallacies of argumentation.
The following topics will be covered:
* Argumentation theory
* Reconstruction and evaluation of arguments
* Critical thinking in science
* Inductive risk and values in science
For all MA students interested in the subject matter.
Ethics and Philosophy of Sex FLFI.02.155 (6 ECTS)
Francesco Orsi
Wed 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-14
The course examines philosophical and ethical questions related to sexuality. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, "plain sex" theories that regard pleasure and desire as essential, and sexuality as a social construct. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour. Here we will examine concepts such as perversion and objectification, in particular under the lights of long-standing ethical traditions such as natural law theory, Kantianism, utilitarianism and feminism. In the final part of the course we will examine more specific ethical issues, such as the nature of sexual consent, pornography, and the rights of the disabled to sexual satisfaction. During the lectures we will go through the main concepts and arguments which will be necessary in order to comprehend and discuss the texts to be studied for the seminars. For all students interested in the subject matter.
Matthew Brown's "Science and Moral Imagination": Values and Choices in Science FLFI.03.116 (3 ECTS)
Jaana Eigi-Watkin
Mon 12-14, Jakobi 2-336, weeks 1-15
Contemporary philosophers of science have shown increasing interest in possible roles of ethical, social and other values in science. Is the use of value judgments when doing research a sign of bad science or are values in fact necessary for doing research? If values are unavoidably involved, are there ways to distinguish better value judgments from less good ones and make better decisions? During the course, students read Matthew Brown's book Science and Moral Imagination, discuss it in class, and submit questions about the text and mini-essays on the topic. For all students interested in the subject matter.
Introduction to Logic FLFI.04.078 (6 ECTS)
Alexander Davies, Nikolai Shurakov
Tue 10-12, Fri 10-12, Jakobi 2-337, weeks 2-15
This course introduces the systems of propositional logic and first order predicate logic and their respective model theoretic semantics and deductive systems. It is explained how logic is used to reconstruct and analyse arguments and the semantics of natural language. For all students interested in the subject matter.
Imagination: Its Nature and Importance FLFI.04.097 (6 ECTS)
Uku Tooming
Wed 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-14
Imagination as a mental capacity has often received philosophical attention throughout history. It is noticeable that debates about the nature and role of imagination have also become very lively in recent decades in analytic philosophy of mind. In this course, we look more closely at the contemporary debates and inquire what is at stake in them. The course is divided into three parts, corresponding to three interrelated topics: a) the nature of imagination; b) imagination and other mental phenomena; c) the cognitive role and value of imagination. For all students interested in the subject matter.
Slurs, Pornography and Effability: Selected Topics in Socio-Political Philosophy of Language FLFI.04.098 (6 EAP)
Alexander Davies et al.
Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-13
This course provides an introduction to three topics in socio-political philosophy of language: slurs (what about their semantics and pragmatics makes them so different from ordinary nouns?); pornography (a recognized form of legally protected speech in the United States, which was once claimed to have the ability to silence women); and effability (how social and political relations between speakers of language shape what those speakers can say in that language). For all students interested in the subject matter.
Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module. For doctoral students from all fields.