Skip to main content

Valik-ja vabaained filosoofiast

 

Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2022

 

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)

Eduard Parhomenko

L 16-20 (n 2), 18-20 (n 6,10,14) Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis

Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.

Kõigile huvilistele.


FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)

Mats Volberg, Mirt Kruusmaa

E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis, n 2-13

Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.

Kõigile huvilistele.


FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)

Andrus Tool

T ja N 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15

Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise. Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).


FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)

Heidy Meriste

N 18-20 veebiseminarid ja iseseisev töö n 4-13

Kursus annab ülevaate eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse peamisi eetikateooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.


FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)

Marek Volt

N 14-16 veebiloengud ja klassiseminarid Jakobi 2-336, n 2-12

Kursus annab süstemaatilise ülevaate filosoofilise esteetika kesksetest mõistetest (nt ilu, esteetiline kogemus), probleemidest (nt maitseparadoks) ja teooriatest (nt esteetiline kunstiteooria). Kõigile huvilistele.


FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)

Margit Sutrop, Mari-Liis Nummert

R 16-18 (n 2,4,6,12), 18-20 (n 8,10) Jakobi 2-336

Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Kõigi erialade õpetajaõppe tudengitele ja magistrantidele.


FLFI.03.097 Teadusfilosoofia (6 EAP)

Endla Lõhkivi

K 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15

Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid:

teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, loodusseadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.


FLFI.04.060 Vaimufilosoofia (6 EAP)

Bruno Mölder

T 16-18 Jakobi 2-336, n 4-15

Kursus tutvustab sissejuhatavalt vaimufilosoofia teemasid, mille hulka kuuluvad peamised lähenemised keha-vaimu probleemile, teadvus, tehisintellekt, mõtlemine ja keel jt. Kõigile huvilistele.


FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)

Alexander Davies

E 18-20, N 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15

Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.


FLFI.05.014 Filosoofia, genealoogia, ajalugu (3 EAP)

Jaanus Sooväli

T 14-16 Jakobi 2-337, n 3-12

Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmetekstide lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.


FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)

Pärtel Piirimäe

E 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15

Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.

Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.


FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)

Pärtel Piirimäe

T 12-14 Jakobi 2-337, n 2-15

Läbi ajaloo on inimesed lahterdanud teisi inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ning arutlenud selle üle, kuidas peaksid erinevad kogukonnad üksteise suhtes toimima. Rahvusvaheliste suhete teooria ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud suveräänsete riikide omavahelistele suhetele, ent maailma jagamine iseseisvateks riikideks on vaid üks ajalooliselt kujunenud võimalus globaalse korra mõtestamiseks. Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis reguleerivad globaalse korralduse või "süsteemi" toimimist ja säilimist 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal, eraomandi filosoofilised alused ja kolonialismi õigustamine. Kõigile huvilistele.


FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)

Pärtel Piirimäe, Eduard Parhomenko jt

E 12-14 Jakobi 2-337, n 2-16

Kursus annab ülevaade Eesti mõtteloo valitud põhisuundumustest või kesksetest probleemidest nii lähemas kohalikus kui ka kaugemas, euroopalikus ja üleilmses kontekstis. Õpitakse analüüsima Eesti mõtlejate ideid nii nende ajaloolises, tänapäevases kui ka tulevikulises mõõtmes ning tõlgendama erilaadilisi erinevatelt teadmis- ja tegevusaladelt pärinevaid mõttekäike ja mõtteallikaid Eesti mõttelugu loovana — Eesti enesemõtestamist võimaldavana. Sügissemestril 2021 on kursuse kitsamaks teemaks "Valgustuse keerdkäigud Eesti- ja Liivimaal Euroopa kontekstis". Kõigile huvilistele.


FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)

Meelis Friedenthal

E 14-16 Jakobi 2-337, n 2-16

Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.


FLFI.05.029 Võõrandumine: kohandumisest vastupanuni Euroopa ja Eesti mõtteloo valguses(3 EAP)

Eduard Parhomenko

N 18-20 Jakobi 2-337, n 2-15

Sissevaade võõrandumise erinevatesse käsitlustesse ja praktikatesse (Hegel, Kierkegaard, Marx, Simmel, Heidegger, Adorno). Võõrandumise praktikad ja mõtestamine Eestis (Alfred Koort, Leo Anvelt, Elmar Salumaa), iseäranis 1960.-1980. aastatel okupatsiooniaegse "reaalse sotsialismi" tingimustes: kirjanduses ja kirjanduskriitikas nõukogude argipäevast absurdi ja eksistentsiaalse ängini (Arvo Valton, Mati Unt, Vaino Vahing) ja akadeemilises filosoofias marksismist-leninismist ja maailmarevolutsioonist olemiseunustuseni (Rem Blum, Ülo Matjus, Tõnu Luik). Kõigile huvilistele.


FLFI.05.035 Euroopa romantism (3 EAP)

Tiina Kirss

K 12-14 Jakobi 2-337, n 2-12

Käesolev kursus on võrdlev käsitlus mõttevooludest, mis said kokku XIX sajandi vältel koondnime all "romantism" ning mille trajektoor ning tempo olid Euroopa kultuurides erinevad, ka vastuolulised. Kursuse eesmärk on tutvustada põhimõisteid, mille üle vaieldi, kasutades näideteks kirjalikke, visuaalseid ning musikaalseid tekste inglise, saksa, prantsuse, kohati ka eesti kultuurist. Kursus ei jutusta nii palju romantismi ajalugu (ei ainsuses ega mitmuses), vaid Löwy ja Sayre`i  (2001) eeskujul üritab defineerida romantismi mõiste (Begriff) alamõisteid ja mõistetekobaraid (loodus, kujutlusvõime (imagination), ülevus, sümbol , fragment, tumemeelsus jne) kasutades selles töös mõningate võtmetekstide lähilugemist. Oluliseks läbivaks teemaks on kultuuriülekanded/kultuuritõlked, nii ajalises kui ruumilises mõttes. Kõigile huvilistele.


HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)

Kadri Simm jt

N 14-18, veebiseminarid n 1-16

Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.

Kõigi erialade doktorantidele.




Philosophy Courses Held in English: Autumn 2022

 

Elements of Argumentation Theory FLFI.00.079 (3 ECTS)

Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-7 (or fully Web-based)

The course will introduce the concepts of informal logic, including types of arguments and common fallacies of argumentation.
The following topics will be covered:
* Argumentation theory
* Reconstruction and evaluation of arguments
* Critical thinking in science
* Inductive risk and values in science
For all MA students interested in the subject matter.


Ethics and Philosophy of Sex FLFI.02.155 (6 ECTS)

Francesco Orsi

Wed 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-14

The course examines philosophical and ethical questions related to sexuality. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, "plain sex" theories that regard pleasure and desire as essential, and sexuality as a social construct. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour. Here we will examine concepts such as perversion and objectification, in particular under the lights of long-standing ethical traditions such as natural law theory, Kantianism, utilitarianism and feminism. In the final part of the course we will examine more specific ethical issues, such as the nature of sexual consent, pornography, and the rights of the disabled to sexual satisfaction. During the lectures we will go through the main concepts and arguments which will be necessary in order to comprehend and discuss the texts to be studied for the seminars. For all students interested in the subject matter.


Matthew Brown's "Science and Moral Imagination": Values and Choices in Science FLFI.03.116 (3 ECTS)

Jaana Eigi-Watkin

Mon 12-14, Jakobi 2-336, weeks 1-15

Contemporary philosophers of science have shown increasing interest in possible roles of ethical, social and other values in science. Is the use of value judgments when doing research a sign of bad science or are values in fact necessary for doing research? If values are unavoidably involved, are there ways to distinguish better value judgments from less good ones and make better decisions? During the course, students read Matthew Brown's book Science and Moral Imagination, discuss it in class, and submit questions about the text and mini-essays on the topic. For all students interested in the subject matter.


Introduction to Logic FLFI.04.078 (6 ECTS)

Alexander Davies, Nikolai Shurakov

Tue 10-12, Fri 10-12, Jakobi 2-337, weeks 2-15

This course introduces the systems of propositional logic and first order predicate logic and their respective model theoretic semantics and deductive systems. It is explained how logic is used to reconstruct and analyse arguments and the semantics of natural language. For all students interested in the subject matter.


Imagination: Its Nature and Importance FLFI.04.097 (6 ECTS)

Uku Tooming

Wed 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-14

Imagination as a mental capacity has often received philosophical attention throughout history. It is noticeable that debates about the nature and role of imagination have also become very lively in recent decades in analytic philosophy of mind. In this course, we look more closely at the contemporary debates and inquire what is at stake in them. The course is divided into three parts, corresponding to three interrelated topics: a) the nature of imagination; b) imagination and other mental phenomena; c) the cognitive role and value of imagination. For all students interested in the subject matter.


Slurs, Pornography and Effability: Selected Topics in Socio-Political Philosophy of Language FLFI.04.098 (6 EAP)

Alexander Davies et al.

Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-13

This course provides an introduction to three topics in socio-political philosophy of language: slurs (what about their semantics and pragmatics makes them so different from ordinary nouns?); pornography (a recognized form of legally protected speech in the United States, which was once claimed to have the ability to silence women); and effability (how social and political relations between speakers of language shape what those speakers can say in that language). For all students interested in the subject matter.


Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)

Kadri Simm et al.

Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-15 (or fully Web-based)

Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module. For doctoral students from all fields.

 

#õppimine #õpetamine
Reet Aus (Tennus)

Professor Reet Ausi kursus loob paremat homset

Jaga
30.06.2022
#õppimine #rahvusvaheline #täiendusõpe
Love and Sex in Digital World

Veel on võimalik kandideerida suveülikooli kursusele armastusest ja seksist digitaalses maailmas

Jaga
16.06.2022
#õppimine #teadus

Juri Lotmani stipendium

Juri Lotmani stipendium
Jaga
10.06.2022