Valik- ja vabaained filosoofiast

Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast

sügissemestril 2023

 

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)

Eduard Parhomenko

R 18-20 (n 6,10,14), L 16-20 (n 2) Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis

Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.

Kõigile huvilistele.

---

FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)

Mats Volberg, Mirt Kruusmaa

E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis, n 2-13

Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.

Kõigile huvilistele.

---

FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)

Andrus Tool

T ja N 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15

Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja
-lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise. Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).

---

FLFI.01.115 Religioossed uskumused filosoofilises perspektiivis (3 EAP)

Roomet Jakapi

N 14-16 Jakobi 2-337, n 2-14

Kursuse keskmes on religioosse uskumuse mõiste, nii nagu seda käsitletakse ja analüüsitakse tänapäevases ingliskeelses religioonifilosoofias. Kas religioosseid uskumusi saab ratsionaalselt põhjendada? Kas need uskumused saavad olla tõesed? Kui erinevate religioonide õpetused üksteisele vastu räägivad, siis kellel on õigus? Nende küsimuste üle arutlemisel toetutakse tänapäeva religioonifilosoofia jaoks olulistele autoritele (A. Plantinga, J. Hick, N. Van Leeuwen jt). Kõigile huvilistele.

---

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)

Heidy Meriste

N 18-20, veebiseminarid ja iseseisev töö n 4-13

Kursus annab ülevaate eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse peamisi eetikateooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)

Mari-Liis Nummert

R 16-18 (n 2,4,6,7,10,12) Jakobi 2-438 (n 2), Jakobi 2-336

Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Kõigi erialade õpetajaõppe tudengitele ja magistrantidele.

---

FLFI.02.183 Eetilised küsimused organisatsioonis (3 EAP)

Margit Sutrop jt

N 14-18 (n 5,8,11), veebiseminarid ja iseseisev töö

Aine pakub ülevaadet erinevatest eetilistest küsimustest, mis võivad organisatsioonis esile kerkida. Uuritakse, millised väärtused on heade tavade aluseks. Õppejõud selgitavad andmete töötlemise ja isikuandmete kaitse põhimõtteid ning õpetavad, kuidas organisatsioonis andmetega tegeleda. Eesmärgiks on ka tõsta teadlikkust ja tundlikkust võimalike huvide konfliktide suhtes organisatsioonis.
Kõigi erialade magistrantidele ja doktorantidele.

---

FLFI.02.184 Organisatsiooni väärtusanalüüsi metoodikad (3 EAP)

Halliki Harro-Loit jt

R 13-14.30 (n 1,19) Jakobi 2-336, E 8-9 (n 4,9,13) veebis

Aine pakub ülevaadet sotsiaalteaduslikest meetoditest, mida on võimalik organisatsiooni väärtusanalüüsis kasutada. Kursuse läbimise järel suudab õppija sõnastada uuritava küsimuse ning analüüsida seda sobiva meetodi abil.
Kõigi erialade magistrantidele ja doktorantidele.

---

FLFI.03.097 Teadusfilosoofia (6 EAP)

Endla Lõhkivi

K 10-12 Jakobi 2-336, n 2-14

Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid:

teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, loodusseadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

---

FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)

Alexander Davies

T 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15

Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.003 Madis Kõivu dramaatiline filosoofia (3 EAP)

Eduard Parhomenko

N 16-18 Jakobi 2-337, n 2-15

Sissevaade Madis Kõivu dramaatilisse filosoofiasse. Kursus keskendub Madis Kõivu näidendile "Filosoofipäev", mida analüüsitakse tema teiste filosoofia-ajalooliste näidendite "Kokkusaamine" ja "Hammerklaviersonate" taustal. Kõivu filosoofia-ajaloolisi näidendeid käsitatakse saksa idealismi (Kant, Fichte, Hölderlin, Hegel), olemisemõtlemise (Heidegger) ja varauusaegse filosoofia (Spinoza, Leibniz) ning me lähedusevajaduse performatiivse tõlgendusena. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)

Pärtel Piirimäe

E 16-18 Jakobi 2-336, n 2-18

Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.

Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.024 Inimene, perekond, riik: loomuõigus ja ühiskond Euroopa mõtteloos (6 EAP)

Pärtel Piirimäe

T 12-14 Jakobi 2-337, n 2-16

"Loomuõiguse" mõistega tähistatakse universaalseid moraali- ja õigusprintsiipe, mis on tuletatud inimloomusest või jumalikust maailmakorrast ning mida saab kasutada mõõdupuuna positiivse (nii riigisisese kui rahvusvahelise) õiguse hindamiseks või alusena uue õiguse loomiseks. Kursuse raames uurime loomuõiguse idee kujunemist ja ajalugu antiigist tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu varauusaja perioodile, mil loomuõigusfilosoofia alusel hakkasid välja kujunema modernsed arusaamad inimõigustest ja -vabadustest ning nende õiguste kaitsele pühendunud liberaalsest riigist. Me käsitleme loomuõigusteoreetikute arusaamu inimesest, omandist, perekonnast, riigist ning rahvusvahelisest korraldusest ning uurime, kuidas loomuõiguse alusel sai nii õigustada kui kritiseerida selliseid institutsioone ja praktikaid nagu orjus, partriarhaalne perekond, absoluutne monarhia ning sõda. Kursuse lõpus arutame, milline võiks olla loomuõiguse koht tänapäeva filosoofias, poliitikas ning õigusteaduses. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)

Meelis Friedenthal

T 16-18 Jakobi 2-337, n 2-16

Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.037 Friedrich Nietzschest postmodernismi ja tänapäeva (3 EAP)

Jaanus Sooväli

K 16-18 Jakobi 2-337, n 3-12

Õppeaine on seminari vormis. Kursusel loetakse katkendeid F. Nietzsche, A. Camus, J-P. Sartre'i, Martin Heideggeri, Sigmund Freudi, Carl Jungi, Michel Foucault, Jacques Derrida, Jordan Petersoni ning Peter Sloterdijki teostest ning analüüsitakse neid nende filosoofilis-ajaloolises kontekstis. Eelnimetatud autorite mõtlemisega seoses tulevad vaatluse alla teemad nagu jumala surm, dionüüsilisus, nihilism, eksistentsialistlik mäss, individuaalne vastutus, dekonstruktsioon, inimese ja autori surm, diferentsiaalne keelefilosoofia ning lõpuks postmodernismi ning identiteedipoliitika kriitika. See on siiski ainult väike loetelu vaadeldavatest teemadest. Kõigile huvilistele.

---

HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)

Margit Sutrop jt

N 14-18, veebiseminarid üle nädala n 1-16

Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.

Kõigi erialade doktorantidele.

 

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:

 

HVFI koordinaator Ruth Jürjo

tel (+372) 737 5314

ruth.jurjo@ut.ee

---

---

 

 

Philosophy Courses Held in English: Autumn 2023

 

Elements of Argumentation Theory FLFI.00.079 (3 ECTS)

Kadri Simm et al.

Thu 16-18 Jakobi 2-336, weeks 1-7 (or fully Web-based)

The course will introduce the concepts of informal logic, including types of arguments and common fallacies of argumentation.
The following topics will be covered:
* Argumentation theory
* Reconstruction and evaluation of arguments
* Critical thinking in science
* Inductive risk and values in science
For all MA students interested in the subject matter.

---

Bioethics FLFI.02.086 (6 ECTS)

Kadri Simm

Tue 14-16, Jakobi 2-336, weeks 2-15

The course will focus on a selection of topics in bioethics, from the traditional issues of abortion, euthanasia, organ donation etc., to the more speculative ones pertaining to reproductive technologies, genetics etc. The course employs a problem-based learning methodology that allocates with students the rights and the responsibilities regarding the precise focus, questions and agenda of the seminars. This interdisciplinary course will mostly make use of philosophical bioethics literature but will also include critical materials from social and natural sciences. For all students interested in the subject matter.

---

Metaethics FLFI.02.154 (6 ECTS)

Francesco Orsi

Mon 10-12 Jakobi 2-336, Wed 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-14

What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind.
For all students interested in the subject matter.

---

Research Ethics in Humanities and Social Sciences FLFI.02.179 (3 ECTS)

Kadri Simm

Thu 12-14, Jakobi 2-336, weeks 3-12

The course will introduce students to the fundamentals of research ethics. This includes a brief overview of ethics as a theory and practice, and then a more focused investigation of research ethics, especially in the field of humanities and social sciences. The students will read and discuss various relevant guidelines and codes governing the field, study the relationship between good science and misconduct, discuss authorship practices within their own research disciplines, problems associated with conflicts of interest, and finally analyse the ethical aspects of their own research. For all students interested in the subject matter.

---

Postphenomenology, Technoscience and Hermeneutics FLFI.03.107 (3 ECTS)

Robert Rosenberger, Ave Mets

Workshop, September 4-7

This workshop will serve as a deep introduction to the “postphenomenological” school of thought, connecting it to issues of hermeneutics and technoscience. We’ll explore postphenomenological theory, and consider the ways that human-technology relations are conceived under this perspective. With its specialization in the deep description of how technologies are experienced, this workshop will explore the nature of human bodily perception, habituation, and experiential space. In its connection to pragmatist philosophy, the postphenomenological perspective strives to build theory through concrete case studies. In this spirit, we will include the analysis of many specific aspects of our contemporary technological situation, from image interpretation in the laboratory to the nature of reading text onscreen, to the use of simulations in educational settings, to the politics of public spaces, to the phenomenon of “phantom vibrations” (i.e., the hallucination that your phone had vibrated in your pocket). The workshop is appropriate for students of all levels, beginning from advanced bachelor level.

---

Philosophy of Mind FLFI.04.060 (6 ECTS)

Bruno Mölder, Vivian Puusepp

Tue 12-14 Jakobi 2-336, weeks 3-14

An introduction to main issues in the philosophy of mind, including the main approaches to the mind-body problem, consciousness, artificial intelligence, thought and language, etc. For all students interested in the subject matter.

---

Introduction to Logic FLFI.04.078 (6 ECTS)

Alexander Davies

Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-15

This course introduces the systems of propositional logic and first order predicate logic and their respective model theoretic semantics and deductive systems. It is explained how logic is used to reconstruct and analyse arguments and the semantics of natural language. For all students interested in the subject matter.

---

Describing Eastern Europe: A Research Seminar in Political Philosophy of Language FLFI.04.099 (6 EAP)

Alexander Davies, Indrek Reiland.

Tue 18-20 Jakobi 2-337, weeks 2-16

Is it important that we talk about the "Baltic states" and "Post-soviet states" instead of "Baltic countries" and "Post-Soviet countries"? Why do people refer to Ukraine or Estonia as "Post-Soviet", but they don't talk about Germany, Italy, Spain or Portugal as "Post-Fascist"? Why and how is it problematic for British journalists to refer to the Baltics as "the Russian border"? Even the expression "Eastern Europe" is arguably not just a geographical description, but a code-phrase for something else. This seminar explores the application of theories and concepts from social and political philosophy of language in the study of descriptions of Eastern Europe. For all students interested in the subject matter.

---

Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)

Kadri Simm et al.

Thu 16-18 Jakobi 2-336, weeks 1-15 (or fully Web-based)

Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module. For doctoral students from all fields.

 

 

Additional info and late registrations:

 

Coordinator Ruth Jürjo

tel (+372) 737 5314

ruth.jurjo@ut.ee

Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast
kevadsemestril 2023

 

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)

Roomet Jakapi, Bruno Mölder jt

100% veebipõhine, veebiseminarid gruppides.

Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

---

FLFI.01.086 Sissejuhatus Immanuel Kanti esteetikasse (3 EAP)

Eduard Parhomenko

N 16-18 Jakobi 2-337

Maitse üle ei vaielda! Igalühel ju oma. Kuidas on aga nii, et kui ütlen, et miski on ilus, siis eeldan justkui, et ka teised peaksid nõusse jääma? Kuidas see, mis oma suures ilus on nii ülev, võib tekitada minus põhjatut õudu? Ja millest räägib Kant siis, kui ütleb, et ilu on otstarbeta otstarbekus? Ja siis, kui ta seda argumenteerides laseb mängu tulla mängul? Kõigile huvilistele.

---

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)

Andrus Tool

T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-336

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)

Nelli Jung

R 12-16 veebis

Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

---

FLFI.02.181 Eetika organisatsioonis (6 EAP)

Margit Sutrop jt

R 10.30-12.00 (n 30,34), R 10.30-16.30 (n 24,39) Jakobi 2-336

Kursuse raames antakse ülevaade eetikast organisatsioonis ja juhi valikutest; mitmesugustele tekstidele ning näidetele tuginedes arutletakse erinevate valikute ja lahenduste tugevate ja nõrkade külgede üle. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.02.182 Praktiline eetika igapäevatöös (6 EAP)

Margit Sutrop jt

R 13.00-16.30 (n 24, 39) Jakobi 2-336

Kursuse raames antakse ülevaade praktilise eetika alase uurimistöö meetoditest ja konkreetsetest näidetest. Õpitakse rakendama oma teoreetilisi teadmisi õppuri igapäevaelust pärineva konkreetse probleemi lahendamiseks. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.04.032 Sissejuhatus metafüüsikasse (3 EAP)

Bruno Mölder

T 16-18 Jakobi 2-336

Analüütiline sissejuhatus tänapäeva metafüüsikasse. Kursusel antakse ülevaade olemise põhikategooriatest ja mitmesugustest suhetest entiteetide vahel ning olulisematest metafüüsika teemadest (aeg, vaba tahe, põhjuslikkus). Kõigile huvilistele (soovitav on mõne filosoofiakursuse varasem läbimine).

---

FLFI.04.066 Psühholoogia filosoofia (3 EAP)

Bruno Mölder, Uku Tooming

N 12-14 Jakobi 2-336

Psühholoogia filosoofia uurimisobjektiks on psühholoogias ja teiste kognitiivteadustes esile kerkivad filosoofilised probleemid. Kursusel käsitletakse psühholoogia filosoofia peateemasid: ratsionaalsus, enesekohane teadmine, kaheaspektilised teooriad, moraaliotsustused, tahtevabadus, luulud, autism. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.005 Eesti rahvusluse filosoofilised lätted (3 EAP)

Kadi Kähär-Peterson, Liisi Veski

K 10-12 Jakobi 2-337

Kursuse eesmärgiks on uurida eesti rahvusluse filosoofilist konteksti ja kujunemislugu. Loengukursus käsitleb 1) Eesti jaoks tähenduslikke Euroopa rahvusluse klassikuid; 2) eesti rahvusluse "tähenduslikke teisi" regioonis; 3) eesti rahvusluse klassikuid. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.012 Eesti filosoofia ajalugu (6 EAP)

Pärtel Piirimäe jt

E 12-14 Jakobi 2-337

Ülevaade Eesti filosoofia ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandini käsitletuna selle peamiste suundumuste, etappide ja esindajate läbi, keskendudes filosoofia eri traditsioonidele nii akadeemilistes institutsioonides kui ka väljaspool eeskätt Euroopa filosoofia ajaloo ja Eesti mõtteloo kontekstis:  filosoofia Rootsi-aegses Tartu ülikoolis, filosofeerimine valgustusajastu Eestis, filosoofia nii taasavatud Tartu ülikoolis kui ka väljaspool I maailmasõjani (Jäsche, Teichmüller, Keyserling), rahvusliku akadeemilise filosoofiatraditsiooni algus Eesti Vabariigi aegses Tartu ülikoolis enne II maailmasõda (Koort), filosoofia Eestis Saksa ning Nõukogude okupatsioonide ja ideoloogilise surve tingimustes, filosoofia taasiseseisvunud Eestis. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.018 Eesti mõtteloo erikursus: Euroopa Eestis (3 EAP)

Pärtel Piirimäe, Tiina Kirss

100% veebis

Kevadsemestril 2023 on kursuse teemaks Euroopa Eestis. Seminarikursus käsitleb kultuuriülekannet ja sellega seotud mõisteid XIX sajandist kuni II maailmasõjani, nende mõistete ehitamist ning piiritlemist Eestis. Selle asemel, et paigutada Eestit jõuliselt Euroopasse, esitame küsimuse: kuidas ning milliste mõttetööriistade kaudu on toiminud Euroopa kultuuriülekanne Eestisse XIX ja XX sajandil? Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.036 Filosoofilised päevaraamatud: Adorno ja Heidegger (3 EAP)

Eduard Parhomenko

K 16-18 Jakobi 2-337

Seminarid keskenduvad Theodor W. Adorno "Minima Moralia'le" (1944-1949) ja "Uneprotokollidele" (1934-1969) ning Martin Heideggeri "Mustadele vihkudele" (1931-1970), juhatamaks sisse nende filosoofia päevikulistesse vormidesse. Kõigile huvilistele.

---

HVFI.01.0o3 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)

Kadri Simm jt

N 16-18 Jakobi 2-336 või täielikult veebipõhisena

Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.

 

 

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:

 

HVFI koordinaator Ruth Jürjo

tel (+372) 737 5314

ruth.jurjo@ut.ee

 

---

---

 

 

Philosophy Courses Held in English: Spring 2023

 

FLFI.00.124 Introduction to Buddhist Philosophy (3 / 6 ECTS)

Vivian Puusepp

Tue 12-14 Jakobi 2-336

The course introduces main concepts and issues in Buddhist philosophy and some schools of Buddhist thought. In the first part of the course chapters from Garfield's "Engaging Buddhism" are read and discussed to provide students with an introduction to Buddhist metaphysics, conceptions of self(lessness), theories of consciousness, phenomenology, epistemology, logic and philosophy of language, and ethics. In the second part of the course, students rehearse independent research skills by choosing a particular problem of Buddhist Philosophy on which one does extra reading and writes an essay. For everybody interested in the topic (starting from BA 2^nd year).

---

FLFI.01.105 The Philosophy of Existence (3 ECTS)

Jaanus Sooväli

Mon 14-16 Jakobi 2-336

In the course of reading major texts of the philosophy of existence, the following topics will be focused on: (1) The cultural and philosophical context the philosophy of existence grows out of; (2) The fundamental philosophical problems and questions pertaining to the philosophy of existence; (3) The place of the philosophy of existence in the wider context of modern philosophy. For everybody interested in the topic.

---

FLFI.01.111 Introduction to History of Philosophy (6 ECTS)

Roomet Jakapi et al.

Thu 14-16 Jakobi 2-336

The course focuses on the ideas and arguments of some key thinkers in Ancient Greek and Early Modern Philosophy such as Plato, Sextus Empiricus, Cicero, Descartes, and Locke. More specifically, the course will concentrate on the historical development of skepticism in the context of epistemology, moral and political philosophy. Seminar texts will include both primary and secondary literature. For everybody interested in the topic.

---

FLFI.02.008 Political Philosophy (6 ECTS)

Siobhan Kattago

Tue 14-16 Jakobi 2-336

The course offers an introduction to (and overview of) various domains and central problems of social and political philosophy. Among others, we will cover the following topics: How can state rule be justified? Who should rule? Liberty — its role and meaning. How should the resources be distributed? Are gender roles socially constructed? For everybody interested in the topic.

---

FLFI.02.148 Main Topics in Ethics (6 ECTS)

Francesco Orsi

Thu 12-14 Jakobi 2-337

The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics. For everybody interested in the topic.

---

FLFI.02.154 Metaethics (6 ECTS)

Francesco Orsi

Mon 10-12, Wed 12-14 Jakobi 2-336

What is it to make a moral judgment? On the one hand, moral judgments are an expression of our emotional and practical subjectivity. They certainly can express our attitudes and lead us to action. Yet they are not treated as mere matters of taste, and they seem to be objectively true or false, regardless of what anyone in particular may think. Analyzing this tension, the course will give a critical overview of the main questions and theories in contemporary metaethics, and relating these theories to issues in philosophy of language, metaphysics, epistemology, philosophy of mind. For everybody interested in the topic (some previous knowledge of ethics is expected).

---

FLFI.02.156 Epistemology (6 ECTS)

Simon Barker

Wed 14-16 Jakobi 2-336

The course covers topics considered standard within an introduction to epistemology course. These include: the analysis of knowledge, the analysis of justification, sources of knowledge, scepticism, disagreement, the ethics of belief, the role of context in knowledge, amongst others. For everybody interested in the topic.

---

FLFI.02.160 Social and Ethical Aspects of Engineering (3 ECTS)

Jay Zameska

100% Web-based (Moodle)

The course consists of two modules. We start with an introduction to and overview of ethical theories and their relevance to engineering ethics. For the second module, the students have to choose 6 themes from the selection of following topics: (all focusing on the social and ethical aspects of particular technologies): automatisation, biomedical technologies, surveillance, AI, military, sex and technologies, populations and technology, costs of technologies. For all non-philosophers interested in the topics.

---

FLFI.02.180 Philosophy of Medicine (3 ECTS)

Mirt Kruusmaa

Mon 12-14 Jakobi 2-336

Medicine is both a vast scientific enterprise and a crucial social practice. In pursuit of its aims to care and to cure, medicine relies on concepts, theories, and policies that are complicated and controversial. For instance, what does it mean to be healthy? Is it merely an absence of disease? Does psychiatry aim to care for patients with mental illnesses, or rather to control behaviors that do not fit well with modern society? Should medicine focus on the microphysical aspects of diseases or the whole person? Philosophy of medicine is a relatively recent field of study within philosophy of science and practical philosophy that hopes to clarify these and other related puzzles. For everybody interested in the topic.

---

FLFI.03.098 History of Scientific Ideas (6 EAP)

Endla Lõhkivi et al.

Web seminars, Wed 18-20

Theoretical approaches of history of scientific ideas such as contextualism, realism, relativism, externalism, internalism, etc, will be introduced. Some of the most significant examples of European scientific ideas such as geo- and heliocentric cosmology, Newtonian revolution in science, alchemy and chemistry, the Enlightenment and scientific ideas, evolutionary ideas, history of ideas about the nature of human beings and ideas about society will be analysed from different theoretical perspectives. For everybody interested in the topics.

---

FLFI.04.068 Philosophy of Language (6 EAP)

Alexander Davies

Tue 10-12, Fri 10-12 Jakobi 2-337

The course covers main issues in the philosophy of language, introducing the theories of meaning, semantics, and communication. For everybody interested in the subject ; prior experience with logic is an advantage but not obligatory.

---

HVFI.01.002 Research Integrity: Framework Requirements, Values and Principles of Action (6 ECTS)

Margit Sutrop et al.

Web seminars, Thu 14-18

The aim of the course is to provide participants with an overview of the key issues of research integrity: making decisions about the authorship of a scientific publication in multi-author publications, obtaining informed consent, processing data, ensuring the protection of privacy and personal data of the subjects involved in the study, obtaining necessary permissions, consents and ethics committee approvals for research and understanding their meaning. The entire course is supported by an e-learning environment that brings together materials that are relevant to different fields of science. From them, the doctoral student chooses 6 EAP worth of assignments. The course is structured in such a way that doctoral students can choose topics and tasks appropriate for their specialty and specifics of research there. The course also includes seminars where doctoral students from different disciplines can experience disciplinary differences in interpreting the Code of Conduct for Research Integrity. For all doctoral students interested in the topic.

 

Additional info and late registrations:

 

Coordinator Ruth Jürjo

tel (+372) 737 5314

ruth.jurjo@ut.ee

Eestikeelseid valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2022

 

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)

Eduard Parhomenko

L 16-20 (n 2), 18-20 (n 6,10,14) Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis

Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.

Kõigile huvilistele.

---

FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)

Mats Volberg, Mirt Kruusmaa

E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis ja veebis, n 2-13

Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.

Kõigile huvilistele.

---

FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)

Andrus Tool

T ja N 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15

Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise. Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).

---

FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)

Heidy Meriste

N 18-20 veebiseminarid ja iseseisev töö n 4-13

Kursus annab ülevaate eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse peamisi eetikateooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)

Marek Volt

N 14-16 veebiloengud ja klassiseminarid Jakobi 2-336, n 2-12

Kursus annab süstemaatilise ülevaate filosoofilise esteetika kesksetest mõistetest (nt ilu, esteetiline kogemus), probleemidest (nt maitseparadoks) ja teooriatest (nt esteetiline kunstiteooria). Kõigile huvilistele.

---

FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)

Margit Sutrop, Mari-Liis Nummert

R 16-18 (n 2,4,6,12), 18-20 (n 8,10) Jakobi 2-336

Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Kõigi erialade õpetajaõppe tudengitele ja magistrantidele.

---

FLFI.03.097 Teadusfilosoofia (6 EAP)

Endla Lõhkivi

K 10-12 Jakobi 2-336, n 2-15

Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid:

teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste võrdlus; teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, loodusseadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste); tõe mõiste, objektivism, teadmine ja väärtused, teadus ühiskonnas. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

---

FLFI.04.060 Vaimufilosoofia (6 EAP)

Bruno Mölder

T 16-18 Jakobi 2-336, n 4-15

Kursus tutvustab sissejuhatavalt vaimufilosoofia teemasid, mille hulka kuuluvad peamised lähenemised keha-vaimu probleemile, teadvus, tehisintellekt, mõtlemine ja keel jt. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)

Alexander Davies

E 18-20, N 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15

Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.014 Filosoofia, genealoogia, ajalugu (3 EAP)

Jaanus Sooväli

T 14-16 Jakobi 2-337, n 3-12

Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmetekstide lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)

Pärtel Piirimäe

E 16-18 Jakobi 2-336, n 2-15

Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.

Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)

Pärtel Piirimäe

T 12-14 Jakobi 2-337, n 2-15

Läbi ajaloo on inimesed lahterdanud teisi inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ning arutlenud selle üle, kuidas peaksid erinevad kogukonnad üksteise suhtes toimima. Rahvusvaheliste suhete teooria ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud suveräänsete riikide omavahelistele suhetele, ent maailma jagamine iseseisvateks riikideks on vaid üks ajalooliselt kujunenud võimalus globaalse korra mõtestamiseks. Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis reguleerivad globaalse korralduse või "süsteemi" toimimist ja säilimist 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal, eraomandi filosoofilised alused ja kolonialismi õigustamine. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)

Pärtel Piirimäe, Eduard Parhomenko jt

E 12-14 Jakobi 2-337, n 2-16

Kursus annab ülevaade Eesti mõtteloo valitud põhisuundumustest või kesksetest probleemidest nii lähemas kohalikus kui ka kaugemas, euroopalikus ja üleilmses kontekstis. Õpitakse analüüsima Eesti mõtlejate ideid nii nende ajaloolises, tänapäevases kui ka tulevikulises mõõtmes ning tõlgendama erilaadilisi erinevatelt teadmis- ja tegevusaladelt pärinevaid mõttekäike ja mõtteallikaid Eesti mõttelugu loovana — Eesti enesemõtestamist võimaldavana. Sügissemestril 2021 on kursuse kitsamaks teemaks "Valgustuse keerdkäigud Eesti- ja Liivimaal Euroopa kontekstis". Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)

Meelis Friedenthal

E 14-16 Jakobi 2-337, n 2-16

Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.029 Võõrandumine: kohandumisest vastupanuni Euroopa ja Eesti mõtteloo valguses(3 EAP)

Eduard Parhomenko

N 18-20 Jakobi 2-337, n 2-15

Sissevaade võõrandumise erinevatesse käsitlustesse ja praktikatesse (Hegel, Kierkegaard, Marx, Simmel, Heidegger, Adorno). Võõrandumise praktikad ja mõtestamine Eestis (Alfred Koort, Leo Anvelt, Elmar Salumaa), iseäranis 1960.-1980. aastatel okupatsiooniaegse "reaalse sotsialismi" tingimustes: kirjanduses ja kirjanduskriitikas nõukogude argipäevast absurdi ja eksistentsiaalse ängini (Arvo Valton, Mati Unt, Vaino Vahing) ja akadeemilises filosoofias marksismist-leninismist ja maailmarevolutsioonist olemiseunustuseni (Rem Blum, Ülo Matjus, Tõnu Luik). Kõigile huvilistele.

---

FLFI.05.035 Euroopa romantism (3 EAP)

Tiina Kirss

K 12-14 Jakobi 2-337, n 2-12

Käesolev kursus on võrdlev käsitlus mõttevooludest, mis said kokku XIX sajandi vältel koondnime all "romantism" ning mille trajektoor ning tempo olid Euroopa kultuurides erinevad, ka vastuolulised. Kursuse eesmärk on tutvustada põhimõisteid, mille üle vaieldi, kasutades näideteks kirjalikke, visuaalseid ning musikaalseid tekste inglise, saksa, prantsuse, kohati ka eesti kultuurist. Kursus ei jutusta nii palju romantismi ajalugu (ei ainsuses ega mitmuses), vaid Löwy ja Sayre`i  (2001) eeskujul üritab defineerida romantismi mõiste (Begriff) alamõisteid ja mõistetekobaraid (loodus, kujutlusvõime (imagination), ülevus, sümbol , fragment, tumemeelsus jne) kasutades selles töös mõningate võtmetekstide lähilugemist. Oluliseks läbivaks teemaks on kultuuriülekanded/kultuuritõlked, nii ajalises kui ruumilises mõttes. Kõigile huvilistele.

---

HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)

Kadri Simm jt

N 14-18, veebiseminarid n 1-16

Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.

Kõigi erialade doktorantidele.

---

---

Philosophy Courses Held in English: Autumn 2022

 

Elements of Argumentation Theory FLFI.00.079 (3 ECTS)

Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-7 (or fully Web-based)

The course will introduce the concepts of informal logic, including types of arguments and common fallacies of argumentation.
The following topics will be covered:
* Argumentation theory
* Reconstruction and evaluation of arguments
* Critical thinking in science
* Inductive risk and values in science
For all MA students interested in the subject matter.

---

Ethics and Philosophy of Sex FLFI.02.155 (6 ECTS)

Francesco Orsi

Wed 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-14

The course examines philosophical and ethical questions related to sexuality. We will begin by analyzing the nature of sex, discussing a range of theories of sex including sex as essentially connected to reproduction, sex as a language or expression of love, "plain sex" theories that regard pleasure and desire as essential, and sexuality as a social construct. Then, we will consider more closely the ethics of sexual behaviour. Here we will examine concepts such as perversion and objectification, in particular under the lights of long-standing ethical traditions such as natural law theory, Kantianism, utilitarianism and feminism. In the final part of the course we will examine more specific ethical issues, such as the nature of sexual consent, pornography, and the rights of the disabled to sexual satisfaction. During the lectures we will go through the main concepts and arguments which will be necessary in order to comprehend and discuss the texts to be studied for the seminars. For all students interested in the subject matter.

---

Matthew Brown's "Science and Moral Imagination": Values and Choices in Science FLFI.03.116 (3 ECTS)

Jaana Eigi-Watkin

Mon 12-14, Jakobi 2-336, weeks 1-15

Contemporary philosophers of science have shown increasing interest in possible roles of ethical, social and other values in science. Is the use of value judgments when doing research a sign of bad science or are values in fact necessary for doing research? If values are unavoidably involved, are there ways to distinguish better value judgments from less good ones and make better decisions? During the course, students read Matthew Brown's book Science and Moral Imagination, discuss it in class, and submit questions about the text and mini-essays on the topic. For all students interested in the subject matter.

---

Introduction to Logic FLFI.04.078 (6 ECTS)

Alexander Davies, Nikolai Shurakov

Tue 10-12, Fri 10-12, Jakobi 2-337, weeks 2-15

This course introduces the systems of propositional logic and first order predicate logic and their respective model theoretic semantics and deductive systems. It is explained how logic is used to reconstruct and analyse arguments and the semantics of natural language. For all students interested in the subject matter.

---

Imagination: Its Nature and Importance FLFI.04.097 (6 ECTS)

Uku Tooming

Wed 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-14

Imagination as a mental capacity has often received philosophical attention throughout history. It is noticeable that debates about the nature and role of imagination have also become very lively in recent decades in analytic philosophy of mind. In this course, we look more closely at the contemporary debates and inquire what is at stake in them. The course is divided into three parts, corresponding to three interrelated topics: a) the nature of imagination; b) imagination and other mental phenomena; c) the cognitive role and value of imagination. For all students interested in the subject matter.

---

Slurs, Pornography and Effability: Selected Topics in Socio-Political Philosophy of Language FLFI.04.098 (6 EAP)

Alexander Davies et al.

Mon 16-18 Jakobi 2-337, weeks 2-13

This course provides an introduction to three topics in socio-political philosophy of language: slurs (what about their semantics and pragmatics makes them so different from ordinary nouns?); pornography (a recognized form of legally protected speech in the United States, which was once claimed to have the ability to silence women); and effability (how social and political relations between speakers of language shape what those speakers can say in that language). For all students interested in the subject matter.

---

Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)

Kadri Simm et al.

Thu 16-18 Jakobi 2-337, weeks 1-15 (or fully Web-based)

Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module. For doctoral students from all fields.