Omalugu
Fotol osakond 2023. a oma iga-aastasel arenguseminaril Mokkos.
Semiootika osakond loodi Tartu Ülikoolis 1992. aastal (algselt kateedrina, 1993. aastast osakonnana). Aastast 2007. aastast kuulusime Filosoofiateaduskonda, aastast 2016 Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda filosoofia ja semiootika instituuti. Osakond kuulub ka Kultuuriteooria tippkeskusesse. Aastal 2022 loodi osakonna juurde Semiootika rakenduskeskus, mille eesmärk on teha rakendusliku suunitlusega semiootilist teadustööd, panustada semiootikute kompetentsi ja teadmuse abil ühiskonna arengusse ning tutvustada semiootika rakendusvõimalusi ühiskonnas. Rakenduskeskuse missioon on edendada teaduspõhiste otsuste tegemist ühiskonnas.
Semiootika osakonna juhatajad on olnud Igor Černov (1992–1997), Peeter Torop (1997–2006), Kalevi Kull (2006–2018) ja Timo Maran (2018–2024). Alates 2024. a aprillist on osakonna juhataja Tiit Remm.
Tartu semiootikakoolkond toetub Juri Lotmani ja Jakob von Uexkülli traditsioonile. Lisaks neile kahele märgilisele teadlasele on semiootika arengut Tartu Ülikoolis mõjutanud ka tuntud embrüoloog ning ökoloogiale alusepanija Karl Ernst von Baer (1792–1876), poola keeleteadlane ja slavist Jan I. N. Baudouin de Courtenay (1845–1929), kes töötas Tartus aastatel 1883–1893 ning keeleteadlane Jakob Linzbach (1874–1953), kes püüdis välja töötada universaalset keelt.
SEMIOOTIKA OSAKOND — pidevas liikumises ja muutumises.
ALGUS. 1992. aasta kevadel jagunes Tartu Riikliku Ülikooli Filosoofiateaduskonna vene kirjanduse õppetool Juri Lotmani eestvedamisel kaheks: vene kirjanduse ja semiootika õppetooliks. Uue õppetooli juhatajaks valiti Igor Černov. Sügissemestril jätkasid uue õppetooli liikmed loengute lugemist vene kirjanduse õppetooli juures, valmistades samas ette uusi loengukursusi “Semiootika ja kulturoloogia” õppekava raames ja juhendades proseminaris semiootikahuvilisi üliõpilasi. Loengutega alustati uues õppetoolis 1993. aasta kevadsemestril.
Igor Cernov koos tudengitega oma sünnipäeval 1997. aastal. Vasakult paremale: Anti Randviir, Kiur Aarma, Piret Vaher, Igor Cernov, Elin Sütiste, Anne Õuemaa. Foto autor: Andres Kõnno.
TULEMINE. 1992-1995 toimus ülikoolis pidev reorganiseerimine, restruktureerimine ja ümbernimetamine. Olemasolevate dokumentide põhjal on raske kindlaks teha konkreetset kuupäeva, mil semiootika õppetoolist sai semiootika osakond, mis koosnes ühest õppetoolist ja mille ainukeseks töötajaks oli formaalselt Igor Černov. Igatahes 1993. aasta veebruaris viidi tema alluvusse maailmakirjanduse õppetoolist Juri Lotman, vene kirjanduse õppetoolist Mihhail Lotman, Peeter Torop ja Irina Avramets. Alguses toimus kogu õppetöö (loengud ja seminarid ) vene keeles, kuna esimene eestikeelne grupp võeti vastu alles 1994. aastal. Seega toimusid alates 1994/1995 õ-a loengud paralleelselt kahes keeles ja kahes grupis (mõningatel juhtudel ka inglise keeles).
MINEMINE. 1995. aastal läks semiootika osakond Sotsiaalteaduskonna alluvusse ja kolis Tiigi tänava õppehoonesse. Õppekava muutus igal aastal, pidevalt lisandus uusi kursusi ja uusi lektoreid. Õppekava sai rahvusvaheliselt tuntuks pärast publitseerimist Rahvusvahelise Semiootikaassotsiatsiooni aastaraamatus 1996. aastal. Rahvusvahelist tunnustust aga väljendab ajakirja ”European Journal for Semiotic Studies” erinumber ”New Tartu Semiotics” 2000. a. (vol.12, no.1) ja kõrgeim hinne rahvusvaheliselt evalveerimiskomisjonilt 2001. aastal.
Semiootika osakonna töötajad Tiigi tn õppehoone hoovis. Pildil eesreas: Eva Lepik, Ester Võsu, Irina Avramets, Silvi Salupere, Ülle Pärli, Jelena Grigorjeva, Ulvi Urm, Timo Maran, tagareas: Anti Randviir, Andreas Ventsel, Peeter Torop, Kalevi Kull, Mihhail Lotman
1997. aastal asus Igor Černovi asemel osakonda juhatama korraline professor Peeter Torop. Samal aastal sai semiootika osakond juurde kaks dotsendi kohta, mis võimaldas laiendada õppejõudude koosseisu (lisandusid Kalevi Kull ökofüsioloogia õppetoolist ja Ülle Pärli vene kirjanduse õppetoolist). Kalevi Kull oli juba enne lugenud üksikuid loenguid semiootika osakonna üliõpilastele.
OLEMINE. 2000. aastal lõpetati Tartu Ülikoolis vastuvõtt venekeelsetesse õpperühmadesse pea kõigis osakondades ja sellega seoses hakati kõiki loenguid semiootika osakonna I kursusel lugema eesti või inglise keeles, samas kui vanemate kursuste üliõpilastel jäi võimalus kuulata loenguid ka vene keeles. Keeleline mitmekesisus on säilinud seniajani: semiootika osakonnas on võimalik eksamitel vastata, töid kirjutada ja kaitsta kolmes keeles — eesti, vene ja inglise keeles. 2006. aastal vahetas Peeter Toropi osakonna juhataja kohal välja Kalevi Kull.
2014. aasta kevadel Mokkos esimest eestikeelset semiootika õpikut kirjutamas. Esireas: Tiit Remm, Ene-Reet Soovik, Ülle Pärli, Katre Väli, Silvi Salupere, Irina Avramets, Elin Sütiste, Timo Maran, tagareas: Peeter Torop, Anti Randviir, Kalevi Kull, Andreas Ventsel, Silver Rattasepp.
SAAMINE. 2007. aastal, järjekordse restruktureerimise tulemusena, sai semiootika osakonnast Filosoofiateaduskonna Filosoofia ja semiootika instituudi osa. Ja 2011. aasta suvelõpul, vahetult enne 2011/2012 õ-a algust, jälle kolimine – seekord siis ülikooli peahoone kõrvale endisesse keemihoonesse (uue nimega Philosophicum). Alates 2009/2010 õ-a toimub vastuvõtt inglise keelsele täismahulisele magistriõppekavale. Õppekava loomiseks saadi toetust Teadus- ja Haridusministeeriumi "ägedate õppekavade" meetmest, millega toetati rahvusvahelise magistriõppe arengut Eestis. Magistriõppesse on tulnud tudengeid üle kogu maailma, sh Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Mehhikost, Tšiilist, Kanadast, Ukrainast, Venemaalt, Lätist, Leedust, Soomest,Türgist, Taiwanist, Indoneesiast, Iraanist jt riikidest. Programmi vilistlastest mitmed jätkavad õpinguid doktoriõppes semiootika osakonnas.