Filosoofia osakonna teadusprojektid
Projekti tunnus: 101094714
Projekti kestvus: 01.01.2023–31.12.2025
Summa: 311 163 EUR
Juhtpartner: Oslo Ülikool
Vastutav täitja: praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm, eetikakeskusest kaasatud teaduseetika metoodik-koolitaja Anu Tammeleht
Eetika ja ausus on kõrge tasemega teadusuuringutes võtmetegurid ning need on üliolulised, et avalikkus teadust usaldaks. Projekt BEYOND toetab jõupingutusi, et edendada teadusuuringute eetika ja usaldusväärsuse kõrgeimate standardite (ingl k research integrity ja research ethics) järgimist ning ennetada väärkäitumist teaduses (ingl k research misconduct). Projekti raames uuritakse ja arendatakse erinevaid viise (nt hariduslikke, regulatiivseid, sh nügimise võtteid), kuidas toetada eetilist otsustamist nii institutsioonide kui indiviidide tasandil.
Et rikastada n-ö „mädaõunade“ lähenemisviisi, mis on praegu aluseks enamikule väärkäitumist ennetavatele meetmetele, võtab BEYOND teadusuuringute eetika ja hea teaduse osas kasutusele keeruka ökosüsteemi perspektiivi, mis võtab arvesse teadlaste ja teiste sidusrühmade mitmeid erinevaid kohustusi. Projekt uurib olemasolevat kirjandust käitumiseetika ja moraalse psühholoogia kohta ning teadustegevuse väärkäitumise sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ja kaasab avalikku konsultatsiooni kõik seotud huvipooled. Selleks, et teadusuuringute ökosüsteemi huvipooli suunata ja ette valmistada, kasutab BEYOND saadud teadmisi, et arendada
- psühholoogilistele teadmistele tuginevaid kontekstipõhiseid sekkumised teaduseetika/hea teaduse edendamiseks ja väärkäitumise ennetamiseks, pidades silmas individuaalseid ja institutsionaalseid kohustusi;
- meetodid, mille abil mõõta teaduseetika/hea teaduse alaste koolituste lühi-, kesk- ja pikaajalist mõju tudengite ja teadlaste hoiakutele ning käitumisele;
- heade praktikate käsiraamat ja suunised standardsete tööprotseduuride täiendamiseks teadusuuringute ökosüsteemi seisukohast ning tegevuskava teaduseetika/hea teaduse parandamiseks aastaks 2030 ning
- uued koolitusmaterjalid ja -vahendid olemasolevate hariduslike materjalide täiendamiseks.
BEYOND kaasab kõik huvipooled kolme konsortsiumiga seotud temaatilise võrgustiku (ENRIO, EUREC, The Guild) ja sidusgrupi nõukoja kaudu, et tagada tulemuste laialdane levitamine ning hõlbustada juhiste kasutuselevõttu ja juurdumist.
Projekti tunnus: 101058158
Projekti kestvus: 01.06.2022–31.05.2025
Summa: 129800 EUR
Juhtpartner: Erasmus Universiteit Rotterdam
Vastutav täitja: prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor
Projekt IANUS tugevdab teaduse õigustatud usaldust, soodustades sellega osalemist teadustöös kui koosloomes tehtavas ja kaasavas protsessis, mis on ühiskondlike väärtuste, murede ja vajaduste suhtes tundlik. Usaldus peab tulenema sellest, et teadmiste loomise protsess on läbipaistev ja usaldusväärne ning selle aluseks peab olema ühiskonna aktiivne kaasamine ja teenimine, mis on osa teaduse modus operandi’st ehk tööviisist.
Vaata lähemalt TÜ eetikakeskuse kodulehelt.
Koduleht ja sotsiaalmeedia
Külasta https://trustinscience.eu/
Facebook: https://www.facebook.com/IANUSproject/
Twitter: https://twitter.com/IanusProject
Projekti kestvus: oktoober 2020–2023
Koordinaator: Comillas Pontifical University (Comillas’i Piiskoplik Ülikool, Hispaania), eetikaalane partner Tartu Ülikooli eetikakeskus
Summa: 175000 EUR
Internet on kujunenud laste ja noorte elu lahutamatuks osaks. Järjest suurenev internetis veedetud aeg tõstatab küsimusi, kuivõrd kontrollivad noored oma internetikasutust. 5–15-aastased lapsed veedavad ühe nädala jooksul internetis rohkem kui 15 tundi. Pool 11–16-aastastest noortest on aga kokku puutunud ühe või mitme internetis esineva ohuga (näiteks küberkius; isikliku informatsiooni jagamine võõrale inimesele; kokkupuude enese kahjustamist julgustava materjaliga; ebasobiv sisu; radikaliseerumine).
Suur väljakutse on madal teadlikkus internetiohtudest ja nende mõjudest. 51% Euroopa kodanikest ei tunne üldse või ei tunne piisavalt, et nad on küberohtudest piisavalt informeeritud ning 86% eurooplastest usuvad, et oht küberkuritegude ohvriks langeda suureneb järjest kiiremini.
Õiguskaitseorganid on märganud, et järjest enam noori inimesi paneb toime küberkuritegusid. Üheks põhjuseks on, et noored peavad neid tegusid naljakaks ega mõista oma tegude tagajärgi ja milliseid karistusi nende eest on ette nähtud. Rahvusvaheliselt hinnatakse küberkuritegude kahjusid 445 miljardi dollarini aastas.
Senimaani on politsei ja teised turvalisusega seotud eksperdid peamiselt küberkuritegude tehnilisi aspekte analüüsinud. Vähe on aga tähelepanu pööratud sotsiaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele: kes on ründaja, mis motiividel ta tegutseb – ja mis veelgi olulisem – miks ja millal selline hälbiv käitumine algas. Küberkuritegude käitumuslike ja arenguliste aspektide mõistmine on muutumas järjest tähtsamaks ning nihutab fookust sanktsioneerimiselt järjest rohkem ennetusele.
RAYUELA uurimisprojekti eesmärk on tuua kokku õiguskaitseasutused, sotsioloogid, psühholoogid, antropoloogid, õigusnõunikud, arvutiteadlased ja insenerid, et luua uusi meetodeid mõistmaks paremini kõiki neid faktoreid, mis mõjutavad veebis käitumist ja küberkuritegusid. Samuti soovitakse rakendada noorte inimeste talenti küberturvalisuse ja tehnoloogiate arendamisse.
RAYUELA peamine eesmärk on mõista küberkuritegusid mõjutavaid motivatsioone ja inimfaktoreid ning samuti mängu kasutades jõustada ja harida noori (eeskätt lapsi ja teismelisi) internetikasutamisega seonduvatest kasudest, riskidest ja ohtudest, misläbi saaks küberkuritegevust ennetada ja leevendada.
Projekti kestvus: aprill/mai 2019–2023
Vastutav täitja: teadusfilosoofia dotsent Endla Lõhkivi
Projekt annab panuse praktikakesksesse teadusfilosoofiasse, milles teadust mõistetakse kui uurimistööd ajaloolises ja kultuurilises kontekstis. Aluseks võtame praktilise realismi teaduskäsituse. Keskendume interdistsiplinaarse teadustöö iseärasuste analüüsimisele, milleks kasutame mikro-sotsiaalse epistemoloogia teoreetilist raamistikku ja uurimisrühma poolt varem empiirilise teaduskultuuri uurimiseks kohandatud meetodit. Eesmärgiks on selgitada, kuidas interdistsiplinaarses teaduses luuakse uurimismeetodeid, millised on interdistsiplinaarsuse arendamise võimalused ja takistused, milline on teadlaste episteemilise identiteedi roll selles, missugused järeldused tulenevad sellest teaduse hindamisele. Distsiplinaarse ja interdistsiplinaarse teaduse dünaamikat uurime nii ajaloolises plaanis kui käsitledes tänapäeva teaduse näiteid bio- ja sotsiaalteadustest, keemiast, õigusest, inseneriteadusest, loomauuringutest, arheoloogiast, humanitaarteadustest, infotehnoloogiaga seotud valdkondadest.
Projekti kogulehekülg https://sisu.ut.ee/interdisphil/avaleht
Projekti tunnus: 101006430
Projekti kestvus: 01.03.2021–29.02.2024
Juhtpartner: Oslo Ülikool
Vastutav täitja: Kadri Simm, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor
Projekt keskendub Avatud Teaduse põhimõtete kriitilisele eetilisele, teadusfilosoofilisele, interdistsiplinaarsele uurimisele.
Projekti kirjeldus
Teaduse tulevik on avatud teadus (open science ehk OS), kus teadusuuringute kavandamine, protsessid, andmed ja tulemused on kõigile sidusrühmadele vabalt kättesaadavad. OS muudab teaduse tõhusamaks ja ühiskonna vajadustele paremini reageerivaks ning võimaldab kodanikel teadlastena aktiivselt osaleda kõigis teaduse aspektides. OS tekitab aga ka uusi küsimusi teaduseetika, hea teaduse ja väärkäitumise kohta. Me teame, et meie praegustes protsessides esineb teadusuuringute väärkäitumist ja küsitavaid uurimistavasid ning on tõenäoline, et nendega sarnased või uued väärkäitumise vormid või küsitavad tavad ilmnevad ka avatud teaduses. Seetõttu on oluline tuvastada ja analüüsida väärkäitumise potentsiaali OS-i erinevates valdkondades ja erinevatel teadusharudel ning tuvastada ja analüüsida praeguseid eetilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke lähenemisviise kaheldavatele tavadele reageerimiseks. Ainult sellisele analüüsile tuginedes saab Euroopa teadussüsteem tõhusalt tagada, et eetikast ja heast teadusest saab avatud teaduse struktuuriline komponent.
ROSiE sellist analüüsi pakubki ja töötab välja praktilised tööriistad, mille eesmärk on tagada teaduseetika ja hea teaduse järgimine avatud teaduses. Projektis osaleb multidistsiplinaarne uurimisrühm, mis koosneb maailma juhtivatest ekspertidest ja organisatsioonidest avatud teaduse, kodanikuteaduse ja teaduseetika valdkonnas.
Lõppenud projektid
Vastutav täitja Kadri Simm (praktilise filosoofia kaasprofessor). Projekti TÜ eetikakeskuse poolsed täitjad Mari-Liisa Parder (eetika teadur), Anu Tammeleht (teaduseetika metoodik-koolitaja) ja täitjad sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest Marvi Remmik, Siim Espenberg, Kadri Lees, Helen Urmann
Kestus: 17.01.2023−30.06.2023
Rahastus: Eesti Teadusagentuur, 28000 EUR
Uuringu põhieesmärk on välja töötada metoodika Eesti teadlaskonna teaduseetika-alase kogemuse ning praktikate kaardistamiseks, testida seda metoodikat pilootuuringu käigus ning esitada uuringu tulemuste analüüsina raport tuvastatud probleemidest ning nende võimalikest lahendustest nii teadusorganisatsioonide tasandil kui süsteemselt. Uuringu tulemused on olulised teaduseetika valdkonna edasiseks arendamiseks, vajaduste kaardistamiseks ning koolituste planeerimiseks, järelevalveks ning organisatsioonikultuuri parandavate meetmete kavandamiseks.
Teaduseetika normide täitmine on hea teaduse eelduseks. Väärtused nagu ausus ja läbipaistvus, toetavad üldisi kehtivaid ühiskondlikke norme, aga teaduseetika on keskne ka ühiskonna ning teadlaskonna vastastikuse usalduse tagamiseks. Eetiline teadus toetab teaduse episteemilisi eesmärke ning jagatud normid on eelduseks edukale teadlaskarjäärile nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Projekti kestvus: 08.02.2022–31.01.2023
Projekti juht: praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ja eetikakeskuse adminstratiivjuht Triin Paaver
Summa: 40 762 EUR
Loe lähemalt Tartu Ülikooli veebilehelt.
Projekti eesmärgiks on arendada edasi dilemmapõhiste väärtusmängude formaati ja vajadusel ka metoodikat, et teha mängimine võimalikuks virtuaalkeskkonnas. Käesolev projekt keskendub TÜ eetikakeskuse hiljuti valminud väärtusmängule “Eesti rahva sada valikut”, mis on originaalse metoodilise lähemisega. Erinevalt teistest varem valminud mängudest (õpetajate, õpilaste ja arstide väärtusmängud) aitab arutelumäng “Eesti rahva sada valikut” mängijatel mõista, et moraalsed lahkarvamused võivad olla tingitud mitte ainult erinevatest väärtustest vaid ka sellest, et inimesed peavad väärtusvalikute tegemisel ja eetilisel otsustamisel tähtsaks erinevaid asju (vastavalt kas eetilisi printsiipe, inimsuhteid, omaenda või üldist kasu või kannatuste vähendamist). Mängu situatsioonidest lähtuvate väärtusvalikute tegemise järel saadav tagasiside aitab mängijatel teadvustada oma eetilise otsustamise aluseid ja tuvastada, millist tüüpi eetilised arutlejad nad on.
Kõik eetikakeskuse seni loodud väärtusmängud eeldavad inimeste viibimist ühises füüsilises ruumis ja laudkondadesse jagunemist. Mängud koosnevad trükitud situatsioonide kirjeldusest (mõnel juhul on mängu elementideks ka mängukaartid, täringud, mängulaud ja karp). Paraku on mäng trükitud formaadis kättesaadav vähestele, kuna eeldab inimeste kokkutulemist. Seoses COVID-19 viiruse laialdase levikuga ei ole olnud võimalik ka suurema hulga kontaktsete koolituste läbiviimine. Mängude vastu on näidanud suurt huvi ka meie rahvusvahelised koostööpartnerid, kellega oleme väärtusmänge mänginud oma ürituste (konverentside ja seminaride) raames. On avaldatud soovi meie mängude tõlkeversioone osta. Takistuseks on olnud mängu keerukas formaat ja tootmise kõrge omahind. Arvestades seda, et paberist mängu elementide ja nende pakendamiseks vajalike karpide tootmine ei ole keskkonnasõbralik, leiame, et oleks mõistlik teha väärtusmängud kättesaadavaks virtuaalkeskkonnas. Mängude viimine virtuaalkeskkonda võimaldaks ka nende arendamist koostöös rahvusvaheliste partneritega ja suuremates konsortsiumides (projektitaotluste voorudes osaluse läbi).
CEES koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikoolist, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis, digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.
Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on juhtivteadur Mare Kõiva.
Projekti perioodiks on 2016-2023.
Projekti kestvus: aprill/mai 2018–2020
Koordinaator: European Science Foundation
Summa: 162 250 EUR
PRO-RES projekti üldine eesmärk on ehitada üles teaduseetika ja hea teaduse raamistik, mis oleks kavandatud koostöös kõikide relevantsete sidusgruppidega ning nende jaoks vastuvõetav ja mis oleks sarnane Oviedo konventsiooni ja Helsingi deklaratsiooniga.
PRO-RES kavatseb kasutada varasemaid põhimõtete sõnastusi, mida on toetanud Euroopa Liit ja muud rahvuslikud ja rahvusvahelised organisatsioonid. Projekt loob seoseid põhimõtete olemasolevate sõnastustega, kuid samal ajal selleks, et olla püsiv ja jätkusuutlik, peab tulemus olema ka piisavalt paindlik olemaks võimeline rahuldama ka oodatavaid tulevasi vajadusi. Vastavalt on raamistik kavandatud mitmetasemelisena, alustades lihtsast sissejuhatavast "aluspõhimõtete" tasemest, jätkates rohkem tausta ning selgitusi esitavate tasemetega ning lõpetades otsuste langetamise keerukamate abivahenditega hilisematel etappidel. Selline ülesehitus tagab, et algus ei tekita hirmu teaduseetika ja hea teaduse nõuete arusaamise raskuste ees, kuid samal ajal uuritakse täies mahus põhimõtete selgitavaid põhjendusi.
Projekti kestus: 1.01.2017 – 31.12.2020
Projektijuht: Francesco Orsi
Täitjad: Karel Pajus ja Sitjn van Gorkum
Taotluse eesmärk on arendada uus metodoloogiline lähenemine metaeetikas, mida nimetan "praktiliseks metaeetikaks". Peamine põhimõte on järgnev. Eetika olemust ja eetilist otsustust puudutavate traditsiooniliste filosoofiliste küsimuste vastamisel peaksime tähele panema sellist tõendikogumit, mida nimetan "moraaliotsustuse eetikaks". Selle all mõeldakse ideede kogumit selle kohta, kuidas on kohustuslik, keelatud, lubatud või mõistlik käituda siis, kui tegeldakse eetilise aruteluga nii oma kui teiste inimeste tegude üle, kas kahekõnes või ka üksinda. Metaeetilisi küsimusi (nt. Kas on moraalsed toed objektiivsed?) saab siis uurida selle metodoloogilise printsiibi valguses: moraaliotsustuse metaeetika peab olema kooskõlas moraaliotsustuse eetikaga. Projekt koosneb kahest komplementaarsest osast:
- i) Moraaliotsustuse eetika mitme külje detailne analüüs.
- ii) Viimase alusel erinevate metaeetika teooriate kriitiline ringvaade ja võrdlus.
Kestvus: 2019 – 2021
Projektijuht: Universitat Ramon Llull (Spain)
Eesti partnerid: TÜ eetikakeskus (Kadri Simm, Margit Sutrop) ja Technopolis Group.
Projekti veebileht
IKT süsteemidel põhinev uudse tervishoiusüsteemi areng nõuab suuremat koostööd tervishoiutöötajate ja patsientide ning tehnoloogiaekspertide vahel, et tuvastada andmed ja informatsioon, mis on väärtuslikud tervishoiuteenuste pakkumisel ning jätta välja info, mis on kahjulik, ebakorrektne, sertifitseerimata, testimata või mis võib olla takistuseks patsiendile oma tervisega seotud otsuste tegemisel ning fundamentaalsete inimõiguste kaitsel. Hetkel valitseb puudus tehnoloogiaekspertidest ja inseneridest, kes tunnevad tervishoiuteenuste spetsiifilisi eetilisi mõjusid. Samal ajal on tervishoiukorraldajad tõrksad muudatuste osas, mida tehnoloogia kaasamine kaasa toob.
Projekti partnerid tajuvad selles olukorras, et meditsiinivaldkonna IKT ettevõtted ja tuleviku tööandjad peavad kasvatama tehnoloogilisi oskusi ja eetilist kompetentsi, et digitaalne tervishoiu innovatsioon rakenduks humanistlikul viisil. Nende vajaduste adresseerimiseks loob ATHIKA võimalused innovaatiliseks väljaõppeks, mille eesmärk on kasvatada IKT innovatsiooni ja ettevõtmiste edukat rakendumist Euroopa tervishoiuvaldkonnas.
ATHIKA loob koolitusprogrammi, kuhu kaasatakse akadeemilised ringkonnad, rahvatervise üksused, väikesed ja keskmised ettevõtted, start-up’id, ettevõtjad ja ärikonsultandid. Partnerite mitmekesisus tagab tervikliku nägemuse tervishoiusektorist ja võimaldab tuvastada kõige pakilisemad väljakutsed. Partnerid juhendavad tudengeid nende väljaõppe jooksul. Koostöösse on kaasatud erineva taustaga tudengid eri kõrgkoolidest, töötamaks välja uudseid tehnikaid ja eetilistele nõuetele vastavaid lahendusi. ATHIKA seob omavahel väljaõppe võistluslike tegevustega vastavates töötubades ja sümpoosionidel, kus vahetatakse projekti tulemusi, teadmisi ja õppetunde, mida partnerid, tudengid ja teised tervishoiuvaldkonna sidusrühmad üle Euroopa omandanud on.
Kestvus: 1.09.2019 – 31.08.2021
Vastutav täitja: James S. Pearson
Euroopa jätkuva rändekriisi ja kaasaegse multikulturalismiga seotud sügavate väärtuskonfliktide tõttu on kultuurilise integratsiooni ja koostöö probleem silmanähtavam kui kunagi varem. Esitan sotsiaalpoliitilise kõrvalejätmise funktsiooni analüüsi, et edendada selle ühildumist/kooskõlastamist. Praegusel ajal on filosoofid kõrvalejätmise olemuse ja väärtuse hindamisel teravalt lahknenud. Ühelt poolt on neid, kes, pidades lugu ühiskondliku elukorralduse parandamisest, peavad kultuuriliste väärtuste kõrvalejätmist ja indiviide, kes taolisi väärtusi kannavad, moraalselt väärastunuteks ning isegi kontraproduktiivseteks. On ka palju neid, kes, vastupidi, peavad poliitilist kõrvalejätmist sine qua non harmooniliselt toimiva poliitika aluseks. Käesolevas uurimuses hindan kriitiliselt argumente, mida tuuakse poliitilise kõrvalejätmise poolt ja vastu, eesmärgiga konstrueerida filosoofiliselt koherentne mudel, näidates, kuidas selline kõrvalejätmine toimib sotsiaalpoliitilise hädavajadusena.
PUT732 "Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs" (1.01.2015−31.12.2018)
Vastutav täitja: Endla Lõhkivi
Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Eraldatud summa: 175 200 EUR.
Projekti raames uurisime kultuurilisi asjaolusid, mis tingivad kommunikatsiooniraskusi erinevate teadusalade esindajate vahel või teadlaste ja mitteteadlaste vahel nende ühistes projektides. Intervjueerisime poolstruktureeritud intervjuu meetodiga erinevate interdistsiplinaarsete (ID) uurimisrühmade esindajaid. Kui laialdaselt on peetud peamiseks mõistelisi raskusi, kasutatavate mõistete erinevaid tähendusi eri distsipliinides, ja ühise keele loomise vajadust, siis meie uuringus selgus, et keel on ainult üks aspekt kommunikatsioonihäirete tekkimisel. Uurida tuleb ID uurimistöö praktika kõiki aspekte - näiteks teadustöö eesmärgi püstitust, selle tähendust ID rühma erinevate osapoolte jaoks, meetodi valikut, meetodi rakendamist, andmete mõistmist ja kasutamist, mudelite loomist ja nende rolli mõistmist, teadlase identiteeti ja selle seost meetodi ja objekti valikul, teadlaste edustrateegiaid ja koostöömustreid, teaduse hindamise erinevaid aspekte. Erineva erialase taustaga teadlased pigem jätkavad ülesannete lahendamist erialapädevuste piires, kui teevad jõupingutusi uue ID lähenemise kujundamiseks. See tuleneb osalt ka hindamise aluseks olevatest standarditest, mis soosivad distsiplinaarsust. Ehkki tänapäeval arvatakse, et paljud teaduslikku lahendust ootavad probleemid eeldavad interdistsiplinaarset käsitlemist, on ID uurimistöö korraldamine aeganõudev ja keerukas ülesanne. Seetõttu on see teadusfilosoofia jaoks kasulikuks näiteks teaduse kognitiivse ja sotsiaalse aspekti, teadusliku teadmise ja teaduskorralduse vahelistest seostest. Teaduse sotsiaalses epistemoloogias on juba varem näidatud seoseid teaduse kommunikatsiooni ja objektiivsuse vahel. ID rühmade töökorralduse ja episteemilise kultuuri uurimine võimaldas meil nende seoste iseloomu täpsustada erinevate juhtumite näitel. Projekt võimaldas teadusfilosoofia rühmal arendada empiirilise teaduskultuuri uurimise meetodeid ja ühtlasi arutleda teadusfilosoofia enda kui distsipliini rolli üle ID uurimistöös.
Projekti juht: Tallinna Ülikool
Tartu Ülikooli filosoofia osakonna esindaja projektis: Kadri Simm, Endla Lõhkivi
Rahastusallikas: EEA and Norway grants (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest)