Huvilised on oodatud taskuhäälingu „Kõnelev lehekülg“ avalikele salvestustele

Mõttelugu uurivate noorteadlaste taskuhääling „Kõnelev lehekülg“ alustab peagi oma kolmandat hooaega. Avalikud salvestused toimuvad Tartus, Aparaaditehases, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sissepääs Kastani tänavalt, uks nr 2. Saatesari sünnib filosoofia doktorandi, Henri Otsingu eestvedamisel koostöös ülikooli ja IDA raadioga.

Mõtteloolane Henri Otsing toob välja, et „mõttel on oma lugu ja ajalool oma mõte“. Sellest ajendatuna on sündinud ka taskuhääling, mille eesmärk on avada mõttelugu erialadevahelise ja loova valdkonnana, mis ulatub ajaloost tänapäeva ning kõnetab erinevaid teadusharusid ja ühiskondlikke teemasid. Mõttelugu ehk mõtteajalugu (inglise keeles intellectual history) on valdkond, mis uurib filosoofilisi, ühiskondlikke, teaduslikke ja teisi ideid nende ajaloolises kontekstis. Saadetes tutvustavad mõtteloo noorteadlased – nii magistrandid kui ka hiljuti doktorikraadi saanud – oma värsket uurimistööd ja -tulemusi. Avalikel salvestusel osalejatel on peale ettekannet võimalik esitada ka küsimusi. Küsimuste ja vastuste osa ei salvestata. Taskuhäälingu episoodid on hiljem järelkuulatavad filosoofia osakonna kodulehel ja kättesaadavad ka IDA raadio kanalil.

Kevadhooaja kava ja ettekannete lühitutvustused:

27. märts kell 18.00 – Tallinna Ülikooli arheoloogiaspetsialist Monika Reppo „Rändajad: uusaegne klaasitööstus ja klaasitööliste elukaar Eestis“
Arheoloogia, genealoogia ja ajaloo allikate põhjal, mis kombineeruvad dokumentaalarheoloogiks, tutvustab Monika Reppo 17.–20. sajandi klaasitööstust ja klaasitööliste elu Eestis. Ettekanne käsitleb klaasitootmisega seotud kogukondi ning nende rändemustreid, toetudes arheoloogilistele leidudele, kirjalikele allikatele ja loodusgeograafilistele teguritele.

3. aprill kell 18.00 – Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Siim Sõkkal „Vabaduse kontseptsioon Rooma ühiskonnas“

Libertas – milline oli vabaduse tähendus antiik-Roomas?
Siim Sõkkali ettekanne uurib vabaduse mõistet Rooma ühiskonnas, jälgides selle arengut Rooma vabariigi (509 eKr–27 eKr) ja keisririigi ajal. Millised olid eliidi ja lihtrahva õigused ning kuidas need kujunesid läbi sajandite?

10. aprill kell 18.00 – Tartu Ülikooli ajaloomagistrant Silver Sooväli „Philippose doktriin. Hübriidsõda Vana-Kreekas“

Kas hübriidsõja kontseptsioon oli olemas juba antiikajal?
Silver Sooväli käsitleb Makedoonia kuninga Philippos II poliitilisi ja sõjalisi strateegiaid, mida võib kõrvutada tänapäeva hübriidsõja mõistega. Arutluse all on diplomaatia, propagandavõtted ja poliitiline manipuleerimine kui sõjalise edu olulised komponendid.

15. aprill kell 18.00 – Tartu Ülikooli teoloogia nooremteadur Rahel Toomik „Piibel 2039: uuest eestikeelsest piiblitõlkest“

Kuidas sünnib uus eestikeelne piiblitõlge?
Tartu Ülikooli tõlketeadlaste eestvedamisel on alanud ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on 2039. aastaks valmiv uus eestikeelne piiblitõlge. Rahel Toomik jagab oma tõlkijatöö esimesi muljeid, tõstatades küsimusi tõlkefilosoofiast, koostööst ja ajaloolise teksti tõlkimise väljakutsetest.

24. aprill kell 16.00 – Tallinna Ülikooli ajaloo nooremteadur Krista Karro „Minevik ei ole võõras maa – inimgeograafilis-arheoloogiline mõtisklus Peipsi läänekalda maastikust viikingiajast kuni Rootsi aja alguseni“

Peipsiäärne maastik kui ajalugu kandvad kihistused.
Krista Karro uurib, kuidas arheoloogia, ajaloo ja inimgeograafia kaudu on võimalik rekonstrueerida Peipsi läänekalda ajaloolist maastikku. Kasutades mitmekesiseid allikaid ja meetodeid, loob ta ajaliselt sügava ja dünaamilise pildi piirkonna arengust viikingiajast kuni Rootsi aja alguseni.

Ettekannete pikemad kirjeldused leiab taskuhäälingu kodulehelt, kuhu hiljem lisanduvad ka saadete salvestused ja leiab lingid varasematele saadetele.

Saadete salvestused toimuvad tänu Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi, mõtteloo õppetooli ja IDA raadio koostööle.