Huvilised on oodatud taskuhäälingu „Kõnelev lehekülg“ avalikele salvestustele

Mõttelugu uurivate noorteadlaste taskuhääling „Kõnelev lehekülg“ alustab peagi oma kolmandat hooaega. Avalikele salvestustele Tartus Aparaaditehases on oodatud kõik huvilised. Saatesari on sündinud filosoofia doktorandi Henri Otsingu eestvedamisel koostöös ülikooli ja IDA raadioga.

Mõtteloolase Henri Otsingu sõnadest „Mõttel on oma lugu ja ajalool oma mõte“ ajendatuna on sündinud taskuhääling, mille eesmärk on mõtestada mõttelugu (ingl intellectual history) kui loovat valdkonda, mis ulatub ajaloost tänapäeva ning ühendab eri teadusharusid ja ühiskondlikke teemasid. Mõtteloo uurimisel vaadeldakse filosoofilisi, ühiskondlikke, teaduslikke ja teisi ideid nende ajaloolises kontekstis.

Saates tutvustavad mõtteloo noorteadlased – nii magistrandid kui ka hiljuti doktorikraadi saanud – oma värskeid uurimistöid ja -tulemusi. Avalikud salvestused toimuvad Aparaaditehases (sissepääs Kastani tänavalt, uks nr 2). Osalejatel on võimalik esitada esinejale küsimusi, küsimuste ja vastuste osa ei salvestata. Taskuhäälingu osi saab järelkuulata filosoofia osakonna kodulehel ja IDA raadio kanalil.

TULEMAS

15. aprillil kl 18 – Tartu Ülikooli teoloogia nooremteadur Rahel Toomik „Piibel 2039: piibli uuest eestikeelsest tõlkest“
Kuidas sünnib uus eestikeelne piibel?
Tartu Ülikooli usuteadlaste eestvedamisel on alanud ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on saada 2039. aastaks valmis piibli uus eestikeelne tõlge. Rahel Toomik jagab oma tõlkijatöö esimesi muljeid, tõstatades küsimusi tõlkefilosoofiast, koostööst ja ajaloolise teksti tõlkimise proovikividest.

24. aprillil kl 16 – Tallinna Ülikooli ajaloo nooremteadur Krista Karro „Minevik ei ole võõras maa – inimgeograafilis-arheoloogiline mõtisklus Peipsi läänekalda maastikust viikingiajast kuni Rootsi aja alguseni“
Iga maastik on mingis mõttes universaalne, aga samas ainulaadne ning peegeldab seal elanud inimeste kogemust ja eluruumi. Teisisõnu – maastik on maailmanägemise viis. Krista Karro uurib, kuidas rekonstrueerida arheoloogia, ajaloo ja inimgeograafia kaudu Peipsi läänekalda ajaloolist maastikku ja inimkogemusi. Kasutades mitmekesiseid allikaid ja meetodeid, loob ta dünaamilise pildi piirkonna arengust viikingiajast kuni Rootsi aja alguseni.

TOIMUNUD SALVESTUSED (lisatakse peale järeltöötlust taskuhäälingu kodulehele).

27. märtsil kl 18 – Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu teadur Monika Reppo „Rändajad: uusaegne klaasitööstus ja klaasitööliste elukaar Eestis“
Arheoloogia, genealoogia ja ajaloo allikate põhjal, mis kombineeruvad dokumentaalarheoloogiks, tutvustab Monika Reppo 17.–20. sajandi klaasitööstust ja klaasitööliste elu Eestis. Ettekanne käsitleb klaasitootmisega seotud kogukondi ning nende rändemustreid, toetudes arheoloogilistele leidudele, kirjalikele allikatele ja loodusgeograafilistele teguritele.

3. aprillil kl 18 – Tartu Ülikooli ajaloo doktorant Siim Sõkkal „Vabaduse kontseptsioon Rooma ühiskonnas“
Libertas – milline oli vabaduse tähendus Vana-Roomas?
Siim Sõkkal räägib vabaduse mõistest antiikaja Rooma ühiskonnas, jälgides selle arengut Rooma vabariigi (509 eKr–27 eKr) ja keisririigi ajal. Millised olid eliidi ja lihtrahva õigused ja kuidas need sajandite jooksul kujunesid?

10. aprillil kl 18 – Tartu Ülikooli ajaloo magistrant Silver Sooväli „Philippose doktriin. Hübriidsõda Vana-Kreekas“
Kas hübriidsõja kontseptsioon oli olemas juba antiikajal?
Silver Sooväli käsitleb Makedoonia kuninga Philippos II poliitilisi ja sõjalisi strateegiaid, mida võib kõrvutada tänapäeva hübriidsõja mõistega. Juttu tuleb diplomaatiast, propagandavõtetest ja poliitilisest manipuleerimisest kui sõjalise edu olulistest komponentidest.

Taskuhäälingu osade pikemad kirjeldused leiab filosoofia osakonna kodulehelt, kuhu lisatakse hiljem ka saadete salvestised ja varasemate saadete lingid.

Salvestused toimuvad Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo õppetooli ja IDA raadio koostöös.