Instituut meedias ja valik teaduspublikatsioone (2022, II)

'Mis on bioloogiline altruism?' (4/2022)

'Loodusliku valiku ühikud ja mitmetasandiline evolutsioon' (6/2022)

'Kuidas määratletakse elu astrobiloogias' (nr 6/2022, Kosmose erinumber)

Semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel kirjutab heidutusest semiootika perspektiivist

Semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel kirjutab Postimehessellest, et sõda ei seisne enam ainuüksi riikidevahelises konventsionaalses vastasseisus, vaid puudutab pigem identiteeti ja identiteeditaotlust. Tänapäeva meediamaailmas, mis on läbi põimunud (sotsiaal)meedias tehtavate infomõjutustegevustega, võimaldavad auditooriumi kultuurimälu hirmukihistused konstrueerida globaalseid ja apokalüptilisi ohukaskaade, mis ühel või teisel määral võivad mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse.

Mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal meenutas Marju Lepajõe 60. sünniaastapäeva puhul enda akadeemilisi algusaastaid teoloogiaüliõpilasena, mida nii maailmavaateliselt kui suhtumiselt kujundaski paljuski Lepajõe.

Marju Lepajõe tõlkes ilmunud Innocentius III teksti „Inimolu viletsusest" kohta ütleb Friedenthal, et selle veidi sünge tonaalsus on taotluslik ning peaks inimesi hoidma kõrkuse eest. „Inimesed on ekslikud, liiguvad ekslikul teel ja see aitab meelde tuletada, et me ei võtaks liiga ülbet hoiakut," ütleb ta. Lisaks arvab Friedenthal, et teatav süngus, isegi õud, kuulub hea teksti juurde, sest see kõidab lugejat.

Kuula Meelis Friedenthali mõtteid teoloogiast, elust ning kirjandusest lähemalt kultuurisaates „Plekktrumm".

Teadusfilosoof: geenid, keskkond ja pärilikkus

Argielus tavatsetakse endiselt viidata geenidele kui peamistele organismi omadusi kujundavatele mehhanismidele. Teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp selgitab, et teadusmaailmas on vaade pärilikkusele palju laiem ning hõlmab ka geenide avaldumist mõjutavaid faktoreid.

Tervikuna nimetatakse sellist vaadet epigeneetiliseks pärandumiseks. See tähendab, et lisaks DNA järjestusele mõjutavad mingi päriliku tunnuse avaldumist ka välised mõjud. Talpsepp toob näiteks ema rasedusaegse stressi või nälgimise, mis võib mõjutada isegi teise põlve järglasi. Teatud mõttes võib epigeneetikas näha lamarkismi – õpetuse, mille järgi juhib evolutsiooni elu jooksul omandatud tunnuste edasikandumine – taastulekut. 

Loe Edit Talpsepa artiklit ning ülevaadet silmapaistvatest epigeneetikaga tegelevatest teadlastest Postimehest.

Timo Maran: tasaarengus peitub potentsiaal õnnelikumaks eluks

Alates tööstusrevolutsioonist on globaalne areng olnud suunatud majanduse ja tarbimise kasvule. Tartu Ülikooli ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran leiab, et selline suund pole jätkusuutlik ei üksikisiku ega ühiskonna tasandil, ning pakub olukorra lahenduseks pöördumist tasaarengu (ingl k degrowth) juurde.

Tasaarengu sisuks on keskendumine reaalsetele vajadustele, mitte pidevale kasvule. Maran rõhutab, et majanduskasvule suunatud ühiskonnamudel ei toeta ka üksikisikute elukvaliteeti, sest erinevad tegevused kuhjuvad ja aega elust rõõmu tunda lihtsalt ei jätku. Tasaarengu retsept on tegelikult lihtne: tuleb teha vähem, nii tööstuses, tarbimises kui ka indiviidina. 

Timo Marani artikli täisversiooni saab lugeda Postimehest.