Kas Kõiv on võimalik? Filosoofipäev 2025 on pühendatud Madis Kõivu pärandile

Filosoofipäev 2025 kujundus, fotol Madis Kõiv
Autor:
Henri Otsing

13. aprillil toimuv filosoofipäev on taas pühendatud Madis Kõivu mõttele ja loomingule. Päev algab sümpoosioniga, kus käsitletakse Kõivu teoseid neljast eri vaatenurgast. Õhtul toimub Tartu Uues Teatris saate „Ööülikool“ salvestus, mille käigus jagab Arne Merilai oma isiklikku vaadet Kõivu loomingule. Järgneb teatriaktsioon, mis põhineb Kõivu näidendi „Tagasitulek isa juurde“ remarkidel.

Eelmisel aastal esmakordselt toimunud filosoofipäeva eesmärk on loova mõttetöö kultiveerimine ja eesti mõttepärandi põlistamine, põimides filosoofia ja kunstid. 2025. aasta filosoofipäev on pühendatud samanimelise teose autorile, eesti filosoofile Madis Kõivule.

Madis Kõiv (1929–2014) oli füüsik, filosoof ja kirjanik. Tema mõju filosoofiale tunnistavad tänini tugev analüütilise filosoofia koolkond ning tema arvukate filosoofiliste kirjutiste kestev päevakajalisus. Kõiv on tuntud ka romaanikirjaniku ja novellistina, ent kõige laiemat tuntust on ta pälvinud oma panusega eesti näitekirjandusse. Tema näidendid leiavad senini laialdast tõlgendamist nii kultuuriteadustes kui ka teatrilaval.

Kõiv õppis aastail 1948–1953 Tartu Ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas füüsikat. Seejärel töötas ta Tallinna Tehnikaülikoolis õppejõuna ning Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis ja füüsika instituudis vanemteadurina. Ta oli 1991. aastal üks analüütilise filosoofia seminari algatajaid ja eestvedajaid. 1994. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 1999. aastal valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks teatri alal ning Tartu Ülikooli audoktoriks füüsika ja filosoofia alal.

Filosoofipäeva korraldaja, filosoofia doktorant Henri Otsing märkis, et Madis Kõivu mõju eesti kunstile, mõttele ja teadusele on raske üle hinnata. Kõivu jälg on nähtav kõikjal meie mõtteloos – füüsikast näitekunstini ja maalikunstist filosoofiani. Selle jälje sügavusega tegelemine nõuab teaduste ja kunstide jõudu ühendavat lähenemisviisi. Seetõttu võetakse filosoofipäeval juba teist aastat fookusesse Kõivu pärand, tehes seda võimalikult avara haardega.

Ajakava

Filosoofipäeva sümpoosion
Tartu Ülikooli filosoofia osakond, Jakobi 2–336


12.00 saabumine ja avasõnad
12.15 Eesti Draamateatri näitleja ja Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant Teele Pärn, „Kõiv ja tragöödia“
13.00 Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Piret Kuusk, „Finis nihili – vaade lähedalt“
13.45 kohvipaus
14.15 Tartu Ülikooli filosoofia külalisteadur Henrik Sova, „Keele ammendamatus“
15.00 Tartu Ülikooli Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor Meelis Friedenthal, „Kirjutamine ja mõtlemine“

Saate salvestus ja teatriaktsioon
Tartu Uus Teater, Lai 37

17.15 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai, „Isiklikult Kõivust“ (saatesarja „Ööülikool“ salvestus)
18.45–20.00 Kõivu teose „Tagasitulek isa juurde“ remarkidel põhinev teatriaktsioon „Tamm sahiseb“. Grete Jürgenson, Rene Liivamägi, Elise Metsanurk, Ilo-Ann Saarepera (Tartu Uus Teater), Priit Põldma (vabakutseline) ja helivõlur Lauri Lüdimois (Ugala teater).


Filosoofipäeva peakorraldaja on filosoofia doktorant Henri Otsing. Üritus toimub Tartu Ülikooli filosoofia- ja semiootika instituudi ning kultuuriteaduste instituudi toel koostöös saatesarja „Ööülikool“ tegijatega. 2024. aasta filosoofipäeva info leiab Kanti 300. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste kodulehelt.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!