Teadusfilosoof: geenid, keskkond ja pärilikkus

Argielus tavatsetakse endiselt viidata geenidele kui peamistele organismi omadusi kujundavatele mehhanismidele. Teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp selgitab, et teadusmaailmas on vaade pärilikkusele palju laiem ning hõlmab ka geenide avaldumist mõjutavaid faktoreid.

Tervikuna nimetatakse sellist vaadet epigeneetiliseks pärandumiseks. See tähendab, et lisaks DNA järjestusele mõjutavad mingi päriliku tunnuse avaldumist ka välised mõjud. Talpsepp toob näiteks ema rasedusaegse stressi või nälgimise, mis võib mõjutada isegi teise põlve järglasi. Teatud mõttes võib epigeneetikas näha lamarkismi õpetuse, mille järgi juhib evolutsiooni elu jooksul omandatud tunnuste edasikandumine  taastulekut. 

Loe Edit Talpsepa artiklit ning ülevaadet silmapaistvatest epigeneetikaga tegelevatest teadlastest Postimehest.

Auli Viidalepp kaitseb doktoritööd „The Expected AI as a sociocultural construct and its impact on the discourse on technology“

18. detsembril kell 15.00 kaitseb Auli Viidalepp semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „The Expected AI as a sociocultural construct and its impact on the discourse on technology“
Illustratiivne visuaal

Kommunikatsiooniarengute kõrval on oluline rääkida eetilisest suhtlemisest

Tuuli Pern kaitseb doktoritööd „Affective-imaginative modelling in semiotic context: A Vichian perspective“

18. detsembril kell 12.00 kaitseb Tuuli Pern semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Affective-imaginative modelling in semiotic context: A Vichian perspective“