Teadusfilosoof: geenid, keskkond ja pärilikkus

Argielus tavatsetakse endiselt viidata geenidele kui peamistele organismi omadusi kujundavatele mehhanismidele. Teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp selgitab, et teadusmaailmas on vaade pärilikkusele palju laiem ning hõlmab ka geenide avaldumist mõjutavaid faktoreid.

Tervikuna nimetatakse sellist vaadet epigeneetiliseks pärandumiseks. See tähendab, et lisaks DNA järjestusele mõjutavad mingi päriliku tunnuse avaldumist ka välised mõjud. Talpsepp toob näiteks ema rasedusaegse stressi või nälgimise, mis võib mõjutada isegi teise põlve järglasi. Teatud mõttes võib epigeneetikas näha lamarkismi õpetuse, mille järgi juhib evolutsiooni elu jooksul omandatud tunnuste edasikandumine  taastulekut. 

Loe Edit Talpsepa artiklit ning ülevaadet silmapaistvatest epigeneetikaga tegelevatest teadlastest Postimehest.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Juho Kaarlo Sakari Lindholm kaitseb doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge“

28. novembril kell 12.15 kaitseb Juho Kaarlo Sakari Lindholm filosoofia erialal doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge” („Teadmine ja praktika. Teadmise mõiste kriitika”).
Fotol rohelises kampsunis Kadri Simm, taustal sügise-kollased puud, park

Kadri Simm valiti praktilise eetika professoriks

Sergei Sazonov kaitseb doktoritööd „The Entrepreneurial Theory of Ownership“

22. novembril kell 16.00 kaitseb Sergei Sazonov filosoofia erialal doktoritööd „The Entrepreneurial Theory of Ownership” („Ettevõtluslik omanditeooria”).