Teadusfilosoof: geenid, keskkond ja pärilikkus

03.11.2022
#teadus

Argielus tavatsetakse endiselt viidata geenidele kui peamistele organismi omadusi kujundavatele mehhanismidele. Teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp selgitab, et teadusmaailmas on vaade pärilikkusele palju laiem ning hõlmab ka geenide avaldumist mõjutavaid faktoreid.

Tervikuna nimetatakse sellist vaadet epigeneetiliseks pärandumiseks. See tähendab, et lisaks DNA järjestusele mõjutavad mingi päriliku tunnuse avaldumist ka välised mõjud. Talpsepp toob näiteks ema rasedusaegse stressi või nälgimise, mis võib mõjutada isegi teise põlve järglasi. Teatud mõttes võib epigeneetikas näha lamarkismi – õpetuse, mille järgi juhib evolutsiooni elu jooksul omandatud tunnuste edasikandumine – taastulekut. 

Loe Edit Talpsepa artiklit ning ülevaadet silmapaistvatest epigeneetikaga tegelevatest teadlastest Postimehest.

#teadus #ühiskonnale

Lisa Zorzato kaitseb doktoritööd “Towards a Realist Approach to the Challenge of Fictional Models: Augmented Determination“

29. juunil kell 10.15 kaitseb Lisa Zorzato filosoofia erialal doktoritööd "Towards a Realist Approach to the Challenge of Fictional Models: Augmented Determination".
#õppimine #teadus
tudengid kuulamas

Kõik huvilised on oodatud instituudi magistritööde avalikele kaitsmistele

#teadus #ühiskonnale

Katarina Damčević kaitseb doktoritööd „Semiotics of Hate Speech and Contested Symbols: The “Za dom spremni” Ustaša Salute in Contemporary Croatia“

Katarina Damčević kaitseb semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Semiotics of Hate Speech and Contested Symbols: The “Za dom spremni” Ustaša Salute in Contemporary Croatia".