Ilmunud on Acta Semiotica Estica XIX
Sarja XIX numbris kirjutab Katre Pärn semiootika sõna esmailmumisest eestikeelses trükisõnas, Andreas Ventsel ja Peeter Selg vaatlevad poliitikasemiootika kultuuripõhisust, Tiit Remmi juhendamisel analüüsivad üliõpilased väikelinnade keskväljakuid ruumilise kultuuritekstina ja Krista Simson teeb ülevaate Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikast.
Märkamiste rubriigi avab Kalevi Kulli põhjalik ülevaade juba täisikka jõudnud semiootika osakonna ajaloost, Rasmus Rebane esitab kardinaalselt uue vaate Jakobsoni keelefunktsioonide skeemile, Martin Oja mõlgutab mõtteid dualismist kui müüdiloome põhiprintsiibist ja Tõnn Adermann analüüsib kultusfilmi “Hukkunud alpinisti hotell”.
2022. aasta oli semiootika osakonnas rikas erinevate juubelite poolest, mis leiavad ka ajakirja üheksateistkümnendas numbris väärilist kajastamist.
Ajakirja koostasid ja toimetasid: Silvi Salupere ja Ott Puumeister. Ajakirja annab välja Eesti Semiootika Selts ning selle ilmumist toetab Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut.
Ajakiri on kõigile avatud juurdepääsuga lugemiseks ka veebis.
Kaanepildiks on Juri Lotmani joonistus Lotamni semiootikavaramust Tallinna Ülikoolis ning kaanekujunduse autor on Mehmet Emir Uslu.
