Lona Päll kaitseb doktoritööd „Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication“

31. märtsil kell 10.15 kaitseb Lona Päll semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication” („Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides”).

Juhendajad:
professor Timo Maran, Tartu Ülikool
lektor Ergo-Hart Västrik, Tartu Ülikool

Oponendid:
professor Tema Milstein, Uus-Lõuna-Walesi Ülikool (Austraalia)
kaasprofessor Renata Sõukand, Veneetsia Ca’ Foscari Ülikool (Itaalia)

Kokkuvõte

Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks looduslike pühapaikadega seotud konfliktid, metsamajanduse ümber toimuv diskussioon ja Haabersti hõberemmelga konflikt. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, seega väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi

tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seega loodushoiuaruteludes olulisel kohal.

Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktikommunikatsiooni eripära, uued esituskontekstid (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastuse eripärad neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, kuidas konfliktikommunikatsioonis kipuvad kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis neis lugudes algselt sisalduvad. Kohapärimust kasutatakse lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda sageli vastanduste loomisse ja konflikti eskaleerimis eesmärgil. Konfliktide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda läbi kaitse alla võtmise või võimalike arenduste lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise.

Töö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab esile tuua olulist traditsioonilist teadmist, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja sidustada eri gruppe.

Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 962 3899 0293, pääsukood: 01874).