Andreas Ventseli eestveetavad projektid uurivad lähiaastatel strateegilisi ajaloonarratiive ja kommunikatsiooni ning edendavad digipädevusi kaitseks väärinfo vastu
Semiootika kaasprofessori Andreas Ventseli eestvedamisel uuritakse järgnevatel aastatel strateegilisi ajaloonarratiive ja strateegilist kommunikatsiooni Ukraina sõja kontekstis ning kaaspartnerina Eramuse projektis otsitakse võimalusi digitaalse kirjaoskuse õppe arendamiseks.
Jaanuaris 2023 alanud ja viis aastat kestva Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekti "Relatsiooniline lähenemine strateegilistele ajaloo narratiividele" sihiks on töötada välja innovaatiline teoreetiline raamistik, mis võimaldab uurida Vene Föderatsiooni (VF) levitatud ajaloonarratiivide ülesehitust, transmeedialist edastamist ning nendega taotletavaid strateegilisi eesmärke. Projekti vastutava täitja Andreas Ventseli sõnul on „strateegiline kommunikatsioon ja auditooriumi seisukohtade kujundamine muutunud rahvusvaheliste suhete raamistikus üha tähtsamaks, kuna poliitiliste eesmärkide õigustamisel tuleb riiklikel toimijatel arvestada ka auditooriumi seisukohtadega. Tänu infotehnoloogilistele võimalustele pole viimane aga passiivne sõnumite vastuvõtja, vaid aktiivne tähenduse kujundaja, mis omakorda mõjutab riikde (välis)poliitikate elluviimist. Seetõttu on kvalitatiivsetel uurimismeetoditel, sh semiootikal, avardunud võimalused rahvusvaheliste suhete ja julgeoleku-uuringute suunal kaasa rääkida“. Projektis keskendutakse Venemaa, Balti riikide, Poola ja Ukraina auditooriumi mõjutamiseks levitatud ajaloonarratiivide uurimisele ja võrdlevale analüüsile. Nii Euroopa Liidus kui Eestis hinnatakse (iseäranis VFi) infomõjutustegevusi, muuhulgas II maailmasõjaga seotud ajaloonarratiivide kasutamist üheks suurimaks ohuks demokraatiale ja ühiskonna sidususele. Projekti praktiliseks väljundiks on edendada Eesti strateegilist säilenõtkust taolise mõjutustegevuse suhtes.
Projekti peamised uurimisküsimused on:
- Millised on VFi levitatud ajaloonarratiivide peamised strateegilised eesmärgid kodu- ja välispublikule ning milliste ühiskondlike toimijate (institutsioonid, rahvusgrupid jne) positsioone need narratiivid võimendavad või õõnestavad?
- Millised on strateegiliste ajaloonarratiivide kultuurilis-mütoloogilised juured ja millist tähendusloome mehhanismidele need tuginevad?
- Kuidas erineb VF transmeedia strateegia kasutamine sihtrühmade lõikes ja millised vastumeetmed avalikus diplomaatias võiksid olla selle mõju leevendamiseks konstruktiivsed?
Projekti põhitäitjateks on veel teadur Mari-Liis Madisson semiootika osakonnast ning regionaalsete poliitikauuringute professor Andrei Makarychev Skytte instituudist.
Valminud artiklid ja muu olulise info leiab projekti kodulehelt.
Selle projektiga on tihedalt seotud ka kolmeaastane Kaitseväe rahastatud projekt: “Strateegiline kommunikatsioon Ukraina sõja kontekstis: õppetunnid Eestile“, mille põhieesmärk on uurida Ukraina sõja kontekstis strateegilist kommunikatsiooni, keskendudes peamiselt Ukraina strateegilisele kommunikatsioonile ja Venemaa mõjutustegevusele. Tartu Ülikooli-poolse uurimisrühma põhitäitjateks on veel kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson ühiskonnauuringute instituudist ja semiootika teadur Mari-Liis Madisson. Uuring keskendub peamiselt Ukraina sõja tunnetuslikule dimensioonile läbi nelja toimija – Venemaa, Ukraina, USA ja Euroopa Liit – kommunikatsiooni analüüsi. Uuritakse poliitiliste institutsioonide esindajate sõnavõtte ja riiklike strateegiliste dokumentide kajastusi meedias ning analüüsitakse erinevaid diskursiivseid akte, mille omavahelises vastastikmõjus kujuneb sündmuse tähendus.
Projekti peamised uurimisküsimused on:
- Milliste narratiividega sõjaeelset pingeolukorda legitimeeriti/delegitimeeriti, millised olid nende ideoloogilis-kultuurilised lähtekohad?
- Kuidas toimus “sõja normaliseerimine” ehk auditooriumi “harjumine” reaalse sõja olukorraga ja selle eskaleerumise erinevate etappidega?
- Kuidas toimub konflikti võimaliku lahenduse (sõja lõpetamise) ja selle tulemuste kommunikeerimine?
Rohkem infot leiab ETISest.
Lisaks osalevad Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson Tartu Ülikooli poolt ka kolmeaastases Erasmus+ koostööprojektis „Üliõpilaste kriitilise digipädevuse arendamine mõistmaks väärinfot“ („Students’ of Higher Education critical digital Literacy Development against Disinformation“) ja mida juhib Cergy Pariisi Ülikool.
Projekt keskendub hariduslikele vajadustele, mis on digipöörde eeltingimusteks, sidudes selle ka elukestva õppega. Tegemist on oskuste ja pädevustega, mida vajavad kõik kodanikud ja spetsialistid, et seista vastu desinformatsioonile, mis tänapäeva digitaalse meedia vahendusel väga kiiresti ja laialdaselt levib. Projekti eesmärgiks on arendada digipädevuste õpetamist ja luua teoreetilised raamistikud ja praktilised lahendused uute kursuste korraldamiseks ja õpikeskkondade loomiseks Euroopa kõrgharidusruumis.
