Teema: kultuur

Tartu Ülikooli Philosophicumi trepigalerii (Jakobi 2, Tartu) tervitab veebruari filosoofia ja semiootika instituudi teaduri Alexandra Milyakina kunstiga. Näitus „Visandid ülikoolilinnast“ avatakse reedel, 7. veebruaril kell 15.00.

2025. aasta on kuulutatud eesti raamatu aastaks, kuna tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest.

Aurora Ruus on Tartu Ülikooli filosoofia magistrant ning üks neljast, kes pälvis Sirbi autorite ja kaastööliste hulgast laureaaditiitli – tunnustuse, mida Sirp jagab alates 1964. aastast.

2024/2025. õppeaastal on vabade kunstide professoriks laulja, pianist ja helilooja Kadri Voorand, kes räägib loomingust ja loovusest väga erakordsel moel. Tema kevadine aine „Kuidas sünnib elumuutev looming ja mis minul sellest võita on? Praktiline kursus“ (HVKU.00.011) kutsub osalejaid avastama oma loomingulist potentsiaali ja seda, kuidas igaühes meist on peidus võime loovuse abil oma elu muuta.

12. novembril kell 18.00 toimus Friedrich Nietzsche tõlketeose „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule“ esitlus Tartu Kirjanduse Majas. Teose tõlkisid ja järelsõnastasid Henri Otsing ja Egle Erik ning toimetas-järelsõnastas Jaanus Sooväli. Esitlusel veab jutuajamist Siim Lill.

Kohalugude talletamise avab lugude jutustamise õhtu 14. novembril Lodjakojas, kuhu on oodatud kõik tartlased. Kogunemine kell 18.00 Delta õppehoone taga Emajõe treppidel. Linnakeskkond on suurte muutuste surve all, nii inimestele kui teistele liikidele tuttavaid paigad teisenevad ja kaovad kiirelt, lugude kaudu on võimalik neid paiku kaardistada, väärtustada ja mõtestada.

4. oktoobril kell 12.00 avatakse Tartu Ülikooli Philosophicumi trepigaleriis (Jakobi 2, Tartu) Ave Metsa fotonäitus „Virvendus“, mis pakub avastamiseks virvendusi, vaateid ja valgusmänge erinevaist Eesti ning maailma paigust.

3., 10., ja 17. oktoobril kell 15.30 - 17.00

Ülikooli aulas toimus kontsert „180 aastat Clara Schumanni kontsertidest Tartus“.

Ülikooli raamatukogu näituste saalis on avatud väljapanek "Alkeemia: kõigi asjade ristumispunkt". Näitus käsitleb alkeemiat kui universaalset teadmist, mis püüab ühendada terviklikuks süsteemiks kõik olemasoleva: elemendid, looduse, inimese, planeedid ja vaimse maailma.