12. novembril kell 18.00 toimus Friedrich Nietzsche tõlketeose „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule“ esitlus Tartu Kirjanduse Majas. Teose tõlkisid ja järelsõnastasid Henri Otsing ja Egle Erik ning toimetas-järelsõnastas Jaanus Sooväli. Esitlusel veab jutuajamist Siim Lill.
Raamatu näol on tegemist ülivarajase Nietzschega: osalt veel toores, osalt juba ligidal hilisematele mõtetele. Raamatus on viis eeskõnet, mille Nietzsche ise köitis, et kinkida sõpradele Wagneritele. Nende poolt oli vastuvõtt pigem leige, aga sellegipoolest töötas Nietzsche palju raamatus leiduvat materjali ümber järgmiste teoste tarbeks. Nõnda leiame „Viiest eeskõnest…“ algeid Nietzsche tõekriitikast, moraaligenealoogiast, rahvusmõttest ja paljust muust. Siiski pole see teos ainult marginaal hilisematele teostele, vaid ka iseendast oluline ja intellektuaalselt põnev.
Eessõna, mis näib filosoofilise süsteemi ja tõe esitamiseks päris sobimatuna, on erinevate vormidega katsetada armastanud Friedrich Nietzschele olnud üks lemmikžanre. Nähtavasti oli tal siiski plaanis neile eessõnadele ka suurem teos lisada, kuid eelkõige näitavad need märke tema kriitikast nii tõe mõiste enda kui ka süstematiseeritavate ja kõikehõlmavate filosoofiliste süsteemide vastu. Siiski võime siit leida üsna selgesõnalises väljenduses hulga mõttekäike, millele toetuvad Nietzsche hilisemad arutlused.
Tõlked on valminud Tartu Ülikooli magistrantuuri seminaritöödena. Egle Erik on tõlkinud neist kolm – „Mõtteid meie haridusasutuste tuleviku kohta”, „Schopenhaueri filosoofia suhe saksa kultuuri” ja „Homerose võistlus”. Henri Otsingule kuuluvad kaks tõlget – „Tõepaatosest” ja „Kreeka riik”. Toimetaja Jaanus Sooväli on kirjutanud raamatule eessõna, tõlkijad oma tööd põhjalikult kommenteeriva järelsõna.