Emakeelepäeval kuulutati Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosapreemia laureaadiks Tartu Ülikooli mõtteloo ja Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor ja kirjanik Meelis Friedenthal teose „Punkti ümber“ eest. Tegu on ühe tähtsaima riikliku kirjandusauhinnaga.
Pühapäeval, 17. märtsil lõppes selle aasta filosoofia olümpiaadi lõppvoor, mis vältas tervelt neli päeva. Võisteldi essee kirjutamises, loogikas, väitluses ja filosoofilises trivias.
Riigi teaduspreemia eelmise nelja aasta jooksul, s.o 2020–2023 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest pälvisid poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ning semiootika teadur Mari-Liis Madisson tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest.
Stereotüübile filosoofist kui kellestki, kes istub elevandiluust tornis ja mõtleb oma jalad-maast-lahti mõtteid, vastab Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm küll kõige vähemal määral.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond annab iga-aastaselt detsembris välja aastaauhinnad parimatele ettevõtmistele ja silmapaistvamatele töötajatele.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond pakub kevadesemestril mitmekülgset valikut vabaaineid kõigis oma instituutides. Neid aineid on oodatud võtma nii meie enda tudengid kui ka kõik teised Tartu Ülikooli üliõpilased.
14. novembril tunnustas president Alar Karis kultuurirahastu noore haridustegelase preemiaga õpetajat ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuspõhise hariduse projektijuhti Mari-Liis Nummertit.
Taas on alanud Tartu Ülikooli, Läti Ülikooli ja Vilniuse Ülikooli rektorite stipendiumikonkurss, millega soovitakse edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist.