Refleksioonipõhine lähenemine toetab teaduseetika arendamist
Õpipäevikute kasutamine õppe tõhususe mõõtmiseks on tõsiselt võetav tööriist, mis edendab kriitilist mõtlemist ja õpitu sügavamat mõistmist.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Helsingi ülikooli teadlaste läbi viidud õpipäevikute tõhususe uuringu tulemused näitavad, et õpipäevikute kasutamine teadustöö eetilisuse valdkonna õppetöös on kasulik nii õppijale kui hindajale. Tegemist on lihtsa, kuid efektiivse meetmega, mille abil hinnata nii õppijate edusamme kui ka koolituse või kursuse tõhusust. Edukuse võti seisneb meetodi järjepidavas kasutamises.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadur ja uuringu eestvedaja Anu Tammeleht toob välja, et teaduseetika pädevuste arendamiseks on olemas mitmeid võimalusi, kuid nende mõju õppijatele on keeruline hinnata. „Üks eetikapädevusi on refleksioon – sisemine dialoog iseendaga oma arusaamisest ja suunamisest. Õpipäevikud võimaldavad märgata ja avada juhtumite erinevaid tahke ja sellega luua teadlikkust endast ning õppeprotsessist,“ ütles Tammeleht.
Õpipäevikute kasulikkus nii õppijale kui ka juhendajale
Õppijate seisukohalt on tegemist tööriistaga, mille abil luua seoseid erinevate sisukriteeriumite vahel. Tegemist on ka vahendiga, mis toetab õppija kirjutamis- ja analüüsioskust. Tulemustest selgus, et õpipäevikute esitamine korduvalt ja pikema aja jooksul edendab refleksioonipädevusi ning toetab ka õpitava sisulist mõistmist. Eriti tõhusaks osutusid foorumi formaadis esitatud õpipäevikud, mis võimaldasid õppuritel omavahel suhelda ja juhtumite erinevaid eetilisi vaatepunkte jagada.
Veel leiti, et õpipäevikute ja eelpool viidatud artiklis esitatud hindamiskriteeriumite kasutamine võiks olla üks meetod õppijate arengu hindamiseks, aga ka koolituse või kursuse tõhususe hindamiseks. Kasutatud hindamis- ja analüüsikriteeriumid võimaldavad jälgida õppimisprotsessi ning tuvastada, millised teadmised ja oskused vajavad veel arendamist. Õppijate refleksioonide jälgimine aitab tuvastada lünki teadmistes ja viia koolituse või kursuse ülesehituses sisse parandusi.
Uuringutulemused
Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja uuringu üks autoritest Kertu Rajando toob välja, et hindamisega seotud surve ja ärevuse leevendamiseks võiks hoiduda päevikukirjete kasutamisest õppetöö hindamise ainsa alusena. „Kasutasime õpipäevikuid õppijate refleksioonipädevuste arendamiseks ning selleks, et hõlbustada seoste loomist erinevate sisuteadmiste vahel, kuid meie koolituse raames ei olnud õpipäevikud hinnatavad. Küll aga ootasid õppurid väga suulist koondtagasisidet õpipäevikute sissekannete kohta,“ ütles Rajando.
Õpipäevikute esitamise ajastus ja sagedus mõjutab oluliselt nende tõhusust. Eksperdid soovitavad õppijatel teha sissekandeid pikema ajaperioodi jooksul, mis annab palju võimalusi reflekteerimispädevuse täpsustamiseks ja sisust arusaamise süvendamiseks.
Oluline on ära tunda isikuomaduste mõju refleksiooni ja mõistmise kvaliteedile. Sellised tegurid nagu töökoormus ja ajaplaneerimise oskused võivad oluliselt mõjutada kvaliteetsete päevikukirjete tegemise võimet. Neid raskusi tunnistades julgustavad uuringu läbiviijad õpetajaid pakkuma piisavat tuge ja ressursse, et hõlbustada optimaalset õppimiskogemust.
Uurimistööd rahastati osaliselt projektist BEYOND BAD APPLES, mille eesmärk on uurida ja edendada individuaalseid ja institutsionaalseid kohustusi teadusuuringute eetika ja teadustöö terviklikkuse edendamisel.
Uudis on avaldatud ka Novaatori uudisteportaalis.
Vaata lisaks:
- Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digitaalse versiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt.
- Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.
