Värske teos kirjeldab viimast viite aastakümmet eluteadustes - biomatemaatikast -semiootikani

Hiljuti ilmus Kalevi Kulli, Lauri Laanisto ja Sigrid Otsa toimetatud „Bioloogilise mõtte areng“, mis on mahukas teos bioloogilise mõtte arengust viimasel poolsajandil. Kogumik jõudis kaante vahele märkimaks 50. teoreetilise bioloogia kevadkooli, mille algataja ja ideeline hing on biosemiootika professor Kalevi Kull. Raamatu ilmumisse panustasid 24 parimat Eesti asjatundjat. Bioloogia, mis on seni olnud eelkõige elu ehitust uuriv teadus, on aina enam kujunemas elurikkuse hoidmise teaduseks.

Raamatus on esindatud:

  zooloogia: Toomas Tammaru, Olavi Kurina, Toomas Tiivel; 
  botaanika: Meelis Pärtel;
  ökoloogia: Lauri Laanisto; 
  arengubioloogia: Toivo Maimets;
  paleontoloogia: Oive Tinn;
  biopsühholoogia: Talis Bachmann, Jaan Aru, Jaanus Harro;
  biosemiootika: Kalevi Kull; 
  biomatemaatika: Maido Remm;
  bioloogia filosoofia: Edit Talpsepp, Silver Rattasepp, Ott Puumeister;
  looduskaitsebioloogia: Asko Lõhmus, Aleksei Lotman, Silvia Lotman;
  bioloogia õpetamine: Tiina Elvisto; 
  loodushumanitaaria: Kadri Tüür;
  teaduslugu: Ken Kalling, Erki Tammiksaar, Marek Tamm, Kurmo Konsa.

Raamatut raamistavad kaks tõlget, mis bioloogilise mõtte suundumusi iseloomustavad: poolesajanditagune arengubioloog Conrad Waddingtonilt aastast 1972 ja tulevikkuvaatav ökokriitik Louise Westlingilt aastast 2023.

Raamatu andis välja Tartu Ülikooli kirjastus. Teoreetilise bioloogia kevadkoole korraldab Eesti Looduseuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsioon juba 1975. aastast. Tegu on pikaajaliseima järjepidevalt toimuva valdkondadevahelise ja -ülese teoreetilise bioloogia mõttekojaga kogu maailmas.

Image

SCHOLA BIOTHEORETICA kaaned on kujundanud kunstnik Vahram Muradyan. Kevadkooli kogumike kaanekujunduse läbivaks elemendiks on peaaegu algusest saati olnud tigu, kes sümboliseerib eluteooria loomust - liigub tasapisi, ühendab endas pehmet ja kõva teadust, ja kannab senist teooriapagasit koguaeg kaasas.