Autor:
/Unsplash

Valdkondadevaheline teadusprojekt toetab eetilist otsustamist

Jaanuaris algas kolm aastat kestev projekt, mille eesmärk on edendada teadusuuringute eetikat ja usaldusväärsust ning ennetada väärkäitumist teaduses.

Oslo Ülikooli juhitav „Mädaõuntest kaugemale: käitumuslikud ning tõenduspõhised lähenemised teaduseetika edendamiseks Euroopas“ (akronüüm BEYOND) on eriline, kuna soovib sügavuti uurida, miks üldse väärkäitumist esineb, kas teaduseetika alased koolitused on tõhusad ning kuidas neid parandada. Projekt võtab ka luubi alla küsimuse, kuidas kujundada selline organisatsioonikultuur ja teaduskeskkond, mis soosib hea teaduse põhimõtete järgimist.

„Eetika ja ausus on kõrge tasemega teadusuuringutes võtmetegurid ning need on üliolulised, et avalikkus teadust usaldaks,“ ütles Kadri Simm, projekti vastutav täitja ja praktilise filosoofia kaasprofessor. Ta lisas, et BEYONDi raames uuritakse ja arendatakse erinevaid viise (nt hariduslikke, regulatiivseid, sh nö nügimise võtteid), kuidas toetada eetilist otsustamist nii institutsioonide kui indiviidide tasandil.

Tartu Ülikooli uurimisrühm on interdistsiplinaarne, umbes poole projektimahust täidab psühholoogia instituut, kus vastutavas rollis on eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu ja afektiivse psühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg. Psühholoogide panus on töötada välja nn nügimismeetodid. Projektis lööb kaasa ka eetikakeskuse teaduseetika metoodik-koolitaja Anu Tammeleht.

Oma eesmärkide saavutamiseks uurib BEYOND olemasolevat kirjandust käitumiseetika ja moraalse psühholoogia kohta ning teadustegevuse väärkäitumise sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Oluline osa on ka kõigi seotud osapoolte kaasamine, mille tulemusel plaanib projekt arendada:

  1. psühholoogilistele teadmistele tuginevaid kontekstipõhiseid sekkumisi teaduseetika/hea teaduse edendamiseks ja väärkäitumise ennetamiseks, pidades silmas individuaalseid ja institutsionaalseid kohustusi;
  2. meetodid, mille abil mõõta teaduseetika/hea teaduse alaste koolituste lühi-, kesk- ja pikaajalist mõju tudengite ja teadlaste hoiakutele ning käitumisele;
  3. heade praktikate käsiraamatu ja suunised standardsete tööprotseduuride täiendamiseks teadusuuringute ökosüsteemi seisukohast ning tegevuskava teaduseetika/hea teaduse parandamiseks aastaks 2030 ning
  4. uued koolitusmaterjalid ja -vahendid olemasolevate hariduslike materjalide täiendamiseks.

Projekti on kaasatud 13 partnerit kümnest Euroopa riigist ning see ühendab huvipooled läbi kolme konsortsiumiga seotud temaatilise võrgustiku (ENRIO, EUREC, The Guild) ja sidusgrupi nõukoja, et tagada tulemuste laialdane levitamine ning hõlbustada juhiste kasutuselevõttu ja juurdumist.

Projekti täispealkiri on „Mädaõuntest kaugemale: käitumuslikud ning tõenduspõhised lähenemised teaduseetika edendamiseks Euroopas“. Projekti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ grandilepingu nr 101094714 alusel.

 

Päisefoto: Giuseppe Cuzzocrea, unsplash.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Juho Kaarlo Sakari Lindholm kaitseb doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge“

28. novembril kell 12.15 kaitseb Juho Kaarlo Sakari Lindholm filosoofia erialal doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge” („Teadmine ja praktika. Teadmise mõiste kriitika”).
Fotol rohelises kampsunis Kadri Simm, taustal sügise-kollased puud, park

Kadri Simm valiti praktilise eetika professoriks

Sergei Sazonov kaitseb doktoritööd „The Entrepreneurial Theory of Ownership“

22. novembril kell 16.00 kaitseb Sergei Sazonov filosoofia erialal doktoritööd „The Entrepreneurial Theory of Ownership” („Ettevõtluslik omanditeooria”).