Foto:
Unsplash

Valdkondadevaheline teadusprojekt toetab eetilist otsustamist

Jaanuaris algas kolm aastat kestev projekt, mille eesmärk on edendada teadusuuringute eetikat ja usaldusväärsust ning ennetada väärkäitumist teaduses.

Oslo Ülikooli juhitav „Mädaõuntest kaugemale: käitumuslikud ning tõenduspõhised lähenemised teaduseetika edendamiseks Euroopas“ (akronüüm BEYOND) on eriline, kuna soovib sügavuti uurida, miks üldse väärkäitumist esineb, kas teaduseetika alased koolitused on tõhusad ning kuidas neid parandada. Projekt võtab ka luubi alla küsimuse, kuidas kujundada selline organisatsioonikultuur ja teaduskeskkond, mis soosib hea teaduse põhimõtete järgimist.

„Eetika ja ausus on kõrge tasemega teadusuuringutes võtmetegurid ning need on üliolulised, et avalikkus teadust usaldaks,“ ütles Kadri Simm, projekti vastutav täitja ja praktilise filosoofia kaasprofessor. Ta lisas, et BEYONDi raames uuritakse ja arendatakse erinevaid viise (nt hariduslikke, regulatiivseid, sh nö nügimise võtteid), kuidas toetada eetilist otsustamist nii institutsioonide kui indiviidide tasandil.

Tartu Ülikooli uurimisrühm on interdistsiplinaarne, umbes poole projektimahust täidab psühholoogia instituut, kus vastutavas rollis on eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu ja afektiivse psühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg. Psühholoogide panus on töötada välja nn nügimismeetodid. Projektis lööb kaasa ka eetikakeskuse teaduseetika metoodik-koolitaja Anu Tammeleht.

Oma eesmärkide saavutamiseks uurib BEYOND olemasolevat kirjandust käitumiseetika ja moraalse psühholoogia kohta ning teadustegevuse väärkäitumise sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Oluline osa on ka kõigi seotud osapoolte kaasamine, mille tulemusel plaanib projekt arendada:

  1. psühholoogilistele teadmistele tuginevaid kontekstipõhiseid sekkumisi teaduseetika/hea teaduse edendamiseks ja väärkäitumise ennetamiseks, pidades silmas individuaalseid ja institutsionaalseid kohustusi;
  2. meetodid, mille abil mõõta teaduseetika/hea teaduse alaste koolituste lühi-, kesk- ja pikaajalist mõju tudengite ja teadlaste hoiakutele ning käitumisele;
  3. heade praktikate käsiraamatu ja suunised standardsete tööprotseduuride täiendamiseks teadusuuringute ökosüsteemi seisukohast ning tegevuskava teaduseetika/hea teaduse parandamiseks aastaks 2030 ning
  4. uued koolitusmaterjalid ja -vahendid olemasolevate hariduslike materjalide täiendamiseks.

Projekti on kaasatud 13 partnerit kümnest Euroopa riigist ning see ühendab huvipooled läbi kolme konsortsiumiga seotud temaatilise võrgustiku (ENRIO, EUREC, The Guild) ja sidusgrupi nõukoja, et tagada tulemuste laialdane levitamine ning hõlbustada juhiste kasutuselevõttu ja juurdumist.

Projekti täispealkiri on „Mädaõuntest kaugemale: käitumuslikud ning tõenduspõhised lähenemised teaduseetika edendamiseks Euroopas“. Projekti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ grandilepingu nr 101094714 alusel.

 

Päisefoto: Giuseppe Cuzzocrea, unsplash.com

#teadus
Kujundus Acta Semiotica Estica ajakirjale, kus on Juri Lotmani joonistus iseendast

Ilmunud on Acta Semiotica Estica XIX

#teadus #ühiskonnale
sinine, blue color

Instituut meedias ja valik teaduspublikatsioone (2022, II)

#teadus
Juri Lotman

Juri Lotmani stipendium 2023