Uued töötajad filosoofia osakonnas

M. Jimena Clavel Vázquez ja Simon Barker alustasid 1. septembril tööd filosoofia külalislektoritena.


M. Jimena Clavel VázquezM. Jimena Clavel Vázquez õppis doktoriõppes St Andrewsi and Stirlingi ülikoolide ühisprogrammis Šotimaal, kus ta peagi kaitseb oma doktoritööd. Tema uurimisvaldkond paikneb kognitiivteaduste filosoofia, vaimufilosoofia, tajufilosoofia ja fenomenoloogia kokkupuutepunktis, huvi pakuvad ka kujutlusvõime filosoofia ja esteetika. Jimena doktoritöö uurib ihulisuse mõistet sensorimotoorse tajukäsituse raames. Ta on avaldanud artikleid fenomenoloogia naturaliseerimisest ja ennustuslikust lähenemisest sensorimotoorsele tajukäsitusele. Praegu uurib Jimena kujutlusvõime ihulisuse ideed ning küsimust, kuidas selline lähenemine võiks muuta meie arusaamu empaatiast ning ilukirjandusest.


Simon BarkerSimon Barker kaitses 2020. aastal filosoofia doktorikraadi Sheffieldi ülikoolis Paul Faulkneri, Miranda Frickeri ja T. Ryan Byerly juhendamisel. Teda huvitab sotsiaalepistemoloogia, iseäranis episteemiliste praktikate, sotsiaalse õigluse ja vaimse tervise vahekord. Doktoriväitekirjas arendas Simon ideed, et intellektuaalsel eneseusaldusel on ka afektiivne külg, mille olemasolu määrab sobiva reaktsiooni nii sügavatele lahkarvamustele kui ka lahkarvamustele võrdsete partnerite vahel. Ta on publitseerinud ka eriarvamuse rolli teemal kollektiivses uurimistöös ning episteemilise eneseusalduse ning printsiipidest lähtuvate lahkarvamuse teooriate hapra ja potentsiaalselt kahjuliku vahekorra teemal. Lisaks on Simon koos C. Crerari ja T. S. Goetzega koostanud ajakirja Philosophy erinumbri „Harms and Wrongs in Epistemic Practice“. Tartus uurib ta episteemilise eneseusalduse, akadeemilise elu ning vaimse tervise vahekorda.


Külalislektorite ametikohti toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond


Karin KustassooKarin Kustassoo on alates käesoleva aasta 1. septembrist filosoofia ajaloo teadur.

Karin kaitses oma doktorikraadi Hollandis Leideni Ülikoolis 2018. aastal. Oma doktoritöös uuris ta Søren Kierkegaardi kohta Martin Heideggeri esimese Freiburgi perioodi loengukursustes. Enne Leidenisse suundumist on Karin noore Heideggeri ja Kierkegaardi filosoofiat uurinud ka Kopenhaageni Ülikoolis Taanis, Protestantlikus Teoloogilises Ülikoolis (Kampen, Holland) ja Tartu Ülikoolis.

Tartus jätkab Karin tegelemist noore Heideggeri filosoofiaga, et sellele tuginedes selgitada, mis tingib lahkarvamusi, ning rakendab ka Heideggeri fenomenoloogilist filosoofiat, et uurida üksmeele võimalikkust erinevate monoteistlike religioonide vahel.


Rahastuse andsid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Mobilitas Pluss programm (MOBJD650).