Tartu Ülikooli semiootika osakonnas koostati esimene eestikeelne semiootika õpik

Teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 16 esitleme Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis raamatut SEMIOOTIKA.

Kõnelevad Silvi Salupere, Kalevi Kull, Peeter Torop

TÜ semiootika osakond

TÜ kirjastus

Vt. lisaks: http://www.tyk.ee/semiootika/00000012540

Esitluse info: https://www.facebook.com/events/314170635772665/

Tartu Ülikooli semiootika osakonna ja TÜ Kirjastuse koostöös on ilmunud kauaoodatud õpik "Semiootika". Raamatul on 18 autorit - tähestiku reas Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš, Katre Väli.

Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme. Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis elu ja kogu kultuuri kujundab. Umberto Eco meelest on semiootika sarnane meditsiinile – üheltpoolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiseltpoolt aga vahend hädade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk süsteemi tervise eest hoole kandmiseks.

Selle raamatu valmimisele eelnes aastatepikkune töö. Kõigepealt peeti enam kui aasta jooksul rida seminare Tartu Ülikooli semiootika osakonnas, mille tulemusena valmis põhjalik ülevaade maailmas eri aegadel ja keeltes ilmunud semiootika sissejuhatavatest käsitlustest. Sellest tõukudes arutati läbi ka käesoleva õpiku lähtekohad, mille esimene versioon valmis juba 2014. aastal.

Meie esmane soov oli kirjutada mõistetepõhine süstemaatiline ülevaade semiootika teooriast. See ülesanne osutus keerukamaks kui paistab, sest sobiv ühtne mõistetesüsteem, millega võiksime, vähemalt Tartu semiootikakoolkonna seisukohalt, enam-vähem rahul olla, nõuab veel üksjagu tööd. Valisime “ühtse” esituse asemel seekord “harulise”, pöörates enamat tähelepanu nendele semiootika tahkudele ja harudele, milles meil on suurem kogemus ja mis on esindatud meie õppekavades. Lähtena semiootikasse on raamatul ositi ka käsiraamatu ülesanne, andes juhatust edasisele lugemisvarale.

Raamatu sissejuhatavale peatükile, milles esitatakse lühidalt semiootika määratlus ja tähtsamad allikad, järgnevad neli osa. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika peamistele klassikutele: meie valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on ülevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast — kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast. Neljandas osas esitatakse sissejuhatused reasse semiootika harudesse ja rakendusaladesse. Et jääda oma asjatundmise raamidesse, on mitmed olulised eriharud (näiteks keele-, reklaami- ja kognitiivsemiootika) ses raamatus pikemalt käsitlemata ja iseloomustatud vaid lühidalt.

Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis raamatu piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss. Õpiku lõpus on toodud peamiste mõistete lühiseletused, samuti nimede ja terminite loendid ning põhjalik bibliograafia. Kuigi raamat on mõeldud eeskätt abivahendiks semiootikatudengitele, on selle koostamisel ja kirjutamisel silmas peetud ka laiemat huvilisteringi.

Raamatu väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm.

Lisainfo: Silvi Salupere

semiootika lektor ja toimetaja

tel: 737 6154; silvi.salupere@ut.ee