7. oktoobril lahkus meie seast üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna algatajaid Vjatšeslav V. Ivánov.
1960ndate aastate alul Tartu ja Moskva intellektuaalide liiduna sündinud semiootikute koolkonda juhtis Tartu poolt Juri Lotman, Moskva poolt aga Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivánov (21. Aug. 1929 – 7. okt. 2017). V. V. Ivánov oli polümaat, kelle huvid ühendusid semiootikas. Tema uurimused haarasid masintõlget, indo-euroopa keelte ja kultuuride varast ajalugu, hetiidi kultuuri ja heti keelt, kirjandusteadust, matemaatilist lingvistikat, kultuuriantropoloogiat jm.
Ivánov lõpetas Moskva Ülikooli filoloogina aastal 1951. Ta jäi sinna ka õppejõuna tööle ning kaitses väitekirja nelja aasta pärast. Aastal 1958 vallandati ta Moskva Ülikoolist, sest ei olnud nõus võimude ametliku hinnanguga Boris Pasternaki romaanile „Doktor Živago“ ning toetas avalikult Roman Jakobsoni (sealhulgas tema semiootilisi) vaateid. Järgnevad 30 aastat töötas ta teise kuulsa Tartu-Moskva semiootikakoolkonna esindaja Vladimir Toporovi kõrval Teaduste Akadeemia slavistika ja balkanistika instituudis. Ta ennistati Moskva Ülikooli alles aastal 1988. Seejärel tegutses ta aktiivselt mitmes valdkonnas: õpetades Stanfordi Ülikoolis ja hoides professuuri California Ülikoolis Los Angeleses ning toimetades seal ka slavistika ja võrdleva kultuurisemiootika ajakirja Elementa (1993–2000) oli ta samal ajal alates 1989. aastast Moskva väliskirjanduse raamatukogu direktor ning alates 1992 juhatas ta Moskva Ülikoolis maailmakultuuri teooria ja ajaloo instituuti.
Tartuga oli ta seotud kuni viimase ajani siin välja antava semiootikaajakirja Sign Systems Studies kaudu. Juri Lotmani eluajal oli V. Ivánov aktiivne suvekoolide osaline, pidas Tartus mitmeid erikursusi (Boris Pasternakist, Sergei Eisensteinist) ja oli Sign Systems Studies olulisemaid kaasautoreid. Moskva Ülikooli maailmakultuuri teooria ja ajaloo instituudi loomisse kaasas ta Juri Lotmani, kes kirjutas ka uurimisprogrammi selle instituudi vene kirjanduse osakonnale. Koostöös Tartu Ülikooliga algatas instituut J. Lotmani akadeemilise kogutud teoste väljaandmise, millele V. Ivánov kirjutas eessõna. Nagu J. Lotmanit, nii ka V. Ivánovit mälestades ei tohi nende harukordse ja aegumatu teadusliku pärandi kõrval unustada nende sotsiaalset tundlikkust ning eetilist kindlameelsust.