12. mail kell 16.15–17.45 peab semiootika teadur Mari-Liis Madisson filosoofia avatud kollokviumi raames ettekande „Hirmudiskursuse ilmingud vandenõuteooria- ja „uhhuu“-vastastes sotsiaalmeediapostitustes“. Kollokvium toimub Jakobi 2–336.
Viimastel aastatel on hirmu, hirmutamise ja paanika külvamise teemad kujunenud keskseks nii vandenõuteooriates kui ka väärinfo suhtes kriitilistes sõnavõttudes. Vandenõuteooriaid on sageli analüüsitud osana strateegilisest hirmutamispraktikast, kuid märksa vähem tähelepanu on pööratud sellele, kuidas hirmudiskursus toimib vandenõuteooriate vastases sõnavõttudes. Käsitlen hirmudiskursusena hirmu temaatikaga seotud keelekasutust, mis hõlmab nii hirmude väljendamist kui ka enda või teiste väljendatud või kellelegi omistatud hirmudest rääkimist.
Ettekandes analüüsin, kuidas hirmudiskursus vandenõuteooriate ja „uhhuu“ suhtes kriitilistes sotsiaalmeediapostitustes avaldub. Lisaks selgitan selle aluseks olevad tähendusloomemehhanisme ja tundereegleid ehk n-ö kirjutamata seadusi selle kohta, kuidas peetakse kohaseks hirmu tunda ja väljendada.
Mari-Liis Madisson on Tartu Ülikooli semiootika teadur, kelle uurimistöö keskendub kultuuri-, poliitika- ja meediasemiootikale. Tema teadushuvid hõlmavad identiteediloomeprotsesse, online-kultuuri ning vandenõuteooriaid. Ta on koos Andreas Ventseli ja Mihhali Lotmaniga avaldanud raamat „Varjatud märgid ja salaühingud“. Tegu on esimese eestikeelse monograafiaga, mis keskendub vandenõuteooriatele ning püüab avada nende keerukat tähendusmaailma ja toimimispõhimõtteid. Analüüsi tulemusel järeldatakse, et vandenõuteooriate kujunemine ei ole juhuslik, vaid peaaegu vältimatu nähtus. 2024. aastal tunnustati Mari-Liis Madissoni ja Andreas Ventselit oma mahuka teadustöö eest ka riikliku teaduspreemia laureaatide tiitliga humanitaarteaduste valdkonnas.
Kollokviumi korraldajad on filosoofia osakond ning Tartu Ülikooli eetikakeskus.