Filosoofia bakalaureuseõpe
Filosoofia õppimisest
Filosoofiliste probleemide ring on äärmiselt lai. Siin vaid mõned näited:
- Mis on olemine?
- Mis on mõtlemine?
- Kas inimene on vaba?
- Mis on hea elu?
- Kas meil on mõtet surma karta?
- Mis on meie moraalsed kohustused teiste liikide ja keskkonna suhtes?
- Kas terrorism võib olla kunagi õigustatud?
- Kas rahvuslusel on ratsionaalne alus?
- Kas sotsiaalmeedia kujutab endast ohtu demokraatiale?
- Kas teadus on objektiivne?
Filosoofilised probleemid saavad tõuke sellest, kui mõtlemisväärseks muutuvad need alusmõisted ning -eeldused, millest inimesed juhinduvad, aga mille üle nad harva süstemaatiliselt reflekteerivad. Filosoofiline mõtlemine võib ühelt poolt seada need mõisted ja eeldused kahtluse alla, kuid samas ka aidata meil neid paremini põhjendada. Filosoofia bakalaureuseõpe annab esmase ettevalmistuse selleks, et sedasorti mõtlemist praktiseerida, pakkudes tervikliku ja süviti mineva sissevaate nii mineviku kui ka tänapäeva filosoofiasse ning varustades tudengi mõistelise ja metodoloogilise tööriistakastiga, mis filosoofiliste probleemide lahkamiseks tarvilik on.
Tutvu filosoofia bakalaureuseõppe õppekava 2022/2023 versiooniga siin.
Filosoofia õppimise kasust
Kuigi filosoofilised probleemid on ka iseeneses huvitavad, annab süstemaatiline ja kriitiline juurdlemine nende probleemide üle õppijale ühtlasi oskused, mille kasutusala ulatub filosoofiast palju kaugemale. Filosoofia bakalaureuseõppe lõpetaja suudab:
- lugeda ja mõista keerukaid ja tehnilisi materjale,
- analüüsida kriitiliselt eri tüüpi tekste ning hinnata neis esitatavaid argumente,
- leida loomingulisi lahendusi abstraktsetele probleemidele,
- esitada oma mõtteid arusaadavalt, täpselt ja organiseeritult,
- mõelda iseseisvalt ja enesekriitiliselt,
- kohaneda uue informatsiooni ja olukorraga.
Tegemist on ülekantavate oskustega, mida tänapäeval väärtustatakse tööturul isegi enam kui kitsaid erialaseid teadmisi. Seetõttu pole üllatav, et filosoofia lõpetajad on teinud karjääri mitmekesistes valdkondades nagu toimetamine, tõlkimine, (aja)kirjandus, akadeemiline töö, turundus ja kommunikatsioon, ehitus ja arhitektuur, IT, õigus- ja finantsvaldkond, juhtimine.
Ülekantavate oskuste arengusse panustab ka filosoofia bakalaureuseõppe kohustuslikuks osaks olev praktika aine, kus tudeng omandab töökogemust kas ettevõtluses, projektimeeskonnas või õppejõu assistendina. Praktikat on võimalik sooritada ka nõutavast suuremas mahus või minna hoopiski välismaale praktikale. Praktika kohta vaata lähemalt siit.
Filosoofiaõpe Tartu Ülikoolis arendab ka rahvusvahelise suhtluse ning inglise keele oskust, kuna kõrvuti Eesti filosoofidega on siin õpetanud ka Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ja mitmetest teistest riikidest pärit filosoofid. Osakond soosib ka bakalaureuseõppe jooksul õpinguid vahetusüliõpilasena välismaal.
Filosoofia bakalaureusetudengid on oodatud aktiivselt osa võtma filosoofia osakonnas korraldatavatest töötubadest ja konverentsidest, mille käigus laieneb nende silmaring ning arenevad koostöö- ja väitlusoskused.
Loe veel filosoofia kasulikkuse kohta:
Mis saab pärast filosoofia bakalaureuseõppe lõpetamist?
Enamikul soovijaist on võimalik jätkata õpinguid filosoofia alal magistriõppes, mille käigus saavutatakse põhjalikum erialane pädevus mõnes filosoofia suunas. Muidugi on pärast bakalaureuseõpet filosoofia osakonnas võimalik jätkata magistriõppes ka teistel erialadel – nagu ka vastupidi. Meie lõpetajad on muuhulgas jätkanud magistriastmes õpinguid õigusteaduse, kommunikatsiooniuuringute, semiootika, psühholoogia, informaatika ja klassikalise filoloogia erialadel.
Filosoofia bakalaureuseõppe vilistlaste arvamused
“Aitasid head alusteadmised ning kogemused kirjatöödega.”
“Abiks oli osata argumentatsiooni loogiliselt üles ehitada, osata teha üht küsimust juppideks, osata välja tuua eeldused ja neid analüüsida, näha argumentatsioonivigu. üleüldiselt mõtlemise ja arutlemise korrastamine oli abiks siis ja on praegu.”
“Lisaks tuli kasuks ka BA õppe ajal omandatud oskused, näiteks argumenteerimine, keerukamate tekstide lugemine, läbi töötamine ja olulise eraldamine ning muu taoline.”
“Suurimaks abiks on olnud omandatud arutlemis- ja argumenteerimisoskused, paranenud kirjutamisoskus, parem analüüsivõime. Mind on kindlasti enim aidanud praktilised oskused, mida on ka hiljem vaja läinud. Nt. ettekannete tegemise oskus ja presenteerimine, uurimismetoodikate tundmine jne.”
“Filosoofia õpetas loogilist mõtlemist ja selget sõnastamist.”
“Filosoofias omandatud analüüsivõime ja argumenteerimisoskus toetavad nn teoreetilise psühholoogia uurimistööd”
“Filosoofia võimaldas sotsiaalteadustes olla teistest loogika poolest konkurentsivõimelisem. Kui ikka sõnad epistemoloogia ja ontoloogia ning paradigma jutu sisse poetad, siis jookseb paljudel mõte kinni.”
