Filosoofia bakalaureuseõpe

Filosoofia õppimisest

Filosoofiliste probleemide ring on äärmiselt lai. Siin vaid mõned näited:

• Mis on olemine?
• Mis on mõtlemine?
• Kas inimene on vaba?
• Mis on hea elu?
• Kas meil on mõtet surma karta?
• Mis on meie moraalsed kohustused teiste liikide ja keskkonna suhtes?
• Kas terrorism võib olla kunagi õigustatud?
• Kas rahvuslusel on ratsionaalne alus?
• Kas sotsiaalmeedia kujutab endast ohtu demokraatiale?
• Kas teadus on objektiivne?

Filosoofilised probleemid saavad tõuke sellest, kui mõtlemisväärseks muutuvad need alusmõisted ning -eeldused, millest inimesed juhinduvad, aga mille üle nad harva süstemaatiliselt reflekteerivad. Filosoofiline mõtlemine võib ühelt poolt seada need mõisted ja eeldused kahtluse alla, kuid samas ka aidata meil neid paremini põhjendada. Filosoofia bakalaureuseõpe annab esmase ettevalmistuse selleks, et sedasorti mõtlemist praktiseerida, pakkudes tervikliku ja süviti mineva sissevaate nii mineviku kui ka tänapäeva filosoofiasse ning varustades tudengi mõistelise ja metodoloogilise tööriistakastiga, mis filosoofiliste probleemide lahkamiseks tarvilik on.

Tutvu filosoofia bakalaureuseõppe õppekavaga 2024/2025

Miks veel filosoofiat õppida?

Kuigi filosoofilised probleemid on ka iseeneses huvitavad, annab süstemaatiline ja kriitiline juurdlemine nende probleemide üle õppijale ühtlasi oskused, mille kasutusala ulatub filosoofiast palju kaugemale. Filosoofia bakalaureuseõppe lõpetaja suudab:

• lugeda ja mõista keerukaid ja tehnilisi materjale;
• analüüsida kriitiliselt eri tüüpi tekste ning hinnata neis esitatavaid argumente;
• leida loomingulisi lahendusi abstraktsetele probleemidele;
• esitada oma mõtteid arusaadavalt, täpselt ja organiseeritult;
• mõelda iseseisvalt ja enesekriitiliselt;
• kohaneda uue informatsiooni ja olukorraga.

Kõik need on ülekantavad oskused, mida tänapäeval väärtustatakse tööturul enam kui kitsaid erialaseid teadmisi. Seetõttu pole üllatav, et filosoofia eriala lõpetajad teevad karjääri väga mitmekesistes valdkondades. 

Ülekantavate oskuste arengusse panustab ka filosoofia bakalaureuseõppe kohustuslikuks osaks olev praktika, kus tudeng omandab töökogemust kas ettevõtluses, projektimeeskonnas või õppejõu assistendina. Praktikat on võimalik sooritada ka nõutavast suuremas mahus või minna hoopiski välismaale praktikale.
 
Loe praktikast lähemalt

Filosoofiaõpe Tartu Ülikoolis arendab ka rahvusvahelise suhtluse ning inglise keele oskust, kuna kõrvuti Eesti filosoofidega on siin õpetanud ka Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ja mitmetest teistest riikidest pärit filosoofid. Osakond soosib ka bakalaureuseõppe jooksul õpinguid vahetusüliõpilasena välismaal. Välistudengitega saab kohtuda ka otse osakonnas, tänu filosoofia ingliskeelsele magistriõppekavale.

Filosoofia bakalaureusetudengid on oodatud aktiivselt osa võtma filosoofia osakonnas korraldatavatest töötubadest ja konverentsidest, mille käigus laieneb nende silmaring ning arenevad koostöö- ja väitlusoskused.  Samuti osalevad ja korraldavad meie tudengid Põhjamaade võrgustiku filosoofiatudengite konverentse Nordphil.

Loe veel filosoofia kasulikkuse kohta:

Garry Gutting "Philosophy - What's the Use?", New York Times - The Stone.

Edward Tenner "Is Philosophy the Most Practical Major?", The Atlantic.

Matthew Stewart "The Management Myth", The Atlantic.

Mõtteloo taskuhääling „Kõnelev lehekülg“.

Mis saab pärast filosoofia bakalaureuseõppe lõpetamist?

Enamikul soovijaist on võimalik jätkata õpinguid filosoofia magistriõppes, mille käigus saavutatakse põhjalikum erialane pädevus ning õpitakse rakendama filosoofiat erialadevaheliselt praktilises elus. Muidugi on pärast filosoofia bakalaureuseõpetvõimalik jätkata magistriõppes mõnel muul erialal – nagu ka vastupidi. Meie lõpetajad on muuhulgas jätkanud magistriastmes õpinguid õigusteaduses, kommunikatsioonis, ühiskonnauuringutes, poliitkateadustes, semiootikas, psühholoogias, informaatikas, klassikalises filoloogias, kultuuriteadustes ja mujal.

Meie lõpetajaid leiab töötamas väga erinevates ametites nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, kus on vajalik süsteemne ja analüütiline mõtlemine: toimetamine, tõlkimine, (aja)kirjandus, akadeemiline töö, turundus ja kommunikatsioon, programmeerimine, õigus- ja finantsvaldkond, poliitika, ekspertiis ja analüüsid eri valdkondades, protsesside, projektide ja/või inimeste juhtimine.

Loe, mida arvavad filosoofia bakalaureuseõppe vilistlased oma õpingutest