Filosoofia õppekavades on nii bakalaureuse- kui magistritasemel kohustuslik läbida praktika. Bakalaureuseõppes on selle mahuks 3 EAP (ehk 78 akadeemilist tundi), magistriõppes 6 EAP (ehk 156 akadeemilist tundi).
Liitu valdkonna praktikapakkumiste listiga
Praktika eesmärk on võimaldada tudengitel rakendada õpitud teadmisi ja oskusi töökeskkonnas või konkreetse ülesande täitmisel. Kuigi bakalaureuseõppes ei saa veel tudengitelt oodata väga spetsiifilisi erialaseid teadmisi, on siiski võimalik harjutada mitmete nn ülekantavate oskuste (inglise keeles transferabale skills) rakendamist.
Ülekantavad oskused on näiteks:
Ka tööandjad ootavad tulevastelt töötajatelt pädevusi, mille raames ülikoolis omandatud teoreetilisi teadmisi ja oskusi rakendatakse nö päris elus – ürituste organiseerimine, materjalide ettevalmistamine ja analüüs jne. Vähem tähtis ei ole ka võimalus luua juba ülikooli ajal kontakte võimalike tööandjatega. Praktika aine pakub võimaluse end erinevates tegevustes proovile panna ja leida vastuseid küsimustele:
Praktika peaks aitama tudengil täiendada olemasolevaid oskusi, kasvatades tema enesekindlust ja pakkudes võimalust eneserefleksiooni kaudu end ja oma võimeid paremini tundma õppida ja arendada. Oluline on kogemusest õppimine ja selle õppimise teadvustamine.
Tudengid peavad endale ise leidma koha või tegevuse, millega oma praktikapunktid välja teenida (mõtle sellest kui osast oma praktikast). Praktikakoordinaator saab neid ainult nõustada koha leidmisel või pakkuda välja ideid. Aeg-ajalt on osakonnal konkreetseid praktikapakkumisi, sellisel juhul teavitatakse sobiva sihtrühma tudengeid sellest pakkumisest.
Ei ole kindlat nimekirja sobivatest tegevustest, aga üldiselt ei tohiks praktika olla sarnane tavapärase koolitööga (tekstide lugemine ja arutamine seminaris, loengute kuulamine, esseede kirjutamine jne). Eelistatud ja julgustatud on kõik tegevused, mis lubavad tudengil rakendada oma filosoofilisi teadmisi ja oskusi, ja/või tegevused, mis toetavad tudengi eelistatud karjääriteed. Üldiselt on uurimistöö tegemine (kas koos või ilma juhendajata) praktikaks sobilik tegevus vaid juhul, kui sellel on väga konkreetne praktiline väljund.
Kõige esmalt – enne igasuguse praktikaks mõeldud tegevuse alustamist – peaks üliõpilane pöörduma praktikakoordinaatori poole. See on oluline, sest vaid nii saab kindel olla, et kõik asjaosalised on sooritatavast praktikast teadlikud ning kõiki vajalikke protseduure jälgitakse. Muidugi võivad tegevused, mida tudeng on teinud iseseisvalt, siiski sobida praktikaks, eeldusel et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Aga ka sel juhul peab üliõpilane praktikakoordinaatoriga ühendust võtma võimalikult vara.
Praktikat ei pea läbima kogu nõutavas mahus korraga, seda võib teha osadena, kuid väikseim võimalik osa on 1 EAP. Praktikategevusi võib sooritada ka suvel.
NB! Bakalaureusetudengitel on võimalik praktikat küll sooritada osadena, aga ÕISi saab selle sisse kanda alles siis, kui kõik 3 EAP on tehtud.
Kui tudeng sooritab oma praktika väljaspool ülikooli, siis on vajalik allkirjastada kolmepoolne (tudeng-ülikool-praktikakoht) leping. Pärast praktika lõppu peab tudeng täitma tööajatabeli ning kirjaliku raporti ja küsima oma praktikajuhendajalt kirjaliku tagasiside läbitud praktika kohta. Need dokumendid tuleb esitada praktikakoordinaatorile, et tal oleks võimalik tehtut hinnata. Kui tudeng sooritab oma praktika väljaspool osakonda, siis tuleb lisada ka praktikakoha poolse juhendaja kontaktandmed, et tudengi soorituse kohta oleks võimalik küsida täiendavat tagasisidet. Juhendid, dokumendivormid ning lepingute aluspõhjad saab praktikakoordinaatori käest.
NB! Kui sooritad praktikat ERASMUSe raames, siis on aruandlus veidi teistsugune. Lisaks osakonnas kasutusel olevatele aruandevormidele tuleb ka täita ERASMUSe aruandlus, paberid esitada osakonda. Kui see on tehtud, siis antakse tudengile sertifikaat, mis tuleb esitada praktikakoordinaatorile koos teiste dokumentidega.
Vastavalt ülikoolis kehtivale korrale on 1 ainepunkt väärt 26 akadeemilist tundi tööd. Tavaliselt peaksid tudeng ja praktikakoordinaator hindama plaanitava tegevuse kestust ja väärtust ainepunktides enne praktikategevuste alustamist. See on aga vaid eelhinnang, mis on mõeldud abiks tegevuste planeerimisel. Tegelik saadavate ainepunktide hulk sõltub tegelikult tehtud töö mahust, välja arvatud juhul kui eelnevalt on teisiti kokku lepitud. Aeg-ajalt võib osakond pakkuda välja ka fikseeritud punktimahuga praktikavõimalusi, sõltumata tegelikult kulunud tööajast.
Kuna filosoofiaõpingud ei valmista tudengit ette üheks konkreetseks ametiks, siis on mõnikord tudengitel keeruline välja mõelda, kuhu praktikat sooritama minna. Praktikakoha valikul peaksid olema olulised kaks faktorit:
Inspiratsiooniks on allpool nimekiri mõnedest praktikabaasidest ja -tegevustest, mida meie osakonna tudengid on teinud.
BA õppeastme tudengid:
MA õppeastme tudengid:
Praktika- ja tööpakkumised TÜ üliõpilaste infokirjas
Futulab - üliõpilase arengut ja karjääri toetav keskkond