Vadim Verenitš kaitseb doktoritööd „Semiotic models of legal argumentation“

23. aprillil 2014, algusega kell 13.15, kaitseb Vadim Verenitš TÜ senati saalis Filosoofia ja semiootika instituudi nõukogus filosoofiadoktori kraadi (PhD (semiootika ja kultuuriteooria) taotlemiseks esitatud väitekirja „Semiotic models of legal argumentation“

Juhendajad: Mihhail Lotman, PhD (TÜ Filosoofia ja semiootika instituut) ja Igor Gräzin, PhD (TLÜ)

Oponendid: Anne Wagner, PhD (Université du Littoral Cote d’Opale, France) ja prof Peeter Järvelaid, PhD (Tallinna Ülikool)

Tutvustus:
Kaitsmisele tulev väitekiri kujutab endast katset käsitleda kaasaegset juriidilise tõlgendamise teooriat võrdleva kriitilise meetodi abil. Selle projekti käigus on analüüsitud erinevaid juriidilise argumentatsiooni teooriaid; neid teooriad kõrvutades on püütud välja selgitada kas teoreetiline diskursus tänapäevases õigussemiootikas loob piisavad eeldused selleks, et visandada teoreetiline raamistik, mis aitaks kaasa juriidilise argumentatsiooni semiootilise teooria loomisele. Huvi juriidilise semiootika (ehk õigussemiootika) vastu tulenes peamiselt sügavast rahulolematusest olukorraga kaasaegses teoreetilises jurisprudentsis (eriti selle juriidilise argumentatsiooni probleemistikuga). Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks on analüüsida juriidilise tõlgendamise olemust semiootilisest vaatenurgast. Juriidilise argumentatsiooni ehk õigusliku tõlgendamise analüüsi käigus on püütud teha samme loodetava õiguse tõlgendamise teooriate sünteesi poole. Nagu teada, on tõlgendamise peamiseks eesmärgiks selgitada välja seaduse mõte (lad. ratio legis) ehk teha kindlaks tõlgendatavas sättes väljendatud reegli, põhimõtte või mõiste sisu. Seega kujutab kohtumõistmine endast loovat, õigust edasi arendavat tegevust ja sellest lähtuvalt on käesolevas dissertatsioonis põhirõhk just seaduse rakendamisel ehk kohtupidamise käigus toimuval tõlgendamisel. Taoline rõhuasetus on täiesti arusaadav – iga seadus peab toimima, kuid see juhtub ainult siis, kui seaduse rakendamisel saadakse seadusest mõistuspäraselt aru.
Lisaks õiguse tõlgendamise olemuse analüüsile võib dissertatsiooni eesmärgid lühidalt sõnastada alljärgnevalt:
1) arendada kontseptuaalne raamistik juriidilise argumentatsiooni erinevatel etappidel tekkivate probleemide käsitlemiseks;
2) arutleda küsimuste üle, mis ilmnevad seoses juriidilise argumentatsiooni üldlevinud meetodite mittetäieliku ühilduvusega pakutud semiootilise mudeliga;
3) vaadelda, kuidas praktikas omavahel ühendada erinevaid õiguse tõlgendamise teooriaid ja semiootilist meetodit.

Info edastas: Ulvi Urm, FLFI semiootika osakonna vastutav sekretär, 7375 933