|
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse
E 16.15 - 18.00 näd. 25, 27-37 Jakobi 2 - 226
vanemteadur Roomet Jakapi, vanemteadur Bruno Mölder, teadur Marek Volt
Kursusel antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014
|
|
FLFI.00.023 Esteetika (6 EAP) või FLFI.02.065 (3 EAP)
P 16.15 - 18.00 näd. 26, 29, 34, 37 Jakobi 2-336
teadur Marek Volt
Süstemaatiline sissejuhatav ülevaade filosoofilise esteetika peamistest küsimustest: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline objekt? Mis on esteetiline hoiak/kogemus? Mis on esteetiline väärtus (vastandina moraalsele/eetilisele ja tunnetuslikule väärtusele)?
Kõigile huvilistele, eriti ajalugu, kunstid, semiootika.
Toimub koos AÜ-ga.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 24.02.2014. |
|
FLFI.02.075 Sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse
Sissejuhatav loeng T 16.15-18.00 näd. 24 Jakobi 2-226 (STATS) või R 16.15 - 18.00 näd. 26 Jakobi 2 – 336 (AÜ), edasi veebis
Sobib nii päevase õppe kui AÜ üliõpilastele)
dotsent Kadri Simm
Käesolev loengukursus annab ülevaate läänemaisest sotsiaal- ja poliitilisest filosoofiast. Kursus on üles ehitatud probleemipõhiselt koondudes niisuguste mõistete ümber nagu ühiskondlik leping, vabadus, õiglus, õigused, võrdsus, valitsus, avatud ühiskond, omand. Arutluse all on näiteks niisugused küsimused: Mis on ühiskond? Milline oleks parim ühiskond? Mis on riik? Kuidas õigustada riigi olemasolu? Mil määral on riigi sekkumine kodanike vabadusse õigustatud? Milline oleks parim valitsemisvorm? Mis on demokraatia? Mis on demokraatia eelised ja puudused teiste valitsemisvormide kõrval? jne.
Kõigile huvilistele.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014 |
|
FLFI.01.085 Fenomenoloogiline kunstikäsitlus (Heidegger ja Merleau-Ponty) (3 EAP)
N 12.15-14.00 näd. 25- 34, 36-38 Jakobi 2-337
lektor Eduard Parhomenko
Sissejuhatus fenomenoloogilisse kunstikäsitusse Martin Heideggeri teose „Kunstiteose algupära“ ja Maurice Merleau-Ponty „Silm ja vaim“ najal.
Kõigile huvilistele, eriti kunstiajalugu, kunstid, kirjandus, semiootika.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014. |
|
FLFI.01.086 Sissejuhatus Immanuel Kanti esteetikasse
N 16.15 - 18.00 näd. 25-34,36-38 Jakobi 2 – 337
lektor Eduard Parhomenko
Kursus keskendub Immanuel Kanti teosele „Otsustusjõu kriitika“ (1790), eeskätt selle esimesele osale, mis käsitleb esteetilist otsustusjõu küsimusi (ilu, ülev).
Kõigile huvilistele, eriti filosoofia, ajalugu, kunstid, kirjandus.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014
|
|
FLFI.01.088 Aristotelese „Nikomachose eetika“
toimub tsüklina näd. 35-38 Jakobi 2 – 337
professor Jan Szaif (inglise keeles)
Kursus tutvustab Aristotelese eetikateooriat, tuginedes tema loengutele "Nikomachose eetikas". Keskendutakse sellele, milline on Aristotelese järgi inimelu eesmärk ning kuidas voorused võimaldavad inimesel elus edukalt toimida.
Kõigile huvilistele, eriti filosoofia ja klassikafiloloogia BA 3 ning kraadiõppurid.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 15.04.2014.
|
|
FLFI.01.092 Sissejuhatus Jacques Derrida mõtlemisse
E 14.16-16.00 näd. 25,27-35,39-40 Jakobi 2 – 337
teadur Jaanus Sooväli
Derrida võtmetekstide lähilugemise käigus võetakse kursusel põhjalikumalt vaatluse alla järgmised teemad: (1) Derrida dekonstruktsiooni kultuurilis-filosoofiline kontekst; (2) Dekonstruktsiooni iseloom ning tähendus; (3) Derrida keele- ja kirjakäsitus (différance, disseminatsioon jne); (4) Lääne kohalolu-filosoofia loomus ning kriitika; (5) Hilise Derrida eetilis-poliitiline mõtlemine.
Kõigile huvilistele, eriti semiootika, kirjandusteadus, keeleteadus, kunstid.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014.
|
FLFI.04.042 Teadvus ja surm: varauusaegsed ning nüüdisaegsed ettekujutused
T 16.15 - 18.00 näd. 25-37 Jakobi 2-336
vanemteadur Roomet Jakapi, vanemteadur Bruno Mölder
Kursuse esimene pool annab ülevaate varauusaegsetest ettekujutustest selle kohta, mis juhtub inimhingega pärast surma, teine pool tutvustab tänapäeva naturalistlikke ning paranormaalseid vaateid surmalähedaste (NDE) ning kehaväliste (OBE) kogemuste kohta.
Kõigile huvilistele, eriti usuteadus, psühholoogia, ajalugu.
Aine on registreerimiseks avatud kuni 09.02.2014. |
|
FLFI.05.001 Fenomenoloogia Eesti vaatepiirilt
K 12.15 - 14.00 näd. 25-37 Jakobi 2 – 336
professor Ülo Matjus
Sissejuhatavalt käsitletakse fenomenoloogiat ja fenomenoloogilist filosoofiat avaras mõttes, mis kätkeb ka hermeneutilist filosoofiat ja olemisajaloolist mõtlemist. Eeskätt vaadeldakse fenomenoloogia kujunemist E. Husserli võitluse käigus psühhologismiga, keskendudes intentsionaalsuse, kategoriaalse kaemuse, fenomenoloogilise a priori ja fenomenoloogilise meetodi (printsiibi) probleemele. Olemis-ajaloolise mõtlemise võtmes sündiva kriitilise käsitluse käigus õpitakse põhjalikult tundma fenomenoloogilise mõtlemise retseptsiooni ajalugu Eestis vastava autentse allikmaterjali põhjal (A. Koort jt.).
Kõigile huvilistele.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014. |
FLFI.03.036 Sissejuhatus keelefilosoofiasse
N 16.15 - 18.00 näd. 24-34, 36-40 Jakobi 2-336
professor Daniel Cohnitz (inglise keeles)
Sissejuhatus kaasaegsetesse osutus- ja tähendusteooriatesse, formaalse semantika põhimõistetesse ja keskseisse probleemidesse. Kursus hõlmab ka mõjukaid ajaloolisi vaatekohti: Frege, Russell, Wittgenstein, Carnap, Quine, Davidson, Grice, Austin, Kripke, Kaplan ja Stalnaker.
Kõigile huvilistele; eriti keeleteadlased ja semiootikud (BA- ja kraadiõpe).
Aine on registreerimiseks avatud kuni 09.02.2014. |
FLFI.00.052 Teaduse eetika ja metodoloogia
N 12.15 - 14.00 näd. 25-37 Jakobi 2 - 336
professor Margit Sutrop, dotsent Endla Lõhkivi
Kursus käsitleb teaduseetika peamisi küsimusi nagu teaduslik-tehnilise progressi eetilised piirid, eetilised käitumisstandardid teaduses, teadus ühiskonnas, teadlane eksperdina, teadlase vastutus, teadlase ethos. Õpitakse tundma nii eetika kui ka teadusfilosoofia põhimõisteid ja peamisi teooriaid. Tutvustatakse uusimaid teoreetilisi lähenemisi järgmistele teadusfilosoofia küsimustele: mis on teadus, millised on teadusliku teadmise iseärasused, õige meetodi otsingud, seletus teaduses, objektiivsuse mõiste.
Üleülikooliline doktoriõppe valikaine.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014. |
|
FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele
R 12.15 - 14.00 näd. 24-32, 34, 36-39 Jakobi 2 - 336
lektor Andrus Tool
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism.
Üleülikooliline doktoriõppe valikaine.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 09.02.2014.
|
|
FLFI.03.088 Essentsialism, psühholoogia, evolutsioon ja eetika
K 16-18 Jakobi 2–337
teadur Edit Talpsepp
Essentsialism on vastuoluline doktriin, mille kohaselt entiteetidel või gruppidel on mingid paratamatud omadused, mis määratlevad nende entiteetide ja gruppide identiteedi ja/või tüüpilised omadused. Essentsialismi mõiste leiab laialdast rakendust eri valdkondades metafüüsikast eetikani ning selle relevantsus ulatub ka näiteks teaduspoliitikat või inimõigusküsimusi puudutavate diskussioonideni.
Antud kursuse eesmärgiks ongi tutvustada essentsialismi mõistet selle eri kasutuskontekstides, keskendudes eriti essentsialismile inimmõtlemises – s.o psühholoogilisele essentsialismile – ning selle tagajärgedele loodusliku ja sotsiaalse maailma tõlgendamise/seletamise jaoks. Psühholoogilise essentsialismi abil on üritatud seletada stereotüüpide teket, ksenofoobiat, rassismi jms eri inimgruppe puudutavat eelarvamuslikku mõtlemist. Samuti raskendab essentsialistlik mõtlemine väidetavalt ka evolutsiooniteooria mõistmist. Üks kursusel käsitletavatest paradoksidest on näiteks see, et olles ühest küljest justkui mingitele ebasoovitavatele tendentsidele juhtiv psühholoogiline tendents, on essentsialism teisalt ka näiteks induktsioonidele aluseks olev kasulik mõtlemisheuristik.
Valikaine filosoofiatudengitele, vabaaine kõigile huvilistele üle ülikooli.
Aine on registreerumiseks avatud kuni 24.02.2014.
|
