Vaba- ja valikained filosoofias sügisel 2015
FLFI.01.086 Sissejuhatus Immanuel Kanti esteetikasse
Eduard Parhomenko
Kursus keskendub Immanuel Kanti teosele "Otsustusjõu kriitika" (1790), eeskätt selle esimesele osale, mis käsitleb esteetilist otsustusjõu küsimusi (ilu, ülev).
FLFI.02.094 Eetilised valikud Jaan Krossi teostes
Margit Sutrop, Tiina Ann Kirss
Loengud annavad eetilis-filosoofilise ja kultuuriloolise raami Jaan Krossi loomingu mõistmiseks, ühelt poolt suhestades seda nii tema enda aja kui kaasajaga, teisalt aga andes filosoofilise raami ja mõisted eetiliste küsimuste käsitlemiseks. Eetika valdkonna tööriistade abil püüame arutelu süvendada, keskendudes mõistetele nagu moraalsed valikud, moraaliemotsioonid ja moraalne sõnavara. Seminarides käsitleme Krossi novelle, kolme romaani ja memuaare, uurides, kuidas Kross kirjanduslike vahenditega tõstatab sügavaid eetilisi küsimusi ja dilemmasid. Asetades teosed kultuurilooliste taustade ning omaeluloolisuse probleeme konteksti, uurime tegelaste ees seisvaid moraalseid dilemmasid ja küsime-- nagu küsib meilt kirjanik Kross: Mida tähendab olla eestlane? Mida tähendab olla inimene? Kas inimese moraalsed valikud on seotud ajaga, mil ta elab?
FLFI.02.123 Moraalse staatuse problemaatika bio- ja keskkonnaeetikas
Külli Keerus
Moraalse kaalutlemise eelduseks on teistega arvestamine. Ent kes on need teised, kellega arvestada tuleks? Kas see nõue puudutab ainult inimesi või peaksime arvestama ka loomade, putukate või taimedega? Isegi inimeste puhul ei ole asi ühene. Kas meil näiteks on põhjust arvestada ka inimembrüotega? Või pöördumatult komatoosses seisundis patsientidega? Filosoofid näivad olevat üksmeelel ainult selles, et normaalne täiskasvanud inimene on moraalselt arvestatav, teeäärne kivike aga kindlasti mitte. Ent kuhu täpsemalt tõmmata piir? Mille alusel seda teha? Ja kas sellise piiri tõmbamine on üldse teostatav või mõistlik? Kõik need küsimused mahuvad märksõna „Moraalse staatuse problemaatika“ alla. Kursusel võetakse aluseks Mary Anne Warreni raamat „Moral Status: Obligations to Persons and Other Living Beings“ (2000). Oma raamatus käsitleb Warren levinumaid moraalse staatuse kriteeriume läbi filosoofia ajaloo, kuid pakub välja ka oma versiooni. Seminaride käigus tutvustatakse ka hiljem ilmunud käsitlusi.
FLFI.02.139 Hannah Arendti poliitikafilosoofia
Siobhan Ann Kattago
Arendt's reflections on totalitarianism, the banality of evil, freedom, revolution, the rise of the social and the nature of the political mark her as one of the most original thinkers of the twentieth-century. Throughout her work, she focuses on the relationship between the self, the world and the polis - between the person as individual and as citizen - between inclusion in the world and exclusion from it. Linking academic and life experience, Arendt seeks to understand the political questions of her time within the long tradition of political philosophy. The course familiarizes students both with the work of Arendt and its critical reception in subsequent political philosophy.
FLFI.02.141 Respekt isiku ja tema hääle suhtes: objektistamine ja vaigistamine
Francesco Orsi, Alexander Stewart Davies, Eve Kitsik
It is a five-day intensive course. The concept of objectification is widely used to characterize certain kinds of personal and cultural attitudes manifested in behaviour, speech, societal practices, regulations, and representations. Objectifying is treating a person as if he or she were an object. During the course we will examine its relation to two central spheres of human experience: work and sexuality. We will discuss the required features for a plausible theory of objectification. Finally we will consider whether the very notion of objectification, for example as applied against pornography or prostitution, might have itself the consequence of objectifying those it regards as victims, whether through silencing them or denying their autonomy.
FLFI.03.093 Konstruktsionistlik realism teadusfilosoofias
Ave Mets
Models in science and their connection to laws of nature, the notion of nomological machine; different notions of construction pertaining to science; construction as purposeful activity and procedures of construction: abstraction, idealisation, interpolation, extrapolation; measurement; methodological division of sciences (exact sciences, natural sciences, social sciences); scientific world picture and its role in shaping the world. The course focuses on contemporary constructive and practical realist and naturalist philosophies of science (no analogous historical philosophical conception will be considered).
FLFI.04.055 Tahtmine
Uku Tooming
The course consists of three parts, each of which includes a lecture and a series of seminars. In the first part of the course we will discuss various theories about the nature of desire, including the simple dispositional view, learning-based theory and good-based account. In the second part we will look at the semantics of desire ascriptions and its possible metaphysical implications. Finally, in the third part we will turn to the epistemology of desire and inquire into different views about the way in which one can know what one wants.
FLFI.05.001 Fenomenoloogia Eesti vaatepiirilt
Ülo Matjus
Sissejuhatavalt käsitletakse fenomenoloogiat ja fenomenoloogilist filosoofiat avaras mõttes, mis kätkeb ka hermeneutilist filosoofiat ja olemisajaloolist mõtlemist. Eeskätt vaadeldakse fenomenoloogia kujunemist E. Husserli võitluse käigus psühhologismiga, keskendudes intentsionaalsuse, kategoriaalse kaemuse, fenomenoloogilise a priori ja fenomenoloogilise meetodi (printsiibi) probleemele. Olemis-ajaloolise mõtlemise võtmes sündiva kriitilise käsitluse käigus õpitakse põhjalikult tundma fenomenoloogilise mõtlemise retseptsiooni ajalugu Eestis vastava autentse allikmaterjali põhjal (A. Koort jt.).
FLFI.05.006 Sissejuhatus eesti kultuuri
Tiina Ann Kirss
The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity.