Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb täna sinust sama isiku, kes sa olid eile, mis üldse teeb sinust sinu ning kust pärinevad sinu tahtmised ja kuidas sa nendest teada saad?
Ootame kõiki gümnaasiumiõpilasi laupäeval, 25. novembril töötuppa, kus on võimalik arutleda nendel teemadel koos vaimufilosoofidega.
Teemade tutvustus
Teatud mõttes pole me kunagi päris need samad isikud, kes me olime päev või isegi hetk tagasi – me muutume pidevalt ajas. Vastsündinuna ei osanud sa näiteks rääkida ega kõndida ning kaalusid umbes sama palju nagu väike arbuus. Gümnaasiumiõpilasena võid sa aga tõukerattal ringi kihutada ja arutleda filosoofiliste probleemide üle ning kaalu on sul juba paari kartulikoti jagu. Tundub, et ühel vastsündinud beebil ja gümnasistil pole kuigi palju ühist. Samas oled sa ikkagi seesama, kes olid vastsündinuna – pole ju nii, et sinu asemele on astunud keegi teine? Kuidas on võimalik, et sa, vaatamata nii paljudele muutustele, oled ikka veel sina? Filosoofid on isikusamasuse mõistatuse lahendamiseks välja pakkunud mitmeid põnevaid teooriaid, mille üle hakkame üheskoos arutlema.
Kui isikusamasuse teemaga liikuda edasi tulevikku, siis arutavad filosoofid ja futuroloogid võimaluse üle, et kord suudetakse inimese mõistus laadida üles arvutisse, kust vajadusel saab selle alla laadida uude kehasse. Mõelda vaid, milliseid uusi võimalusi see avaks ja kuidas see meie elu muudaks! Arutleme, kas see ikka on võimalik ja mis juhtub mõistuse üleslaadimise korral inimese teadvuse ja isikusamasusega.
Osad meie soovidest ja tahtmistest paistavad olevat kesksed meie identiteedi jaoks. Kui näiteks keegi tahab üle kõige maailmas olla esimene inimene Marsil, siis annab see alust teda ka selle südamesoovi kaudu määratleda. Kellegi soov hommikul kohvi juua sellist alust enamasti ilmselt ei anna. Kuivõrd iseenesestmõistetavana tasub meil aga võtta seda, et kui keegi väidab, et ta tahab olla esimene inimene Marsil või et ta tahab hommikul kohvi juua, siis ta ka teab, et tal sellised soovid on? Kuidas keegi üldse teab, mida ta tahab ja et ta ka tegelikult tahab seda, mida ta arvab end tahtvat? Kas kõikide soovide teadmine on sama raskusastmega, või on nende vahel olulisi erinevusi? Et nendes küsimustes selgust saada, arutleme selle üle, mida üldse tähendab midagi soovida, ning vaatleme paari filosoofide poolt pakutud teooriat, mis seletavad, kuidas me oma tahtmisi teame.
Ajakava
Laupäev, 25. november 2023, kell 12-14.45, Jakobi 2-336, Tartu
12.00-12.10 Sissejuhatus
12.10-12.50 Isikusamasuse mõistatus (Vivian Puusepp)
12.50-13.00 Paus
13.00-13.40 Mõistuse üleslaadimine (Bruno Mölder)
13.40-13.50 Paus
13.50-14.30 Tahtmine (Uku Tooming)
14.30-14.45 Kokkuvõte
Arutelupäeva viivad läbi:
Palume huvilistel registreeruda hiljemalt 20. novembri õhtuks. Kohtade arv on piiratud.
Kui oled juba registreerunud, aga ei saa siiski osaleda, siis anna sellest palun võimalikult ruttu teada: margot.must@ut.ee, et saaksime pakkuda koha järgmisele huvilisele.