Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria vilistlane Kristiina Peterson tuvastas oma magistritöös koroonakriisi meediakajastuse esimeses etapis levinud pandeemia kujutamisviisid: halvustamine ja ohvristamine, õppimine ja hoiatamine ning huumor. Saadud teadmised võimaldavad meil järgmisi tervisekriise varem ära tunda ja nendega paremini toime tulla, väidab ta. Petersoni lõputöö allikaiks olid Postimehe ja Eesti Päevalehe ning Objektiivi arvamuslood ja juhtkirjad.
Mõistagi on viirus oma bioloogiline nähtus, ent viirusepuhang ei jää ainult bioloogia ega meditsiini piiridesse, vaid kandub edasi ka ühiskondlikku ellu ja kultuuri. Sellistel puhkudel peavad eri valdkondade spetsialistid viirusega seotud teabevälja eri osi proportsioonis hoidma. Ühelt poolt peavad nad näitama haiguse tõsidust, teisalt aga vähendama hirmu ja stigmasid ning takistama valeinfo levikut, et puhang võimalikult efektiivselt seljatada.
Praeguse koroonakriisiga sarnaste haiguspuhangute uurimiseks võib kasutada uuenduslikku tervisepaanika käsitlust. Just see aitab meil ära tunda olukordi, kus "paanikaõhustik" on tekkinud või tekkimas ning juba ennetavalt otsida viise selle negatiivse mõju vähendamiseks. Samuti saame paremini mõista näiteks seda, milline keelekasutus võib epideemia seljatamist pidurdada.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.