Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe peab inauguratsiooniloengu „Orjus ja vabadus Eesti mõtteloos“

Neljapäeval, 14. märtsil kell 16.15 toimuva inauguratsiooniloengu eesmärk on vaadelda, kuidas mõistete „orjus“ ja „vabadus“ tähendusväli ja kasutusviisid on Eesti mõtteloos pikas plaanis muutunud ning milliste teooriate ja argumentidega on eri aegadel orjust põhjendatud, õigustatud ja kritiseeritud.

Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahva vabastamisest pärisorjusest ja 150 aastat sellele sündmusele pühendatud esimesest üldlaulupeost. „Orjus“ ja „vabadus“ on üks keskseid mõistepaare Eesti ajalookirjutuses, folklooris, kirjanduses ja mõtteloos. Eesti rahvusliku ajalookontseptsiooni üks läbivaid motiive on eestlaste vabadusepüüe. Vabaduse kõige selgem vastand on orjus, mis on kaasnenud võõrvallutuse ja -võimuga.

Vabadus võib tähendada iseenda peremeheks olemist nii üksikisikuna kui ka terve rahvusena, määrates ise enda saatust ning olles peremeheks omal maal. Vabaduse ja orjuse vastandpaar on olnud üks peamine lähtealus Eesti ajaloo periodiseerimisel ning eri ajajärkudele hinnangu andmisel.

Selle mõtteloolise ekskursiooni taust on orjuse ja pärisorjuse kontseptsioonide areng Euroopa mõtteloos antiikajast uusajani, mis on kujundanud ka siinseid arusaamu selle kohta, mida orjus õieti tähendab nii individuaalsel kui ka rahvuslikul tasandil. Vaatluse alla võetavad peamised ajajärgud on Rootsi aeg, valgustusajastu, ärkamisaeg ja iseseisva Eesti riigi loomine 20. sajandi algul.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani Margit Sutropi sõnul näitab loengu teema ilmekalt, kuidas rahvuslik ja rahvusvaheline kontekst mõtteloo uurimises põimuvad. „Uurides, mida orjuse ja vabaduse all on eri aegadel Eestis mõeldud, aitab Pärtel Piirimäe kuulajal mõista süvitsi meie ajalugu ja kultuuri. Tõlgendades Eesti autorite seisukohti aga Euroopa mõtteloo kontekstis, annab Piirimäe panuse rahvusvahelisse mõtteloo uurimisse,“ ütles Sutrop.

Pärtel Piirimäe on õppinud Tartus ja Göttingenis (Saksamaa) ajalugu ning Cambridge’is (Suurbritannia) mõttelugu ja poliitiliste ideede ajalugu. 2007. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktorikraadi ajaloo erialal. Aastatel 2002–2006 töötas Piirimäe külalisõppejõuna University College Londonis ja teadurina Cambridge’i Ülikooli St. John’s College’is ning aastatel 2006–2018 vanemteaduri ja dotsendina Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis. Ta on olnud teadur Swedish Collegium for Advanced Study instituudis (Uppsala, Rootsi) ning külalisteadur Harvardi Ülikoolis. Alates 2018. aastast töötab ta mõtteloo professorina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis.

Pärtel Piirimäe uurimisvaldkonnad on rahvusvahelise poliitilise ja õigusliku mõtte ajalugu, varauusaja propaganda, publitsistika ja ajalookirjutuse ajalugu ning Eesti ja Läänemere piirkonna mõttelugu Euroopa mõtteloo kontekstis. Tema praegune peamine uurimisteema on loomuõiguse ja rahvusvahelise õiguse ajalugu varauusaja Euroopas ning nende ideede retseptsioon ja rakendamine Põhja-Euroopas ja Balti provintsides.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Pärtel Piirimäe, TÜ mõtteloo professor, partel.piirimae@ut.ee