Eestikeelne doktoritöö Sartre'i filosoofiast
Kolmapäeval, 4. oktoobril 2017 alates kl 14.15 kaitseb Tarmo Tirol Tartu Ülikooli Senati saalis oma doktoriväitekirja "Subjektiivsus Jean-Paul Sartre'i eksistentsialismis". Tegemist on eestikeelse, filosoofia ajaloo alase monograafiaga, mille üle autor, oponendid ja teised kohalviibijad väitlevad eesti keeles, jäädes truuks rahvusvahelise tippteaduse sisulistele nõuetele. Väitekiri kirjutati Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo õppetooli juures Roomet Jakapi ja Jaanus Soovälja juhendamisel. Oponentideks on tipptasemel asjatundjad meilt ja mujalt: Margus Vihalem (Tallinna Ülikool) ja Kristjan Laasik (Shandongi Ülikool, Hiina).
Töö lühikokkuvõte
Tarmo Tiroli doktoritöö “Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis” uurib muutusi ja arenguid Sartre’i eksistentsialistlikus subjektikäsitluses ning annab subjektikäsitlusest ka ülevaate. Töö keskendub põhiliselt Sartre’i marksismieelsele (kuigi osalt siiski Marxist mõjutatud) filosoofiale ning fenomenoloogiale, mille põhjal Sartre oma eksistentsialistliku subjektiteooria välja arendas. Tähelepanu all on subjekt ja subjektiivsusega seotud teemad: ontoloogiline ja praktiline vabadus, eneseteadvus, autentsus, väärtused, subjekti struktuur, kujutlusvõime jne. Dissertatsioon vastandub erinevatele subjekti struktuuri puudutavatele väärtõlgendustele ning reduktisonistlike vaadetele, mille kohaselt Sartre’i subjektikäsitlus jäi alati sisuliselt alati samaks ning näitab, et selles toimus hulgaliselt nii väiksemaid transformatsioone, kuid ka mõningaid selliseid, mida oleks sobilik iseloomustada sõnadega “järsk” ja “radikaalne”. Tähtsaimad muutused hõlmavad Teise maailmasõja järgset perioodi ning puudutavad vabadusekäsitlust ning eneseteadvuse rolli modifitseerumist. Nihked subjektikäsitluses kätkevad endas ka Sartre’i filosoofia alusmõistete tähenduste teisenemisi, mistõttu pole põhjust eeldada, et Sartre peab oma filosoofikarjääri jooksul subjektiivsusega seonduvate mõistete all (vabadus, autentsus jne) alati silmas samu asju.