Autor:
Tartu Ülikooli eetikakeskus

Näitus „Eesti filosoofia ajalugu ja filosoofia Eestis"

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja filosoofia ajaloo õppetool kutsuvad vaatama näitust „Eesti filosoofia ajalugu ja filosoofia Eestis“, mis on Jakobi 2 III korrusel avatud kuni mai keskpaigani.

Näituse ühe koostaja Juhan Hellerma sõnul annab näitus ülevaate Eesti filosoofia ajaloost alates 19. sajandist kuni tänapäevani. Eesti filosoofiat on näituse kontekstis mõistetud avaralt – väljas on töid ka filosoofidelt, kes pole küll Eesti päritolu, kuid on siin töötanud ja tegutsenud. Sellistest autoritest on üks kuulsamaid  Gustav Teichmülleri, kelle teosest „Die wirkliche und die scheinbare Welt“ on väljas nii originaalväljaanne kui ka hiljuti välja antud uustrükk. Teichmüller kutsuti 1870. aastal Tartu ülikooli ja oli siin tegev kuni surmani; Tartu-perioodi peetakse tema loominguliseks kõrgajaks. „Teichmülleri tekstidest on kavas välja anda eestikeelne kogumik, mis näitab tema olulisust kaasaja filosoofiale,“ nendib Hellerma.

Näitus on mõtteliselt seotud värske kogumikuga Eesti filosoofia ajaloost „Tagasi mõteldes“, millesse koondatud artiklid käsitlevad filosoofia saksakeelset algust Eestis 19. sajandil, annavad ülevaate filosoofiast Nõukogude Eestis, samuti leiab käsitlemist oluliste õhtumaiste filosoofide  jõudmine Eestisse. Kogumiku välja andmine ajastati oluliseks tähtpäevaks: 25 aastat tagasi avati Tartu Ülikoolis filosoofia osakond iseseisva õppe- ja teadustöö institutsioonina. Kogumikus on artiklid prof Ülo Matjuselt, prof Margit Sutropilt, Eduard Parhomenkolt ja teistelt filosoofidelt ja Eesti filosoofia ajaloo uurijatelt.

Näituse kaaskorraldaja Liisi Veski lisab, et Eesti filosoofia ajaloo näitusel on väljas raamatud nii eesti, inglise, saksa kui teistes keeltes, samuti Eesti Mõtteloo sarja raamatud. „See, kuidas näitus on sündinud ja arenenud – pidevalt lisandub teoseid, mida välja panna –, näitab, et Eesti filosoofia ajalugu alles vajab mõtestamist ja läbiarutamist,“  märgivad näituse korraldajad.

Näituse koostajad on Eesti mõtteloo professor Ülo Matjus, filosoofia ajaloo õppetool ja osakonna juhataja Bruno Mölder.
 

"Mälupüüdja" detail

Näituse „Ellujäämise poeetika” avab 9. mail vestlusring

Sarja „Kord ja kaos“ teine sümpoosion „Maailma tähendusest“ kujundus.

Sarja „Kord ja kaos“ teisel sümpoosionil keskenduti semiootikale

KANT

Madis Kõivu "Filosoofipäeva" avalik lugemine