Madis Kõivu maalide näitus otsib koha vaimule (genius loci) kohta loodusteaduslikus maailmaruumis

28. veebruaril kell 12.00 avatakse Philosophicumi trepigaleriis füüsiku ja filosoofi Madis Kõivu maalide näitus „KOHT“ („Madis Kõivu ruum II“), kus mõtiskletakse tema tööde üle filosoofi vaatenurgast.

Madis Kõiv on maalinud maastikke ja linnavaateid. Saab öelda, et oma maaliloomingus on ta pööranud palju tähelepanu ruumi kujutamisele. Näitusele valitud maalid meenutavad unenäomaastikke, kus välismaailm hajub aistingute kontuurideta laikudeks. Mida jahib teadlane maalilistes abstraktsioonides? Kas koht on koondunud värvi?

„Näitusel on eksponeeritud tööd, kus Madis Kõiv uurib maalikunsti vahenditega ruumi kui sügavust – nii pildi- kui ka värvisügavust. Ruum ilmneb talle aistilise kohana, justkui mälestusliku paigana kadunud kodust. Madis Kõivu maalilaad annab võimaluse mõtiskleda selle üle, kuidas ja miks kaugeneb ta füüsikuna realistlikust maailma kujutamise viisist, unustades maalides loodusteadusliku ruumi ja geomeetrilise tsentraalperspektiivi,“ tutvustab näitust üks selle koostajatest Eduard Parhomenko.

Madis Kõiv (5.12.1929–24.9.2014) on tuntud oma teaduslik-filosoofilise ja kirjandusliku loomingu poolest. Selle kõrval oli ta aga ka suur kunstihuviline ning viljakas ja omanäoline maalija. Kõiv maalis aktiivselt 1960ndatest 1980ndate alguseni. Sellest ajast pärineb üle 300 maali. Kõivu maalide temaatika on mitmekesine: loodus- ja linnavaated, pildid maaelust, vaikelud, mille kujutusviisile on jätnud oma jälje modernse kunsti eri suundumuste motiivikäsitlus. Leidub stiilielemente sürrealismist, metafüüsilisest maalist, ka abstraktsest kunstist. Nii süngemate kui ka värvirõõmsamate piltide koloriit on paljuski pallaslik, kajastades postimpressionistlikku ja fovistlikku värvikesksust. Aimatav on ka abstraktse ekspressionismi mõju. 

Aastatel 1953–1961 töötas Madis Kõiv  Tallinna Polütehnilises Instituudis ning 1961.–1991. aastal füüsika instituudis teoreetilise füüsikuna kvantfüüsika alal. Füüsikutöö kõrvalt avaldas Kõiv alates 1960ndatest proosateoseid ja näidendeid eesti ja võru keeles. Terve elu tegeles Kõiv aktiivselt eripalgelise filosoofiaga. Ta on juhendanud ja oponeerinud Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas kaitstud lõputöid. Ta oli üks peamine analüütilise filosoofia traditsiooni tutvustajaid ja alusepanijaid Eesti ülikooli- ja kultuuriruumis, 1991. aastast üks analüütilise filosoofia seminari eestvedajaid (seminar käib koos seniajani).

Näituse rekontseptsiooni koostasid Riin Kõiv ja Eduard Parhomenko. Koostajad tänavad Mari ja Viia Kõivu ning Jaak Kikast abi eest näituse ettevalmistamisel. Näituse valmimist toetasid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ning filosoofia osakond.

Philosophicumi trepigalerii eesmärk on tutvustada erialasid ühendava universitas’e idee kaudu ülikooli töötajate, üliõpilaste ja vilistlaste kunstiloomingut. Näitus avatakse 28. veebruaril kell 12.00 ja see jääb Jakobi 2 õppehoones avatuks iga päev kell 8–20 kuni 27. märtsini.

Lisainfo:
Riin Kõiv, näituse koostaja, riin.koiv@ut.ee
Eva-Kaia Vabamäe, Philosophicumi trepigalerii galerist, eva-kaia.vabamae@ut.ee, 737 6148