Sügisest käima läinud saatesari annab üliõpilastest ja doktorandidest mõtteloolastele võimaluse tutvustada oma uurimisteemat ja -protsessi isiklikust aspektist. Saatesari sünnib koostöös filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo õppetooli, Värske Rõhu ja IDA raadioga.
Viimasel avalikul salvestusel Aparaaditehases kõneles Poola Teaduste Akadeemia doktorant Ove Averin Tartu Ülikooli varaseima perioodi üliõpilaste disputatsioonidest retoorika vallas. Mis oli Academia Gustaviana poliitiline eesmärk? Kuidas teenis seda eesmärki toonane poolametlik akadeemiline ideoloogia, ramism? Millega tegeles toonane üliõpilane ja kes ta oli? Ja kuidas seondub see kõik tehisintellektiga?
Ove Averin: "Mulle tundub, et retoorika ja dialektika Academia Gustavianas on – olgem ausad – üks kuivemaid asju, mida üldse uurida. Keda ja miks peaks huvitama see, kuidas, milliste vahenditega ja millises keskkonnas õpetati retoorikat pea nelisada aastat tagasi? Oleks siis vähemalt natuke intrigeerivam teemagi, nagu poliitika või nõiad või libahundid või hinge surelikkus/surematus. Tõsi, ehk olen siin natuke kallutatud, sest baka- ja magistritöö kirjutasin Tartu Ülikoolis just varauusaegsetest obskuursetest hingekäsitlustest ja see on maailm, millega on üsna raske konkureerida.
Ent ometi olen viimaseil aastail tegelenud just retoorika ja dialektikaga. Loen Poola Teaduste Akadeemias Tartu Ülikooli esimese perioodi üliõpilaste disputatsioone ja üritan nendest doktoritööd kokku kirjutada. Ja kuigi disputatsioonidest ei leia tõepoolest libahunte (või noh, tegelikult on kogu Liivimaa neid 17. sajandil täis) ega nõidu, siis lugedes sadu lehekülgi sellest, kuidas retooriliste vahendite ja elegantsusega on võimalik mitte ainult tõusta karjääriredelil ja edastada teadmisi, aga ka inimesi veenda ja mõjutada – nende hingi oma tahtele allutada – lõbustada ja miks ka mitte kurvastada; motiveerida sõdureid minema lahingusse, veenda kuningat rahastama haridust või päästa süütu kohtukaristusest, siis äkki siiski on siin kusagil ka poliitika, maagia ja hing. Lihtsalt natuke abstraktsemal(?) kujul."
Fotol Ove Averin. Foto autor Henri Otsing
Varasemad salvestused:
Liisi Veski "Illliberaalse ehk juhitava demokraatia vormidest 1930ndatel ja täna".
Margo Roasto "Vasakpoolsest poliitilisest mõttest 20. sajandi alguses".