Keskkonnakriis nõuab uue ajateadvuse kujundamist

Oma doktoritöös, mis käsitleb presentismist väljumist, leiab Juhan Hellerma, et ajalugu ei saa enam mõista üksnes inimese loona, vaid erinevatel ajaskaaladel kulgevate nii looduslike kui ka inimesega seotud protsesside põiminguna.

Presentismi keskne tees on, et dünaamilise, minevikust tuleviku poole kulgeva ajaloolise liikumise asemel valitseb kõikehõlmav, aina paisuv ja laienev, aga olemuslikult staatiline olevik. See tingib tuleviku tähenduse radikaalse muutumise. Kui varasemalt oli tulevik midagi, mille poole liikuda ja püüelda, siis nüüd tuleb teha kõik selleks, et ähvardavaks ja tumedaks muutunud tuleviku saabumist ära hoida.

Tänapäevast keskkonnakriisi iseloomustab inimtegevuse kujunemine planeedi ökosüsteeme ümber kujundavaks jõuks. Olukorras, kus inimene ja loodus on aina enam põimunud, on ajaloofilosoofia roll mõtestada ümber aja ja ajaloo mõisted. Doktoritöös järeldab Hellerma, et presentismist väljumine eeldab uue ajateadvuse kujundamist, mis asetab inimühiskonna looduskeskkonna ja sellega seotud ajahorisontide konteksti. Sellest lähtuvalt ei saa ajalugu enam mõista üksnes inimese loona, vaid erinevatel ajaskaaladel kulgevate nii looduslike kui ka inimesega seotud protsesside põiminguna.

Loe lähemalt portaalist ERR Novaator.