Autor:
Triin Paaver

Instituut meedias ja valik teaduspublikatsioone (2022, I)

04.08.2022
#teadus

Instituut meedias

Abordidebatis tuleb kuulata naisi, sest otsus saada emaks või mitte, puudutab kõige vahetumalt just nende elu, ütles bioeetik Kadri Simm Vikerraadio saates "Uudis+".

https://www.err.ee/1608641227/kadri-simm-otsustusoigus-kas-saada-emaks-…

Mis on ühist humanitaarteadustel, kunstil ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidel? Neist kõigist võib leida uusi mudeleid, mis aitavad liikuda individualismi ja suletud süsteemide juurest koostoimimise ja dialoogiliste tervikute poole. Need on mudelid, mida on hädasti tarvis ellujäämiseks üha kuumeneval planeedil.

https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/

Kirjandusteadlane ja semiootik Peeter Torop avab Fjodor Dostojevski mõttemaailma, kelle ideid tsiteerivad Vene-Ukraina sõjas mõlemad pooled.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120040270/essee-dostojevskit-tsiteer…

Laste- ja peretoetuste tõusu eelnõu kui populistlikult nõrk julgeolekurisk (Postimees)

https://arvamus.postimees.ee/7544268/edit-talpsepp-laste-ja-peretoetust…

Hooaja viimases Fookuses (22.06.2022) tuleb juttu lastetoetusest ja emaduslõivust, iibest ja õiglusest. Saatejuht Mihkel Kunnus vestleb neil teemadel Tartu Ülikooli filosoofiateaduri Edit Talpsepa ja "Keele ja Kirjanduse" peatoimetaja Johanna Rossiga. Kõik kolm on kahe lapse vanemad.

https://kuku.pleier.ee/podcast/fookuses/120223?fbclid=IwAR3vX_j4lRkxOPu…

Juuni Taskuvikerkaares räägisid TÜ filosoofia osakonna vilistlased Riin Sirkel ja Laura Viidebaum filosoofiast. Kas Antiik-Kreeka mõtlejad oli vastikud valged mehed? Mida hakata peale filosoofidega, kelle osad vaated mõjuvad tänapäeval selgelt tagurlikult? Kas Platonit lugedes tuleks tudengitele anda trigger warning?

http://www.vikerkaar.ee/archives/28631?fbclid=IwAR1HviDbY7DJRMkkWuWCQsn…

Riin Sirkelil on Vikerkaare juuni numbris (2022) ka artikkel Vana-Kreeka filosoofid ja naised

Mida arvata sellest, et Vana-Kreeka filosoofidel oli mitmeid meie jaoks problemaatilisi seisukohti, näiteks nende vaated naiste kohta? Sama küsimuse võib muidugi esitada ka Friedrich Nietzsche, Uku Masingu ja lugematu hulga teiste autorite puhul läbi ajaloo, ent Vana-Kreeka filosoofial on eriline roll, kuivõrd seda peetakse Lääne mõtlemise hälliks, mille mõju hilisemale ja praegusele mõtlemisele on märkimisväärne.

Horisont,  mai-juuni numbris 'Organismi määratlemine' 

Horisont 'Essentsialistlik mõtlemine ja selle vastuolulisus' 

'Kuidas määratleda kaasasündinud tunnuseid?", Horisondi jaanuari-veebruari numbris, https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/01/horisont1_2022.pdf

Valik teaduspublikatsioone

Eigi-Watkin, J. Applying the notion of epistemic risk to argumentation in philosophy of science. Euro Jnl Phil Sci 12, 27 (2022). https://doi.org/10.1007/s13194-022-00455-z
Abstract: I analyse an empirically informed argument in philosophy of science to show that it faces several varieties of risk commonly discussed as inductive risk. I argue that this is so even though the type of reasoning used in this argument differs from the reasoning in some of the arguments usually discussed in connection with inductive risk. To capture the variety of risks involved, I use the more general notion of epistemic risk proposed by Justin Biddle and Quill Kukla. I show how the argument in question faces several of the epistemic risks already described in connection with empirical reasoning. Importantly, I also argue that the subtype of inductive reasoning used in the argument merits a separate discussion. To analyse it, I recommend using the model of colligation, or reasoning through offering synthesising expressions. I then argue that it is desirable to recognise the risk in colligating inductive reasoning as a distinct type of epistemic risk that is relevant for understanding risk in other fields as well. Thus, I suggest that philosophy of science is one of the fields subject to non-trivial epistemic risk; I characterise several of these risks on the example of a specific argument; and I describe epistemic risk that accompanies colligation – colligating inductive risk.
 

Mölder, Bruno (2022). Interpretivism and mental fictionalism. In: Tamas Demeter, T. Parent, Adam Toon (Ed.). Mental Fictionalism: Philosophical Explorations (320−339). London and New York: Routledge.

Loodi õpiplatvorm, mille kasutajaskond võiks olla laiem kui üksnes kaitseväelased ja ajateenijad, sest vaenulikud riigid peavad infosõda tsiviilisikute ja kõrvalseisjate abiga.

https://rito.riigikogu.ee/nr-45/kuidas-ara-tunda-manipulatsiooni-kaitse…

RiTo nr 45, 2022

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt

Muzayin Nazaruddin kaitseb doktoritööd „Semiotics of Natural Disasters: the Entanglements of Environmental and Cultural Transformations“

16. detsembril kell 10.15 kaitseb Muzayin Nazaruddin semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Semiotics of Natural Disasters: the Entanglements of Environmental and Cultural Transformations” („Looduskatastroofide semiootika: keskkonna- ja kultuurimuutuste läbipõimumine”).

Martin Oja kaitseb doktoritööd „Semiotics of Multimodal Conflict: Modes, Modalities and Audio-Visual Incongruence in Feature Film“

16. detsembril kell 14.15 kaitseb Martin Oja semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Semiotics of Multimodal Conflict: Modes, Modalities and Audio-Visual Incongruence in Feature Film” („Multimodaalse konflikti semiootika: moodused, modaalsused ning auditiivse-visuaalse vastuolu mängufilmis”).
Rauno Thomas Mossi illustratsioon semiootika õpikule, Lotman

Juri Lotmani stipendiumikonkurss 2025 ootab kandideerima semiootikuid ja slaavi filolooge