Autor:
Triin Paaver

Eesti-uuringute Tippkeskuse lõppkonverents "Dialoogid Eestiga"

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents „Dialoogid Eestiga. Uus algus“ keskendub vaatele tulevikku

Programm:

 

 

15. ja 16. veebruaril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents, mis kannab pealkirja „Dialoogid Eestiga. Uus algus“.
Konverentsil võetakse vaatluse alla töörühmades toimunud uurimistöö, visioonid ja vaade tulevikku.
Eesti-uuringute Tippkeskus on alates 2015. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teadusühendus, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste erialadevaheliste uuringutega. Konverentsi eesmärk on teha kokkuvõtteid seitsme aasta tegevusest, esitada ühtlasi kõige silmapaistvamad tulemused ja paljutõotavad suunad edasisteks uuringuteks.
Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva sõnul on tippkeskus pakkunud head institutsioonide-ülest rahvusvahelist koostööd ning sündmusel arutletakse ka selle üle, millised võiksid olla ühistöö jätkamise võimalused. Konverentsisarja „Dialoogid Eestiga“ peab Kõiva oluliseks just seetõttu, et koostöö erinevate valdkondade teadlastega pakub uusi vaateid, meetodeid ja lahendusmudeleid. „Konverents on mõtlema ärgitav, mitte punktipanev või "õige lähenemise standardeid" kehtestav. Ühiskonna aktuaalsed protsessid, kasvõi praegused tervise-, keskkonna-, julgeolekukriisid on saanud humanitaaride suure tähelepanu osaliseks. Elusolendeid võrdsustav liikumine on näiteks seitsme aasta jooksul saanud uue suuna ja nii on see paljudes valdkondades.“
Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Liisi Laineste lisab: “Konverentsil on avalikkusele suunatus suurem kui varasematel konverentsidel. Enamik paneele on eestikeelsed ja tutvustatakse mitte ainult süvitsi minevaid juhtumiuuringuid või konkreetsete uurimuste tulemusi, vaid arutletakse, kuidas ühiskonnas suuremat mõju avaldada.”
Konverentsist teeb ülekande Kirmus-TV https://www.kirmus.ee/et/kirmusTV

Seitsme aasta jooksul on olnud põhirõhk kaheteistkümnel valdkondade-ülesel uurimissuunal: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuur ja kirjandusuuringud; korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia)uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.
Eesti-uuringute Tippkeskus on praegu üheksast tippkeskusest ainus humanitaaria tippkeskus ja koondab üle saja teadustöötaja ja doktorandi Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Kõige distsipliinide-ülesem tippkeskus ühendab väga erineva ettevalmistusega humanitaare – keeleteadlasi, muusikateadlasi, teatriteadlasi, filosoofe, folkloriste, kirjandusteadlasi, kultuuriuurijaid, ka loodusteadlasi. Assotsioneerunud üksikuurijad ja töörühmad esindavad Euroopa innovaatilisi uurimissuundasid, mis muudab tippkeskuse töö Eestile keskendunuks ja samas rahvusvaheliseks.
Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtted kodulehel: https://www.folklore.ee/CEES/2023/finaal/index.html
Sündmus Eesti Kirjandusmuuseumi Facebooki leheküljel: https://www.facebook.com/kirjandusmuuseum
Konverentsil osalemine on tasuta.
Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, samuti Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid.


Info: Liisi Laineste
Eesti-uuringute tippkeskuse tegevjuht
Eesti Kirjandusmuuseum
tel +372 5137 927
liisi.laineste@folklore.ee
Teate edastas Heidi-Maarja Melts, heidi-maarja.melts@kirmus.ee

 

 


Eesti-uuringute Tippkeskuse lõppkonverents
"Dialoogid Eestiga"

15. ja 16. veebruaril 2023 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
(Vanemuise 42, Tartu)

Eesti-uuringute Tippkeskus - Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teadusühendus, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste erialadevaheliste uuringutega - on tegutsenud alates 2015. aastast ja lõpetab oma töö 1. märtsil 2023. Konverentsi eesmärk on teha kokkuvõtteid ja esitada konsortsiumi kõige silmapaistvamad tulemused ja paljutõotavad suunad edasisteks uuringuteks.


Tippkeskus koondab üle 100 teadustöötaja ja doktorandi Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Assotsioneerunud üksikuurijad ja töörühmad esindavad Euroopa innovaatilisi uurimisrühmasid, mis muudab tippkeskuse töö Eestile keskendunudks ja samas rahvusvaheliseks.

Seitsme aasta jooksul on olnud põhirõhk 12 valdkondadeülesel uurimissuunal: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuur ja kirjandusuuringud; korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh. meedia) uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.

Kutsume kõiki tippkeskuse liikmeid osalema lõppkonverentsil, kuhu ootame töörühmade ettekandepaneele, kuid ka uute tulemuste esitlemist eksperimentaalvormis, ümarlaudu ja arutlusfoorumeid. Eesmärk on analüüsida, kuidas suhestuvad selle perioodi ainsa humanitaaria tippkeskuse uurimistulemused aktuaalsete sotsiaal- ja humanitaarküsimustega ühiskonnas, millised tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimused, kuidas on taotlusest lähtuvaid probleeme lahendatud.

Planeerime iga töörühma tulemuste ja tegevusliinide esitlemiseks kavas 45 minutit. Oma tegevuse tutvustamiseks jätame igale töörühmale vabad käed. Palume töörühmadelt ühte pikemat ja/või mitut lühemat ettekannet (nt üks 20-minutiline ja mitu 7-minutilist ettekannet). Ettekande/ettekannete teese (kuni 3000 tähemärki) ootame 10. jaanuariks 2023 vormi kaudu, mille leiab konverentsi kodulehelt https://folklore.ee/CEES/2023/finaal/

Kõigil osalejatel palume registreeruda 15. jaanuariks.

Oodatud on ka kavavälised stendiettekanded.

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid".

Korraldajad:
Mare Kõiva, mare@folklore.ee
Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Muzayin Nazaruddin kaitseb doktoritööd „Semiotics of Natural Disasters: the Entanglements of Environmental and Cultural Transformations“

16. detsembril kell 10.15 kaitseb Muzayin Nazaruddin semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Semiotics of Natural Disasters: the Entanglements of Environmental and Cultural Transformations” („Looduskatastroofide semiootika: keskkonna- ja kultuurimuutuste läbipõimumine”).

Martin Oja kaitseb doktoritööd „Semiotics of Multimodal Conflict: Modes, Modalities and Audio-Visual Incongruence in Feature Film“

16. detsembril kell 14.15 kaitseb Martin Oja semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Semiotics of Multimodal Conflict: Modes, Modalities and Audio-Visual Incongruence in Feature Film” („Multimodaalse konflikti semiootika: moodused, modaalsused ning auditiivse-visuaalse vastuolu mängufilmis”).
Rauno Thomas Mossi illustratsioon semiootika õpikule, Lotman

Juri Lotmani stipendiumikonkurss 2025 ootab kandideerima semiootikuid ja slaavi filolooge