Eduard Parhomenko eesti mõtteloo seminaris 11. juunil kell 14.15

Kolmapäeval, 11. juunil kell 14.15 Jakobi 2, ruumis 327 peab eesti mõtteloo seminaris filosoofia ajaloo õppetooli lektor Eduard Parhomenko ettekande pealkirjaga "Madis Kõivu theatrum philosophicum. Kuidas lavastada asja iseendast?"

Ettekande kokkuvõtte:

Ettekandes "Madis Kõivu theatrum philosophicum. Kuidas lavastada asja iseendast?" keskenduksin Kõivu näidendile "Filosoofipäev", eeskätt tema nägemusele Kantist selles. Eesti mõtteloo   seisukohalt oleks siin justkui tegemist Kanti filosoofia retseptsiooni ühe järjekordse peatükiga. Peatükiga, mis on aga täiesti oma- ja algupärane. Esiotsa avaneb see omapära filosoofia ja teatri vahekorra tasandil. Niisiis küsimus, mis eesti mõtteloole võiks huvi pakkuda, kõlaks: Kuidas Madis Kõiv, Kanti lavale tuues, oma dramaatilise filosoofiaga  teatri ja filosoofia vahekorda vormib? Vahekorda, mis on olnud pingeline teineneteise välistavuseni õhtumaise mõtlemise algusest (Platon) saati.

“Filosoofipäeva” näitel üritaksin näidata, kuidas Madis Kõiv näeb filosoofiliste argumentide ja mõistete lavale aistitavasse kohalollu toomist / nähtavaks tegemist nii konkreetsete tegelaskujude, nende karakteri ja õpetuse vahelise kooskõla või siis konfliktsuse lavalise kehastamisena kui ka lavakujunduse ja lavaefektidena.

Tähelepanu väärib ühtlasi see, et näidendis “Filosoofipäev” markeeritakse saksa- ja ka prantsuse mõtteloo kohale ülehaarava ja aistitavalt häriva horisondina Kura- ja Liivimaa, liivlaste ja võrokeste olemasolu tõik. Siit edasi: Kuidas haakuvad siis Madis Kõivu filosoofiaajaloolise sisuga näidendid, nende justkui universaalne filosoofilisus eksplitsiitse filosoofilise argumentatsioonina dramatiseeritult tema Võrumaa talupojaelu aineliste näidenditega, nonde pigem implitsiitse filosoofilisusega, maaelu allhoovusena varjule jääva filosoofilise argumentatsiooni, õigupoolest selle ärevaks tegeva võimalikkusega ("Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", "Peiarite õhtumängud")? Küsimus on seega võru maaelus kui filosoofilise mõtlemise algupäras.

Eesti mõtteloo seminar on interdistsiplinaarne seminar, mida korraldab filosoofia osakond eesti mõtteloo rahvusprofessuuri raames. Informaalses õhkkonnas arutatavad erinevate teaduskondade õppejõud ja üliõpilased eesti mõtteloo võtmeisikute ning -teemade üle.

http://www.flfi.ut.ee/et/filosoofia-osakond/eesti-mottelugu

Kõik huvilised on väga oodatud!