20. novembril toimub kollokvium "Eesti kultuuripoliitika kujunemine ja areng"
Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja värske sotsiaalteaduste doktor Egge Kulbok-Lattik peab 20. novembril ettekande pealkirjaga „Eesti kultuuripoliitika kujunemine ja areng.“
Tartu Ülikooli eetikakeskuses oktoobris tööle asunud projektijuht Egge Kulbok-Lattik kaitses 17. oktoobril Jyväskylä ülikooli Sotsiaalteaduskonnas, ühiskonnateaduste ja filosoofia osakonnas doktoritöö pealkirjaga „The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)“.
Tema doktoritöö juhendaja oli Professor Anita Kangas (Sotsiaalteaduse ja filosoofia instituut, Jyväskylä ülikool), retsensendid Professor emerita Pirkkoliisa Ahponen (Ida-Soome ülikool) ning professor Mikko Lagerspetz (Sotsioloogia instituut, Åbo Akademi). Professor Lagerpsetz oli palutud ka oponendiks avalikul väitlusel 17.10. 2015.
Egge Kulbok-Lattiku doktoritööd tutvustav ettekanne ja aruteluseminar toimub 20.11.2015, kell 14.15 Tartus aadressil Jakobi 2 ruum 336. Palun andke oma osalemisest teada meiliaadressile egge.kulbok-lattik@ut.ee.
Egge Kulbok-Lattiku väitekiri on valminud interdistsiplinaarse kultuuripoliitika uurimusena ja paigutub ajaloolise sotsioloogia distsipliini, koosnedes kolmest avaldatud artiklist ning teoreetilisest analüüsist, kus vaadeldakse eesti kultuuripoliitika ajaloolist kujunemist ja arengut 1918-1991.
Väitekirja teoreetilises osas avab autor empiirilise ja ajaloolise materjali mõtestamiseks vajalikud kontseptuaalsed raamid ning analüüsib eesti kultuuripoliitika kujunemist ja arengut poliitilises ning sotsiaal-majanduslikus kontekstis.
Uurimust juhtumianalüüsiga süvendades, vaatleb autor rahvamajade kui isetekkelise ja hiljem riikliku institutsionaalse võrgustiku näitel eesti laiema kultuuriavalikkuse ja riikliku kultuuripoliitika kujunemist ja arengut, kontseptualiseerides seda kui eripärast moderniseerumisprotsessi, mille käigus vormitakse kultuuripoliitikat kodanikuühiskonna, turumajanduse ning riigi vahelistes vastastikmõjudes.
Doktoritöö on kättesaadav: https://jyx.jyu.fi/dspace/handle/123456789/47243
Lisainformatsioon ja registreerumine: Egge Kulbok-Lattik, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel +372 58180723, egge.kulbok-lattik@ut.ee
Abstract
The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)
This dissertation is based on peer-reviewed articles and belongs to the fields of historical sociology and cultural policy research. The aim of the research is to discover the roots of cultural policy of the Estonian state and its developments during the first period of the Estonian Republic (1918-40), as well as during the Soviet occupation period (1940-91).
This approach implies an historical-sociological examination of Estonian cultural and societal transformations, including the general overview of the political system that affects and activates mutual influences between the capitalist market, civil society and nation state – which all, as central phenomena and institutional spheres are incarnations, as well as driving forces, of modernization.
In order to exemplify interactions between civil society and the modern state during different political eras of Estonian history, a case study on the historical emergence and development of Estonian community houses (rahvamaja) has been chosen. With the example of community houses, the historical roots, formation, aims, and development of Estonian cultural policy can be observed.
While in the first article of the historical periodization an overview is provided on the different political systems and their practices in culture, in the second and third article the connections between cultural practices, nation-building and cultural policy of the state have been revealed.
As a whole, the roots and historical development of Estonian cultural policy under the different political systems has been framed and theorized with the concept of different modernities: the development of the nation-state with the rise of liberal democracy and industrial capitalism within ‘Western’ modernity (1918-30s), and Soviet socialist state practices within the Communist project of Modernity (1940-1991).
Keywords: cultural emancipation and political self-determination, community houses, civil society and state, Soviet cultural policy, multiple modernities
