Semiootika on teadus, mis uurib märke ja märgisüsteeme. Siiski ei käi semiootik mõõdulindiga liiklusmärke uurimas, vaid huvitub märkidest kui “millegi muu” vahendajatest, nende tähendusest, toimisest ning kasutamisvõimalustest kõige laiemas mõttes.
Märkide vahendusel toimuvad kommunikatsiooniprotsessid, mille abil kõik elusolendid oma keskkonnas orienteeruvad. Märkide kaudu edastame me üksteisele informatsiooni või loeme seda millestki välja. Nii võib semiootikat nimetada kommunikatsiooni- ja tõlgendusprotsesse uurivaks või – veel üldisemalt – mõistmist uurivaks teaduseks. Ümbritsevast maailmast aru saamiseks on vaja tunda märke. Ja maailma märgirepertuaar ei piirdu vaid liiklusmärkidega tänaval, sõnadega keeles, haiguste sümptomitega või sümbolitega kultuuris. Isegi vaikus saab teatud olukorras olla märk. Põhimõtteliselt võib kõike märgina kasutada või märgiks muuta.
Semiootika kui kommunikatsiooni- ja kirjeldusprotsesside uurimine on alusteaduseks tänapäevasele kultuuriuurimisele ja järjest enam ka eluteadustele.
Semiootika osakonna koosseisu loodi 2022. aasta juunis ka semiootika rakenduskeskus.
Loe ka semiootika osakonna ajaloost.
KODULEHT ON UUENDAMISEL, vanem versioon asub SIIN.