IN MEMORIAM. Igor Černov

In memoriam
Igor Černov
18.03.1943–21.03.2025

Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Oktjabrski külas Gorki oblastis ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanevaks jõuks.

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu Ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine 1992. aastal. Professor Černov oli semiootika osakonna esimene juhataja kuni aastani 1997.

Igor Černovi elutöö ja tähelend ei piirdunud semiootika osakonna loomise ja juhatamisega: sellele eelnes aastakümnete pikkune töö semiootika kui teaduse ja iseseisva eriala teadvustamisel ning arendamisel. Semiootika institutsionaliseerumine Tartu Ülikoolis 1992. aastal ei olnud kerge, sest uue osakonna rajamisel polnud tal alguses ei lektoreid ega üliõpilasi. Sestap on fenomenaalne, et Černov saavutas lühikese ajaga nii ühe kui ka teise: varasema ajaloo ja semiootika labori ning vene kirjanduse kateedri pinnalt lõi ta semiootikaosakonna, leidis sinna loengute pidajad ja kuulajad.

Image

Vastse semiootika osakonna juhatajana kujundas Igor Černov esimese semiootika ja kulturoloogia õppekava ning luges ise ka suurt osa semiootika kursustest. Tema jaoks olid kolleegid, sõbrad ja õpilased sageli kattuvad kategooriad; suhtlemine õpilastega kui kolleegidega oli inspireeriv mõlemale poolele. Černovi suhtumine tudengitesse peegeldas sedasama tähelepanu, mida talle oli osutanud tema õpetaja Juri Lotman.

Alustanud tudengiteed Tartu Riiklikus Ülikoolis vene filoloogia erialal 1962. aastal, õppis Černov professor Lotmani käe all vene kirjanduse kateedris eriprogrammi järgi ja oli muuhulgas Lotmani esimese strukturaalpoeetika alase erikursuse ainuke kuulaja. Ülikooli lõpetas ta 1966. aastal lõputööga „Vene kroonikakirjutaja maailmatunnetus“ ja kaitses 1975. aastal kandidaaditöö „Vene barokiajastu kirjanduskultuur: uurimisviisid ja -meetodid“. Mõlema töö juhendajaks oli Juri Lotman.

Černov kujunes kiiresti J. Lotmani paremaks käeks nii väljaannete toimetamisel, semiootika-alaste kokkusaamiste korraldamisel kui kontaktide loomisel. Just Igor Černov, toona alles kolmanda kursuse üliõpilane, sõitis Tartu vene kirjanduse kateedri esindajana 1963. aastal Moskvasse ja tegi sealsetele semiootikast huvitunud teadlastele ettepaneku koostööks. Sellest visiidist sai alguse Tartu–Moskva semiootikakoolkond ja kuulsad semiootika suvekoolid Käärikul. Meelespidamist väärib Černovi olulisemaid põhimõtteid: kui tahad, siis saad. Selle põhimõtte üheks ilmekaks väljenduseks on fakt, et Igor Černov viis Eesti ja Tartu semiootika maailmakaardile, sealhulgas Rahvusvahelisse Semiootika Assotsiatsiooni liikmeks.

Nähes Igor Černovis enda mantlipärijat semiootikas, pöördus Juri Lotman oma elu lõpul tema ning vene kirjanduse osakonna juhataja Ljubov Kisseljova poole palvega jätkata tema ja Zara Mintsi elutööd: hoolitseda semiootika ja vene kirjanduse osakonna käekäigu eest, pidades sellega eeskätt silmas inimeste hoidmist ning usalduse, sallivuse ja suuremeelsuse säilitamist suhetes. Oma isikupärase esprii ja sädemega kandis Igor Černov neid väärtusi kuni oma aja lõpuni.