Valik- ja vabaaineid filosoofiast sügissemestril 2019
Eestikeelsed kursused
FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Eduard Parhomenko
P 16-18, Jakobi 2-226 (ringauditoorium), n 2, 4, 8, 10, 14
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid.
Kõigile huvilistele.
FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse (2 EAP)
Andrus Tool
N 16-18 Jakobi 2-337, n 3-12
Ülevaade filosoofia kesksetest suundadest, teooriatest ja valdkondadest.
Kõigile huvilistele.
FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine (3 EAP)
Mats Volberg
E 16-18 Jakobi 2-306, n 2-13
Kursusel tutvustatakse kriitilise môtlemise filosoofilisi aluseid (loogika, levinumad argumentatsioonivead ja eksijäreldused, retoorilised võtted jne) ja harjutatakse nende rakendamist tekstides leiduvate argumentide analüüsimisel ja taasesitamisel.
Kõigile huvilistele.
HVFI.01.002 Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted (6 EAP)
Margit Sutrop jt
N 14-18 Jakobi 2-336, n 1-15
Teadus on kollektiivne tegevus, mis põhineb usaldusel. Usaldusväärsuse tagamiseks on vaja, et teadlased tunnetaksid oma vastutust, mis eeldab aga, et tuntakse eetilisi põhimõtteid, osatakse märgata teadustöös ettetulevaid moraalseid valikukohti ja teha põhjendatud otsuseid. Tartu Ülikool kirjutas 1. 11. 2017 koos 20 teise Eesti teadusasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga alla hea teadustava kokkuleppele: https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava. Käesolev kursus annab kõigile TÜ doktorantidele võimaluse tutvuda süvitsi hea teaduse aluseks olevate väärtuste ning tegevuspõhimõtetega, käsitledes teadustöö tegemise kõiki osi - alates teadustöö kavandamisest, teadustöö läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja rakendamiseni ühiskonnas. Samuti käsitletakse teadlase ja ühiskonna suhteid ning teadlase erinevaid rolle, nt õpetaja, juhendaja, retsensendi, eksperdi ja koostööpartnerina, ning neist tulenevaid dilemmasid.
Kõigi erialade doktorantidele.
FLFI.01.104 Filosoofia ajalugu II (6 EAP)
Andrus Tool
T ja R 10-12 Jakobi 2-337, n 2-15
Õppeaines vaadeldakse ajalooliste filosoofiliste õpetuste probleemipüstitusi ja -lahendusi, põhimõisteid, argumenteerimisviise ning õpitakse neid seostama nii kaasaegse ajaloolis-kultuurilise kontekstiga kui ka varasema filosoofiatraditsiooniga. Analüüsitakse antiik- ja uusajast pärinevaid klassikalisi filosoofilisi terviktekste ning püütakse rekonstrueerida nende autorite probleemipüstitusi ja lahendustele jõudmise viise.
Kõigile huvilistele, kel läbitud eeldusaine FLFI.01.103 (või sarnane aine).
FLFI.02.003 Eetika alused (3 EAP)
Margit Sutrop jt
N 12-14 Jakobi 2 ringauditooriumis (loengud), Jakobi 2-102, Jakobi 2-130, n 2-12
Kursuses antakse ülevaade eetika põhiprobleemidest ja -mõistetest: Mis on eetika ja moraal? Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika ning kutse-eetika? Fakti ja väärtuse seos. Kuidas langetatakse moraaliotsustusi? Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kust on pärit meie moraalinormid? Kas moraalinormid on universaalsed või kultuurirelatiivsed? Missugused moraalsed kohustused on meil teiste inimeste ees? Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Kas omahuvi ja moraal sobivad kokku? Kuidas on seotud väärtused ja normid ning väärtused ja õnn? Tutvustatakse eetika peamisi teooriaid ning õpitakse nende alusel põhjendama moraaliotsustusi. Kõigile huvilistele.
FLFI.02.168 Praktiline eetika (6 EAP)
Kadri Simm jt
K 16-18 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursuse raames vaatleme eetika rakendusvõimalusi erinevates praktilistes valdkondades - nii igapäevaelu praktiliste küsimuste (nt loodus- ja keskkonnahoid) või teaduse ning tehnika arengu tagajärjel esile kerkinud eetiliste probleemide (abort, eutanaasia, organidoonorlus, geenitehnoloogia moraalsed aspektid jne) lahendamisel. Õpime tundma praktilises eetikas käibivaid erinevaid argumenteerimisviise, mõistma vastava valdkonna avalikke arutelusid ja oma arvamust põhjendama.Kõigile huvilistele.
FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika (3 EAP)
Mari-Liis Nummert
P 12-14 Jakobi 2-336, n 2,4,6,8,10
Kursus algab sissejuhatusega eetikasse ja kutse-eetikasse. Puudutatakse küsimust, mis on professionaalsus ning millist käitumist ühiskond õpetajalt eeldab ning miks. Pedagoogilise eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid, tutvutakse õpetajate eetikat reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtvas seminaris mõeldakse moraaliotsustuste tegemise viiside üle. Õpetajaõpe, huvilised kraadiõppest.
FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia (3 EAP)
Endla Lõhkivi
K 14-16 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia vaatevinklist järgmisi teemasid: teaduse mõiste, teaduse määratlemise erinevad viisid, teadus ja pseudoteadus, filosoofia ja teadus; peamised filosoofilised teaduseteooriad (induktivism, falsifikatsionism, tegevusteoreetilised käsitused, struktuurilaadsed käsitused); teaduse metodoloogilised küsimused (mis on mõiste, fakt, mudel, hüpotees, seadus, teooria, seletus, vaatlus, eksperiment, objektiivsuse mõiste).
Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.
FLFI.04.085 Vaimufilosoofia II (3 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-337, n 2-12
Aine käsitleb vaimufilosoofia edasijõudnud teemasid nagu näiteks mentaalne sisu, sotsiaalne tunnetus, emotsioonid, enaktivism ja tehisintellekti filosoofilised küsimused. Kõigile huvilistele, soovitav on varasem kokkupuude vaimufilosoofiaga.
FLFI.05.007 Oma ja võõras: Eesti kultuur ja mõttelugu (6 EAP)
Tiina Kirss
T 16-18 Jakobi 2-305, n 2-15
Kursus püüab mõtestada eesti kultuuri ning selle ajalugu “mentaliteedi” ning “mõtteloo” kaudu. Alustades eesti kultuuri kirjeldamisest 18. sajandil ja veel varem võõraste poolt, tõuseb küsimuse alla, millal, kuidas, ning milliste eeskujudega hakati otsima võimalusi omakultuuri iseloomustamiseks, kirjeldamiseks ning edendamiseks. Kultuuritõlke ja -ülekande vaatevinklist: kus on oma ja võõras, millal mõni võõras saab omaks, millal mõni jääb võõraks? Püüame kaardistada ajaloolises plaanis, mis on eesti mõtte- või kultuuriloo isepära ja koordinaadid. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.014 Filosoofia, genealoogia, ajalugu (3 EAP)
Jaanus Sooväli
T 14-16 Jakobi 2-337, n 3-12
Genealoogia ja mõisteajaloo klassikute võtmetekstide lugemise ja arutelu käigus keskendutakse kultuurilis-filosoofilisele kontekstidele, millest genealoogia ja mõisteajalugu välja kasvasid, nendega seotud filosoofilistele küsimustele ja probleemidele, nende filosoofilistele eesmärkidele ning lõpuks kohale, mille nad 20. ja 21. sajandi filosoofias ja mõtteloos hõivavad. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.022 Euroopa mõtteloo sissejuhatus (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
E 16-18 Jakobi 2-336, K 10-12 Jakobi 2 ringauditoorium, n 1-16
Aine ülesehitus lähtub põhiterminitest, mida läbi ajaloo on kasutatud inimese ühiskondliku ja poliitilise tegevuse mõtestamiseks. Kursus vaatleb, kuidas need põhimõisted on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, sõltuvalt ideedesüsteemidest, mille raames neid kasutati. Ideede ajalugu paigutatakse omakorda konkreetsesse ajaloolisse konteksti: antakse ülevaade ühiskondlik-poliitilistest struktuuridest ja sündmustest, mida teoreetikud seletasid, õigustasid või kritiseerisid.
Kursus hõlmab perioodi antiigist uusajani (kuni ca 19. saj.), olles seega ettevalmistuseks 20. sajandi ühiskondlik-poliitiliste teooriate mõistmiseks. Tugevdatud tähelepanu pööratakse perioodile humanismist romantismini – otsustavale etapile moodsa mõttemaailma väljakujunemisel. Antakse ülevaade peamistest moraalsetest ideedest (sõprus, armastus, au, õnn), mis on olulised ühiskonna ja poliitika aluste mõistmiseks ning poliitilistest alusideedest nagu riik, demokraatia, õiglus, sõda, vabadus ja impeerium. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.023 Rahvusvahelise poliitilise mõtte ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 10-12 Jakobi 2-305, n 2-15
Läbi ajaloo on inimesed lahterdanud teisi inimesi "omadeks" ja "võõrasteks" ning arutlenud selle üle, kuidas peaksid erinevad kogukonnad üksteise suhtes toimima. Rahvusvaheliste suhete teooria ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud suveräänsete riikide omavahelistele suhetele, ent maailma jagamine iseseisvateks riikideks on vaid üks ajalooliselt kujunenud võimalus globaalse korra mõtestamiseks. Kursusel vaatleme "maailmakorra" küsimuse lahendusi Lääne mõtteloos antiigist uusajani, tehes seda kolmel olulisemal tasandil: 1) printsiibid, mille alusel on maailma jaotatud erinevateks kogukondadeks; 2) printsiibid ja mehhanismid, mis reguleerivad globaalse korralduse või “süsteemi” toimimist ja säilimist; 3) normatiivne sfäär ehk moraali- ja õigusnormide roll ja sisu nimetatud süsteemis. Konkreetsemalt pöörame tähelepanu järgmistele teemadele: tsivilisatsioon ja barbaarsus, õiglane sõda, impeerium ja suveräänne riik, universaalmonarhia ja jõudude tasakaal, eraomandi filosoofilised alused, kolonialismi õigustamine. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.025 Eesti mõtteloo tüvitekstid (6 EAP)
Pärtel Piirimäe, Tiina Kirss, Eduard Parhomenko, Jaanus Sooväli
E 14-16 Jakobi 2-337, n 2-15
Kursus annab ülevaade Eesti mõtteloo valitud põhisuundumustest või kesksetest probleemidest nii lähemas kohalikus kui ka kaugemas, euroopalikus ja üleilmses kontekstis. Õpitakse analüüsima Eesti mõtlejate ideid nii nende ajaloolises, tänapäevases kui ka tulevikulises mõõtmes ning tõlgendama erilaadilisi erinevatelt teadmis- ja tegevusaladelt pärinevaid mõttekäike ja mõtteallikaid Eesti mõttelugu loovana -- Eesti enesemõtestamist võimaldavana. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.027 Euroopa religioosse mõtte lugu (6 EAP)
Meelis Friedenthal
K 12-14 Jakobi 2-336, n 1-15
Kursus käsitleb perioodi antiikajast kuni 21. sajandini. Antakse ülevaade Euroopa religioosse mõtte ajaloo põhisündmustest ning nende seostest poliitilise, sotsiaal- ja kultuuriajaloo arengutega. Samuti tutvustatakse peamiseid vaidlusküsimusi religiooni, teaduse, poliitika ja hariduse valdkonnas käsitletava perioodi vältel. Kõigile huvilistele.
FLFI.05.028 Migratsioon ja külalislahkus (3 EAP)
Eduard Parhomenko, Margus Maiste
N 18-20 Jakobi 2-336, n 2-15
Kursus käsitleb migratsiooniga kaasnevaid moraalifilosoofilisi probleeme demograafilise, poliitilise ja õigusliku lähenemise pingeväljas. Keskmes on “külalislahkuse eetika”, mille valguses vaagitakse meie suhet ja suhtumisi migrantidesse (Refugees Welcome! / Kui on must, näita ust!), seades aluseks fenomenoloogilise käsituse võõrast / teise teisesusest. Küsimuseks on, kas sisserännanu / põgenik saab olla vastu võetud üksnes piiravatel tingimustel või saab filosoofiliselt mõtelda ka midagi niisugust, mis kohustaks vastu võtma, seadmata tingimusi ette. “Tingimusteta ehk absoluutse külalislahkuse” moraalifilosoofilist kontseptsiooni, selle seost subjektsuse ja identiteedi fenomenoloogilise ja dekonstruktivistliku kriitikaga ning paradoksset vahekorda poliitiliselt ja õiguslikult määratletud “tingimusliku külalislahkuse” ja migratsiooni kui objektiivse protsessiga selle variatiivsuses uuritakse Jacques Derrida, Emmanuel Levinasi, Bernhard Waldenfelsi ja Immanuel Kanti kirjatööde varal, pidades ühtlasi ühe kontekstina silmas Eesti ajalugu 20. sajandil. Kõigile huvilistele.
Ingliskeelsed kursused
Introduction to Philosophy FLFI.00.113 (6 ECTS)
Alexander Davies
Mon 12-14 Jakobi 2-336, weeks 2-12
An introduction to a diverse handful of philosophical questions and to the argument-based approach to answering these questions that is typical of contemporary analytic philosophy.
The following fields will be covered:
* Ethics (two topics)
* Metaphysics (two topics)
* Epistemology (two topics)
* Political Philosophy (two topics)
* Philosophy of Mind (two topics)
Introduction to History of Philosophy FLFI.01.111 (6 ECTS)
Roomet Jakapi, Pärtel Piirimäe, Toomas Lott
Tue 16-18 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course focuses on the ideas and arguments of some key thinkers in Ancient Greek and Early Modern Philosophy such as Plato, Sextus Empiricus, Cicero, Descartes, and Locke. More specifically, the course will concentrate on the historical development of skepticism in the context of epistemology, moral and political philosophy. Seminar texts will include both primary and secondary literature.
Main Topics in Ethics FLFI.02.148 (6 ECTS)
Merike Reiljan, Sergei Sazonov
Wed 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course introduces the students to the main problems and terms in ethics: what are ethics and morality? Descriptive vs evaluative judgments. The origin of moral norms. Are values subjective or objective? Are moral standards universal or relative to culture? Responsibility. Moral motivation. Self-interest. The course also gives a brief overview of the main theories of ethics: ethics of virtue, utilitarianism, Kantianism, contractualism. In seminars, students read and discuss central texts that deal with the aforementioned topics.
Classics in Moral Philosophy FLFI.02.153 (6 ECTS)
Semen Reshenin
Fri 14-16 Jakobi 2-337, weeks 2-13
The central focus of this seminar will be Kant's Groundwork of the Metaphysics of Morals (1785). According to Kant, the only thing which is unconditionally good is a good (or autonomous) will, whereas all other things - talents of the mind, qualities of temperament, gifts of fortune, and happiness - can be good only conditionally. We will engage in a close reading of the text to gain both a sympathetic and critical understanding of Kant's moral philosophy.
Modernity and Its Discontents FLFI.02.169 (6 ECTS)
Siobhan Kattago
Wed 12-14 Jakobi 2-337, weeks 1-15
The course presents an overview of classical and contemporary social theory and discussions of major themes in contemporary social thought. Beginning with thinkers such as Rousseau, Marx and Weber, we will discuss ways in which the advent of industrialization and emergence of capitalism have affected social relations between individuals. Secularization, mass production, urbanization and the growing importance of technology are part of modern society. During the semester, we will examine thinkers, who embraced the modern ideals of progress and science and others who despaired at the tyranny and power inherent within modern society. Throughout the course, we will examine different conceptions of modernity. Readings may include some of the following authors: Rousseau, Marx, Weber, Freud, Arendt, Adorno, Horkheimer, Habermas, Foucault, Appadurai, Lyotard and Bauman.
Practice-Based Philosophy of Science Reading Group FLFI.03.094 (3 ECTS)
Ave Mets
Mon 14-16 Jakobi 2-327, weeks 1-14
Postphenomenology reading group is a preparatory course for an intensive workshop "Postphenomenology, Technoscience and Hermeneutics" with Don Ihde in 4-7 May 2020, see more under FLFI.03.107.
FLFI.04.060 Philosophy of Mind (6 EAP)
Juhani Yli-Vakkuri
Wed 14-16 Jakobi 2-336, weeks 2-11
An introduction to main issues in the philosophy of mind, including the main approaches to the mind-body problem, consciousness, artificial intelligence, thought and language etc.
FLFI.04.054 Formal Semantics (6 EAP)
Alexander Davies
Mon 16-18, Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 2-12
Formal semantics is the empirical project of providing and testing precise hypotheses about the semantic properties of linguistic expressions. These hypotheses are stated using the tools of formal logic and some related areas of mathematics. The course will introduce the methods of formal semantics by working through a variety of examples of linguistic expression, their semantic behaviour and attempts to construct models of this behaviour in light of the available evidence. For all the students interested in the subject matter.
FLFI.04.077 Formal Semantics: Supplement (3 EAP)
Alexander Davies
Mon 16-18, Thu 12-14 Jakobi 2-337, weeks 12-16
Supplement course for all the students taking the main course in Formal Semantics (FLFI.04.054).
Philosophy of Art FLFI.04.080 (6 ECTS)
Patrick Shirreff
Mon 18-20, Wed 18-20 Jakobi 2-336, weeks 2-12
This course serves as an introduction to philosophy of art/ aesthetics. The course will begin trying to answer the seemingly simple but deceptively difficult question of "what is art?" To attempt to answer this question we look into real world examples of art forgery and what this can tell us about art's nature. The course will then look at relationships between works of art and those who view them. Specifically, we will discuss the way we value and judge art, the nature of art appreciation, and how we interpret, or ought to interpret, art. The course will then move on to examining the moral status of art; we will try to understand what makes an artwork immoral and look at the relationship between art and society. Lastly, we will look at specific aesthetic issues that arise due to the nature of music.
Paradoxes in Philosophy FLFI.04.081 (6 ECTS)
Bryan Frances
Tue 14-16 Jakobi 2-336, weeks 1-15
In this course we'll examine in great detail some of the most intractable metaphysical paradoxes in philosophy, the kind that have kept philosophers--and logicians and some scientists--confused for many centuries: the Liar, Vagueness, and Material Composition. We will finish the course by considering what these paradoxes mean for our knowledge of reality.
Introduction to Estonian Culture FLFI.05.006 (6 ECTS)
Tiina Kirss
Tue and Thu 10-12 Jakobi 2-336, weeks 2-15
The course begins with an overview of some signs in contemporary Estonian culture, and continues to read them in historical perspective, with particular attention to material culture of daily life (food, textiles, housing), transportation and innovation; social and ritual events (country fairs, customs practiced at birth, marriage, death), and the phenomenon of the folk song. The deeper dynamics of Estonian culture are approached through the secular and sacred imprint of colonization, town vs village (city vs rural) dialectics, cultural hybridity, and the perplexities of "becoming modern" in a provincial corner of Europe, recognized by its self-described identity.
Philosophical Disagreements HVFI.01.003 (6 ECTS)
Kadri Simm et al.
Thu 16-18 Jakobi 2-327, weeks 2-15 (or fully Web-based)
Elective course for PhD students from all over the University. The first module focuses on critical thinking and argumentation skills (3 ECTS), the second module introduces the students to various interdisciplinary philosophical topics (3 ECTS). The course has no prerequisite subjects. It is possible to participate in only one module of the course (Argumentation Theory or Philosophical Disagreements); passing the first module is not required for participation at the second module.
Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo@ut.ee