Uku Toomingu doktoritöö filosoofia erialal "The Communicative Significance of Beliefs and Desires” kaitsmine

Kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 13.00 kaitseb Uku Tooming TÜ Senati saalis filosoofia eriala doktoritööd "The Communicative Significance of Beliefs and Desires" ("Uskumuste ja soovide kommunikatiivne tähtsus", juhendaja vanemteadur Bruno Mölder, PhD).

Doktoritööd oponeerivad Christopher Gauker (professor, PhD, Department of Philosophy, University of Cincinnati) ning Julia Tanney (Dr, Reader in Philosophy of Mind and Head of Department, University of Kent).

Töö lühikokkuvõte:
Uskumuste ja soovide kommunikatiivne tähtsus
Kui me mõtleme, mida teised usuvad või tahavad, läheb see meile enamasti korda. Kui ma olen teadlik teise inimese mingist uskumusest, saan ma sellega nõustuda või mitte. Kui ma arvan, et teine tahab midagi, siis on mul võimalik seda soovi kas heaks kiita või halvaks panna. Selliste esmaste reaktsioonide olulisusest uskumuste ja soovide omistamise juures on senini vaimufilosoofias suuresti üle vaadatud. Tähelepanu all on ennekõike olnud hoiakute omistamise ennustav ja seletav roll. Väitekirja esmaseks eesmärgiks on täita see lünk ning avada nende mainitud reaktsioonide – nõustumise ja mittenõustumise, heakskiidu ja halvakspanu – asendamatu tähtsus sotsiaalses tunnetuses. Selle käigus näitan ühtlasi, et nendest reaktsioonidest lähtuvad ka juba edasised võimalikud käigud inimestevahelises suhtluses: manipuleerimine, läbirääkimine või isegi omistatud hoiaku omaksvõtt.

Teiseks väitekirja eesmärgiks on selgitada, mis uskumustest ja soovidest mõtlemise juures teeb just sellised reaktsioonid võimalikuks. Kuna nõustumine või mittenõustumine on kohased reaktsioonid nii uskumuste kui ka väidete suhtes ning heakskiit või halvakspanu nii soovide kui ka käskluste suhtes, siis argumenteerin, et uskumuste ja soovide omistamist tuleb mõista vastavalt väidete ja käskluste kaudu. Kui me mõtleme, mida keegi usub ja tahab, on ta meie vestluspartner, kuna me kohtleme tema uskumusi kui teatavat tüüpi väiteid ja soove kui käsklusi. See kehtib isegi siis, kui ta vastavat väidet või käsklust ise pole sooritanud. Ühesõnaga, neil hoiakutel on kommunikatiivne roll. Kui me seda silmas peame, on edasiseks küsimuseks, millele uskumuste ja soovide omistused tuginema peaksid, et nad oma eriomast rolli sotsiaalses elus mängida saaks. Väidan, et nad peavad arvesse võtma tõsiasju isikute käitumise ja heaolu kohta ning nendes tõsiasjades seisneb ka uskumuste ja soovide loomus.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!