Teadlased arutlevad rahvusvahelisel konverentsil, kuidas lahkarvamustest tulvil maailmas hakkama saada
Täna, 11. märtsil algab Tartus rahvusvaheline teaduskonverents „Lahkarvamused: teooriast praktikani“. Luubi all on lahkarvamuste filosoofiline analüüs: rahvusvahelise teadlaskogukonnaga arutletakse Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori Margit Sutropi juhitud samateemalise projekti tulemuste üle.
Kuigi lahkarvamused on meiega alati olnud ja ka filosoofia ajalugu ning teoloogia on nendega sajandeid tegelnud, on lahkarvamuste filosoofilisi aspekte uurima hakatud alles hiljuti. „Inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Kas eutanaasia peaks olema lubatud? Kas loomseid produkte võib süüa või mitte? Kas me lubame oma tagaõue tselluloositehase või tuulepargi ehitada,“ kirjeldab Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop lahkarvamuste teema laia spektrit.
Erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest ei saa tänapäevastes pluralistlikes ühiskondades nõustumist enam iseenesest mõistetavaks pidada. „Moraalsete, poliitiliste ja religioossete lahkarvamuste tagajärjed võivad olla väga tõsised. Konfliktid võivad ületada riigipiire ja viia isegi sõjani,“ ütleb prof Sutrop. „Sestap on lahkarvamuste olemuse mõistmine ja nende lahendamise strateegiate väljatöötamine suure tähtsusega.“
Viimasel kümnendil on palju uuritud lahkarvamusi loogikas, teaduses, epistemoloogias, meta-eetikas. Moraali- ja poliitikafilosoofias on arutletud lahkarvamuste lahendamise erinevate viiside üle ja selle üle, mida teha siis, kui need on lahendamatud. Prof Margit Sutropi juhitud uurimuses „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ on esmakordselt teoreetilised ja praktilised küsimused kokku viidud.
Filosoofia ajaloo teadur, konverentsi üks korraldaja Toomas Lott lisab, et epistemoloogias on viimase kümnendi jooksul palju arutletud selle üle, mil määral peaksid inimesed lahkarvamustest teadlikuks saades oma seisukohti muutma. „Mida teha näiteks siis, kui minuga võrdväärselt asjatundlikud inimesed on minuga eri arvamusel – kas ma peaksin oma veendumustes vähem kindel olema? Või mida hakata peale siis, kui mingi valdkonna eksperdid on omavahel eriarvamusel – keda ma peaksin usaldama?“
Konverentsi kutsutud esinejad on Daniel Cohnitz (Saksamaa), Gurpreet Rattan (Kanada), Folke Tersman ja Olle Risberg (Rootsi) ning Margit Sutrop (Eesti). Konverentsi avaettekande peab prof Daniel Cohnitz, kes oli grandiprojekti „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ üks algatajaid, selle kunagine põhitäitja ja TÜ teoreetilise filosoofia professor, nüüd Utrechti ülikooli professor. Prof. Cohnitz kritiseerib oma ettekandes filosoofide hulgas viimasel ajal populaarset positsiooni, mille kohaselt vandenõuteooriad ja -teoreetikud on demokraatliku ühiskonna jaoks positiivse mõjuga, kuna nende skepsis võib paljastada tegelikke vandenõusid riiklikes institutsioonides.
Ühtlasi on konverentsi külalistel võimalus TÜ eetikakeskuses neljapäeva õhtul katsetada igapäevaelu lahkarvamuste lahendamist, mängides TÜ eetikakeskuse välja töötatud lauamängu „Eesti rahva sada valikut“. Eetikakeskusele annab see võimaluse testida, kas Eesti ühiskonnale mõeldes välja töötatud aruteluvahend sobib ka filosoofiliste teooriate testimiseks ning kas meie ühiskonnale omaste valikute osas langetavad külalised teistest riikidest sarnaseid otsuseid või põhjendavad neid teisiti.
Tartus 11.–13. märtsil toimuva rahvusvahelise konverentsi „Lahkarvamused: teooriast praktikani“ korraldab Tartu Ülikooli filosoofia osakond koos TÜ eetikakeskusega. Konverentsil osaleb teadlasi 14 erinevast riigist.
Konverentsi kava ja lisainfo on leitav konverentsi lehelt.
Lisainfo:
Toomas Lott, konverentsi korralduskomitee liige, toomas.lott [ät] ut.ee, +372 5606 1946
Tegemist on institutsionaalse uurimisprojekti „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ (IUT20-5) lõpukonverentsiga, mida finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste valdkond (rahvusteaduste baasfinantseerimise projekt). Konverents on seotud ka Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Regionaalarengu Fond).
