Professor Gobus Marais külalisloeng „Koosluues Vredeforti kraatrit: uus-materialism, biosemiootika ja episteemiline tõlge“

Semiootika osakond kutsub 27. novembril, kolmapäeval, kell 16.15 professor Gobus Marais külalisloengule „Koosluues Vredeforti kraatrit: uus-materialism, biosemiootika ja episteemiline tõlge“. Loeng toimub Jakobi 2-306. Marais on lingvistika ja keelte praktika osakonna professor Bloemfonteini Vabas Ülikoolis Lõuna-Aafrikas. Tema loeng kuulub traditsioonilisse Jakob von Uexkülli loengusarja. Loeng on inglise keeles.

Image

Loengust
Kui teadmiste loomine on iseenesest tõlkeprotsess, peavad tõlketeadlased olema võimelised seda protsessi ja selle tõlgitavust (Blumczynski, 2023; Robinson, 2017) ka arvesse võtma. Umberto Eco (1997) kirjeldab oma teoses „Kant ja nokkloom“ („Kant and the Platypus: Essays on Language and Cognition“) muljetavaldavalt protsessi, kuidas esimesed eurooplaste rühmad, kes Austraaliasse purjetasid, konstrueerisid oma teadmised nokklooma kohta. Samuti on Bruno Latour (1992) kirjutanud tähelepanuväärseid tekste igapäevaste artefaktide, nagu näiteks uksed, sotsiaalsest rollist. Biosemiotilist ja filosoofilist vaatepunkti ühendades viitab John Deely (2009; 2014), et teadmised moodustuvad reaalsuse ja organismi omavahelisest seotusest ning Jakob von Uexküll (1926; 2010) viitab funktsiooniringile, läbi mille organism keskkonnaga suhestub. Sellist seondumise teemat käsitlevad ka uued materialistid nagu Karen Barad (2007), et argumenteerida reaalsuse, vaatamise ja vaatleja vahelise suhte lahutamatuse üle teadmiste loomise protsessis. Tõlketeadustes arvestab Robinson (2017) aju sotsio-neuroloogilist rolli teadmiste loomisel ning Bennett (2007; 2023) on teinud fundamentaalse töö määratledes „teadmiste tõlke“ või episteemilise tõlke parameetreid.

Lisainfo leiab ingliskeelselt kodulehelt.